Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Samas ei ole ainuüksi võlgade tasumata jätmine või väikses ulatuses tasumine aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Xxxx on viitega PankrS § 175 lg 11 (tõenäoliselt silmas peetud lg 11) ja Riigikohtu lahendile 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et kuna võlgnik pole täitnud nõuet arvestatavas ulatuses, siis ei ole PankrS § 175 lg 11 sätestatud eeldus võlgniku kohustustest vabastamiseks täidetud. Kuigi võlgnik esitas taotluse ja Xxxx seisukoha veidi enne viie aasta täitumist menetluse algatamisest, siis lahendab kohus taotlust PankrS § 175 lg 1 alusel, mitte ennetähtaegse vabastamisena. Menetluse ajal on võlgnik saanud töötasu OÜ-st R. Võlgniku netotöötasu oli kuni 2016.a märtsini 337,81-372,50 eurot; kuni 2017.a detsembrini 253,94 eurot ning pärast seda vahemikus 217,94-240 eurot. Lisaks töötasule on võlgnik saanud pensioni 353-481 eurot kuus (võlgnik on pensionil alates 16.05.2013). TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses ning TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töötasu alammäärale. Kuna võlgniku töötasu on jäänud alla alampalga ning teine sissetulek on vanaduspension, siis ei ole võlgnik kohtu hinnangul rikkunud PankrS § 173 lg 3 ja 4 kohustusi. Arvestades, et võlgnik on pensionär, siis on ta osalise tööajaga töökohta omades tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust. Kuigi võib nentida, et võlgnik on kohati eelistanud enne pankrotiavalduse esitamist tekkinud xxxx nõude asemel täita Xxxxi ees oma uuemaid võlgnevusi (s.o selliseid, millest käesoleva menetluse tulemusena ei saa vabaneda), siis ei saa kohus pidada seda selliseks rikkumiseks, mis välistab kohustustest vabastamise. Võlgniku sissetulekute suurusi ja liike arvestades ei ole võlgnik tasunud ebapiisavalt. Kuigi võlgnik on menetluse ajal Xxxxile tasunud viimase nõude suurust arvestades väikese osa, siis ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Eelnevale tuginedes ei ole alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3), s.o enne 13.10.2014. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.