X avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (endise nimega Tallinn, Pirita linnaosa, Nurmiku tee 16 korteriühistu; registrikood 80161941), esindaja Reelika Tuisk
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Parandada maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 ilmne ebatäpsus, kus maakohus on tähistanud Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistut ekslikult avaldajana. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 sõna "avaldaja" sõnadega "puudutatud isiku".
4.
Parandada maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-s 5 ilmne ebatäpsus, kus maakohus on tähistanud X ekslikult kostjana, Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistut ekslikult hagejana ning viidanud sama maakohtu määruse resolutsiooni punktile 2 punkti 4 asemel. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5 sõna "kostjat" sõnaga "avaldajat", sõna "hagejale" sõnadega "puudutatud isikule" ning sõnad "punktis 2" sõnadega "punktis 4".
5.Parandada maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-s 8 ilmne ebatäpsus, kus maakohus on tähistanud menetlusosalisi ekslikult pooltena. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-s 8 sõna „pooltele“ sõnaga „menetlusosalistele“.
6.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Rahuldada puudutatud isiku Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (registrikood 80161941) 22.04.2019 ja 28.11.2019 avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2-18-1403
6.2.Määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus I astme kohtus (maakohtus) kokku 320 eurot.
6.3.Määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulude suurus II astme kohtus (ringkonnakohtus) 240 eurot.
6.4.Mõista avaldajalt X-lt (isikukood XXXXXXXXXXX) välja puudutatud isiku Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (registrikood 80161941) kasuks menetluskulude hüvitis 560 eurot (lepingulise esindaja tasu kahes kohtuastmes).
6.5.Kohustada avaldajat tasuma punktis 4 välja mõistetud menetluskuludelt (560 eurot) puudutatud isikule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.6.Rahuldada avaldaja X 22.04.2019 taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
6.7.Tagastada avaldaja X 22.04.2019 taotluse alusel enammakstud riigilõiv summas 250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI arveldusarvele EE692200221013645545 Swedbank AS-is.
6.8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
7.Jätta osas, milles X vaidlustas enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, menetluskulud X kanda. Osas, milles X vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise, määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
8.Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistul ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, v.a riigilõivu tagastamist puudutavas osas (resolutsiooni p-d 6.6 ja 6.7). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (puudutatud isik) 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Avaldaja maksis
2.Avaldaja esitas 22. aprillil 2019 avalduse esialgselt avalduselt enamtasutud riigilõivu 250 euro tagastamiseks Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole EE692200221013645545 Swedbank AS-is.
2 (7)
2-18-1403
3.Maakohus jättis 3. juuni 2019. a määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtumääruse jõustumist. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. märtsi 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus keeldus 8. juuni 2020. a kohtumäärusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.
4.Puudutatud isik esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja 22. aprillil 2019. Puudutatud isiku menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabi kulu 320 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi 4 t järgmiselt: nõupidamine kliendiga 15 min; tutvumine avalduse ja sellele lisatud tõenditega, nende osas õigusliku positsiooni kujundamine 45 min; avaldusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 3 t. Esindaja tunnitasu on 80 eurot. Puudutatud isik nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
5.Puudutatud isik esitas ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja
28.novembril 2019. Puudutatud isiku menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabi kulu 240 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi 3 t järgmiselt: kohtumäärusega tutvumine 0,5 t; määruskaebuse ja sellele lisatud tõenditega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine 1 t; kaebuse osas seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 1,5 t. Esindaja tunnitasu on 80 eurot. Puudutatud isik nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas 4. septembri 2020. a määrusega puudutatud isiku 22. aprilli 2019. a ja
28.novembri 2019. a avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse maakohtus 320 eurot ning ringkonnakohtus 240 eurot. Maakohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitise 560 eurot. Kohus kohustas avaldajat (määruse resolutsiooni p-s 5 ekslikult märgitud kui kostjat) tasuma puudutatud isikule (määruse resolutsiooni p-s 5 ekslikult märgitud kui hagejale) väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel avaldaja 22. aprilli 2019 taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus määras tagastada enammakstud riigilõiv 250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole EE692200221013645545 Swedbank AS-is.
6.1.Kohus leidis, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on põhjendatud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Puudutatud isikut esindas jurist ehk muu isik TsMS § 218 mõttes. Kohus kontrollis esindaja vastavust TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Juristi õigusabikulud on hüvitatavad. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega. Puudutatud isik taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku menetluskulude nimekiri on kooskõlas asja käiguga. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu oli maakohtus 4 t ning ringkonnakohtus 3 t, mis on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kohus määras puudutatud isiku (määruse põhjenduste p-s 22 ekslikult märgitud kui hageja) vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 320 eurot ning ringkonnakohtus 240 eurot, kokku 560 eurot. Kohus märkis vastavalt puudutatud isiku 3 (7)
2-18-1403 (määruse põhjenduste p-s 23 ekslikult märgitud kui hageja) taotlusele, et avaldajal (määruse põhjenduste p-s 23 ekslikult märgitud kui kostjal) tuleb tasuda menetluskuludelt viivist.
6.2.Avaldaja esitas kohtule 22. aprillil 2019 avalduse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, mille kohus oli menetluse käigus jätnud ekslikult tähelepanuta, kuid lahendas selle avalduse vaidlustatud määrusega. Avaldaja tasus 12. märtsil 2020 riigilõivu 300 eurot. TsMS § 475 lg 2 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 lg 2 kohaselt vaatab kohus korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded läbi hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seetõttu rahuldas kohus enammakstud riigilõivu tagastamise avalduse ning määras tagastada 250 eurot avalduses märgitud isikule ja kontole.
6.3.Maakohus selgitas määruse edasikaebamise korda. TsMS § 178 lg-te 2 ja 4 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna kohus rahuldas avaldaja avalduse ja tagastas riigilõivu, siis ei saa TsMS § 150 lg 8 alusel määruse peale esitada määruskaebust osas, milles tagastati avaldajale enamtasutud riigilõiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus.
7.1.Esiteks palub avaldaja kanda enammakstud riigilõiv 250 eurot avaldaja kontole või jätta menetluskulude katteks. Maakohus otsustas ebaõigesti tagastada enammakstud riigilõivu 250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole. Avaldaja endine lepinguline esindaja teavitas kohut, et ta ei esinda avaldajat alates 20. aprillist 2020. Maakohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruse koostamisel mõistma, et Osaühing Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI lepinguline esindamine on lõppenud. Seega tuleb enammakstud riigilõiv 250 eurot tagastada avaldajale, mitte Osaühingule Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI.
7.2.Teiseks palub avaldaja vähendada puudutatud isiku maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu suurust, sest avaldaja ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetused.
8.Puudutatud isik ei esitanud avaldaja määruskaebuse kohta seisukohta.
9.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.
11.Avaldaja vaidlustab enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 7. Seda, et maakohus otsustas riigilõivu tagastada (määruse resolutsiooni p 6), avaldaja ei vaidlusta. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni p 7 osas tühistamiseks. 4 (7)
2-18-1403
11.1.TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Riigilõivu tagastamist reguleerib TsMS § 150. Selle lõike 8 esimese lause järgi võib määruskaebuse esitada maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kolleegium leiab, et sellest sättest tuleneb isikule kaebeõigus ka juhul, kui kohus on riigilõivu küll tagastanud, kuid teinud seda kaebaja arvates valele isikule, kuna ka sellisel juhul ei ole kaebaja enammakstud riigilõivu tegelikult tagasi saanud.
11.2.Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et maakohus tagastas enammakstud riigilõivu 250 eurot TsMS § 150 lg 4 järgi õigesti avaldaja taotluses märgitud kontole. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja palus 22. aprilli 2019. a avalduses tagastada enammakstud riigilõiv Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI arvelduskontole Swedbankis. Samalt kontolt oli riigilõiv ka tasutud. Ekslik on avaldaja kaebuse väide, et maakohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruse koostamisel mõistma, et Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI lepinguline esindamine on lõppenud. Avaldaja lepinguline esindaja teavitas maakohut esindusõiguse lõppemisest 4. septembril 2020 pärast vaidlustatud kohtumääruse tegemist (II kd, tl 51). Samas ei muuda esindusõiguse lõppemine lepingulise esindaja varasemaid menetluses tehtud toiminguid kehtetuks. Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on enammakstud riigilõiv maakohtu määruse resolutsiooni ps 7 nimetatud isikule välja makstud. Maakohus on avaldajale 2. oktoobri 2020. a e-kirjas selgitanud, et avaldajal on võimalik pöörduda enammakstud riigilõivu tagastamise küsimuses oma endise lepingulise esindaja poole, kuna see puudutab avaldaja ja tema endise lepingulise esindaja kokkuleppeid.
12.Avaldaja vaidlustab määruskaebusega ka maakohtu kindlaks määratud puudutatud isiku menetluskulude suuruse. Avaldaja palub vähendada puudutatud isiku maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurust. Puudutatud isiku menetluskulude suuruse vähendamise alusena toob avaldaja välja üksnes selle, et tema ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetused. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas ei anna avaldaja väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
12.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
12.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja kohtu arutluskäik jälgitav. Ringkonnakohus lisab, et kõik lepingulise esindaja toimingud on tehtud asja menetluse raames ning need on olnud puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitseks vajalikud. Arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuvaidluse eset ja raskusastet, on toiminguteks kulunud aeg põhjendatud.
5 (7)
2-18-1403
12.3.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et kohtusse pöördumisel peab avaldaja arvestama võimalusega, et avalduse rahuldamata jätmise korral on tal kohustus hüvitada menetlusosaliste menetluskulud. Avaldaja võimalik halb majanduslik seisund ei ole menetluskulude hüvitise vähendamise aluseks. Teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiteks on TsMS § 175 lg 1 järgi nende põhjendatus ja vajalikkus, millest maakohus on puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ka õiguspäraselt lähtunud. Avaldaja esile toodud asjaolu, et tema majanduslik seisund on halb, võib olla asjakohane menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuivõrd selle tagajärjel võib menetluskulude väljamõistmine isikult, kelle kahjuks lahend tehti, olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Samas on menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu 4. septembri 2020. a määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas otsustatud maa- ja ringkonnakohtu määrustes ning Riigikohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses. Need lahendid on jõustunud. Seega ei saa avaldaja praeguse määruskaebusega vaidlustada menetluskulude jaotust. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p-de 2, 3, 5 ja 8 sõnastamisel ilmselt eksinud menetlusosaliste tähistamisel ning p-s 5 märkinud ebaõige viite sama määruse resolutsiooni punktile. Ringkonnakohus saab need maakohtu ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta maakohtu määruse sisu, TsMS § 447 lg 2 järgi parandada.
13.1.Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse, kuid on resolutsiooni p-des 2 ja 3 ilmselt ekslikult märkinud, et määras kindlaks avaldaja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 sõna "avaldaja" sõnaga "puudutatud isik" vastavas käändes.
13.2.Maakohus on ilmselt ekslikult tähistanud resolutsiooni p-s 5 avaldajat kostjana ning puudutatud isikut hagejana. Ringkonnakohus asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5 sõna "kostja" sõnaga "avaldaja" ja sõna "hageja" sõnadega "puudutatud isik" vastavas käändes.
13.3.Maakohus on resolutsiooni p-s 5 ekslikult viidanud sama määruse p-le 2, kuigi maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 560 eurot resolutsiooni p-ga 4, mitte p-ga 2. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5 viite "punktile 2" viitega "punktile 4".
13.4.Maakohus on resolutsiooni p-s 8 tähistanud avaldajat ja puudutatud isikut ebaõigesti sõnaga „pooled“, ehkki tegemist on hagita menetlusega. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-s 8 sõna „pooled“ sõnaga „menetlusosalised“ vastavas käändes.
14.Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.Osas, milles avaldaja vaidlustas enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta 6 (7)
2-18-1403 kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Osas, milles avaldaja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise, menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. Puudutatud isikul ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
16.Määruskaebuse p 4.3 kohaselt taotles avaldaja menetlusabi juhul, kui määruskaebus ei vasta seaduse nõuetele. Määruskaebuse saamisel ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollis ja veendus, et kaebus vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Samuti on avaldaja tasunud määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebus vastas seaduse nõuetele, sellel ei olnud menetlemist takistavaid puuduseid ning avaldaja palus menetlusabi üksnes juhul, kui kaebus on puudustega, puudus vajadus avaldaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.
17.Määruse peale saab osas, mis puudutab menetluskulude kindlaksmääramist ja maakohtu määruses vigade parandamist, esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 447 lg 4 ja § 643 lg 2 kohaselt võib määruse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse. Osas, mis puudutab riigilõivu tagastamist, ei saa määruse peale TsMS § 150 lg 8 teise lause kohaselt Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.