lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-16246/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-16246/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-16246

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-16246

Tsiviilasi

T. R. hagi K. S. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T. R. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: K. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta T. R. hagi K. S. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata ning lugeda hagiavaldus T. R. tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud T. R. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.T. R. (hageja) esitas 17.10.2021 Tartu Maakohtule hagi K. S. (kostja) vastu mittevaralise kahju nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 7000 eurot. Hageja nõuab kahju tekitava tegevuse lõpetamist, mida tuleb teha läbi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja haldusasjas nr 3-21-1228 Tallinna Halduskohtule 18.06.2021 kirja ja selle lisad, kus avaldas kostja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning esitas kostja head nime ja mainet laimavaid valesüüdistusi, mis seisnevad järgmises: a) hageja pole nõus kostja poolt halduskohtule esitatud analoogiaga, kus kostja võrdleb hagejat V., jättes kuritahtlikult halduskohtule mulje nagu oleks hageja Eesti Kultuurkapitali ees võlglane, kellelt ei saa Kultuurkapital kohtutäituri kaasabil kuidagi võlgasid tagasi. b) „Kultuurkapital hindab, et R. kirja puhul K. S. on tegu väljapressimisega.“ c) „R. suhtumine on olnud nii halvustav ja intensiivne, et Ü. A. on tekkinud seetõttu ärevushäired. Paraku ei teavitanud Ü. A. tekkinud terviseprobleemist Kultuurkapitali juhatajat lootes siiski ise hakkama saada ning seetõttu ei saanud me varasemalt teha samme töökorralduse muutmiseks. Tänaseks on sisemine töökorraldus muudetud.“ d) T. R. saadeti loometöötoetuse taotluse kohta kirjalik vastus hilinemisega (vastus lisatud). Kultuurkapital möönab, et on eksinud mõistlike teavituskohustuse tähtaegade osas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

e) „Oma telefonikõnedes, kus ta eriti selgitada ja lahti rääkida ei lase, on ta pidevalt rõhutanud enda juriidilist asjatundlikkust ja ametnike rumalust.“ f) „Oma pealetükkiva maneeriga on just tema olnud see, kes teisi vaimselt ahistab.“ g) „Nii on temapoolne suhtumine ja käitumine tekitanud olukorra, kus olen püüdnud kontakte T. R. viia hädavajaliku miinimumini.“ h) „Nähes tema nime helistajana tekib mul tahtmatult ärevushoog.“ Eeltoodud ebaõigete faktiväidetega lõi kostja avalikkuse ees mulje nagu oleks hageja inimene, kes põhjustab teistele inimestele asjatult hingepiinasid ja tekitab oma ahistava käitumisega teistele inimestele tervisehädasid. Hagejale on tekitatud ebaõigete väidete avaldamisega mittevaraline kahju ehk füüsiline ja hingeline valu ning kannatused.

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd maakohus ei ole pädev asja lahendama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1). Hagi on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel maakohtusse kui tsiviilasi. Maakohtul tuleb kontrollida, kas asi kuulub lahendamisele tsiviilasjana maakohtus või haldusasjana halduskohtus (TsMS § 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 1). Hageja heidab kostjale ette Tallinna Halduskohtule saadetud kirjas ebaõigete faktiväidete esitamisega kahju tekitamist. Avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul, et õigussuhte üks osapooltest on avaliku võimu kandja, st riik, kohalik omavalitsus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraisik. Teisalt ei ole välistatud, et avalikke ülesandeid täidetakse eraõiguslikus vormis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. 2017, § 1, lk 56). Riigikohus on rõhutanud, et haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom (Riigikohtu 28.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 13).
3.Hageja tugineb hagiavalduses kostja 18.06.2021 kirjale ning selle lisadele, millega on väidetavalt avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (tl 11-26). 18.06.2021 kirjast nähtub, et see on edastatud haldusasjas nr 3-21-1228 vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele. Kirja on allkirjastanud kostja. Kostja on kirja allkirjastanud kui Eesti Kultuurkapitali juhataja. Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Kultuurkapitali seadus (KultKS) § 1 lg 1). KultKS § 162 lg 1 kohaselt juhib ja esindab Kultuurkapitali juhataja, kelle nimetab nõukogu. Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu (KultKS § 1 lg 1). Seega täidab Kultuurkapital talle riigi poolt antud pädevuses tulenevalt avalik-õiguslikke ülesandeid, mis on sätestatud KultKS § 2 lg-s 1.
4.Kohtute infosüsteemi andmetel on haldusasjas nr 3-21-1228 hageja esitanud kaebuse Kultuurkapitali vastu, milles palub: kohustada Kultuurkapitali maksma välja 11.03.2021 otsuse alusel loominguline stipendium summas 180 eurot (toiminguks kohustamise nõue); tühistada Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 11.03.2021 otsus, millega jäeti kaebaja (hageja) loometöötoetus ilukirjandusliku teksti kirjutamiseks rahuldamata (tühistamisnõue); mõista Kultuurkapitalilt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 6000 eurot kaebaja diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise eest (hüvitamisnõue).

Kohtu hinnangul on kostja 18.06.2021 kirjas ja selle lisades toodu seotud selgelt haldusasjas nr 3-21-1228 lahendatava hageja kaebusega Kultuurkapitali tegevuse peale. Kostja on kohtunõudele vastanud seoses tema seadusest tuleneva kohustusega esindada Kultuurkapitali.

5.Järgmisena hindab kohus, kas kostja Kultuurkapitali juhatajana saab vastutada isiklikult eraõiguslikul alusel Tallinna Halduskohtule hageja suhtes väidetavate ebaõigete faktiväidete avaldamise eest. Kohus märgib, et kuivõrd käesoleval juhul kontrollib kohus üksnes, kas asi tuleb lahendada maakohtus või halduskohtus, ei võta kohus seisukohta mh küsimuses, kas hagis esitatud asjaoludel oli tegemist avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd see puudutab asja sisulist lahendamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Taotlust au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel saab nõuda ka halduskohtult VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul (Riigikohtu 05.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Kuna RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei laiene riigivastutusõigus nendele juhtudele, kui avaliku võimu kandja tegutseb eraõiguslikus vormis, peab avalike ülesannete täitmine toimuma avalik-õiguslikus vormis (Riigikohtu 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12). RVastS § 12 lg 1 esimese lause kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Sel moel kaitseb riik ametnikke ja teisi tema nimel tegutsevaid füüsilisi isikuid avalike ülesannete täitmisega kaasnevate riskide eest (E. Andresen. Õppematerjal kohtunikele: Riigivastutus. Riigikohus. 2009, lk 19). Kohus märgib, et Eesti Kultuurkapitali seaduses ega mujal ei ole erisätteid selle kohta, et Kultuurkapitali juhataja vastutaks avalike ülesannete täitmisel mittevaralise kahju tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (Riigikohtu 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 16). Kostja tekitas väidetava kahju täites avalikke ülesandeid (RVastS § 12 lg 2). Õiguslikult ei ole kaitstud kannatanu võimalik huvi, et talle hüvitaks kahju selle vahetult põhjustanud füüsiline isik, mitte avaliku võimu kandja (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 16). Kui lisaks avaliku võimu kandja regressinõudele saaks riigivõimu teostava füüsilise isiku vastu nõude ka eraõigusliku otsevastutuse alusel, võiksid avaliku võimu kandja ülesanded jääda nõuetekohaselt täitmata ja avalikud huvid teenimata (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-40-16, p 15).
6.Riigikohtu 12.06.2012 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-3-12 p 14 kohaselt on teabe avaldamine halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Riigikohus lisas, et seetõttu tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalik-õigusliku

iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega. Kuivõrd kostja avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva esindusõiguse alusel täitis oma õigusaktist tulenevat õigust Kultuurkapitali kohtumenetluses esindada, siis tuleb eeldada, et tema poolt Tallinna Halduskohtule teabe avaldamine on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Puuduvad igasugused võimalikud viited sellele, et kostja poolt halduskohtule avaldatud teave olnuks ülekaalukalt ja tihedalt seotud kostja eraõiguslikus vormis toimuva tegevusega. Samuti ei nähtu, et kostja oleks avaldanud oma isiklikku, Kultuurkapitali juhataja avalikest ülesannetest sõltumatut, arvamust. Ka hageja on kohtueelselt samadel alustel taotlenud Kultuurkapitalilt ebaõigete faktiväidete alusel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja väidete ümberlükkamist (tl 16-26).

7.RVastS § 17 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu 14.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei ole asi maakohtu pädevuses ning nõuet ei saa esitada isiklikult kostja vastu, vaid tuleb esitada halduskohtus Kultuurkapitali vastu. Seega tuleb hagiavaldus jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata ning lugeda hagejale tagastatuks (TsMS § 372 lg 4).
8.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja