Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

MENETLUSE KÄIK

XX (avaldaja) esitas 26. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (puudutatud isik, KÜ) 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuste (edaspidi üldkoosoleku otsus) tühistamiseks. Maakohus jättis avalduse 31. jaanuari 2018 määrusega käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas puuduste kõrvaldamise dokumendi 12. märtsil 2018, milles taotleb 26. oktoobri 2017. a KÜ Nurmiku tee

16 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1), alternatiivselt 26. oktoobri 2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6, 9 kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 1 esimene lause). Avalduse kohaselt elab avaldaja aadressil Nurmiku tee 16/1-5, Pirita linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Avaldaja on puudutatud isiku liige. KÜ haldusjuht YY (haldusjuht) saatis

avaldaja palub tunnistada kehtetuks 2016. aasta majandusaasta kinnitamine (üldkoosoleku otsuse p 2). KÜ ei edastanud enne üldkoosoleku toimumist revideerija poolt kontrollitud ja kinnitatud 2016. aasta majandusaasta aruannet KÜ liikmetele tutvumiseks. Majandusaasta aruandes kajastatud raamatupidamisandmed on osaliselt valed. Puudub kehtiv üldkoosoleku otsus revidendi valimise kohta ja revidendi poolt koostatud kokkuvõte adekvaatsus. Avaldaja ei hääletanud päevakorra p 2 osas, kuna ta jõudis üldkoosolekule kolmanda päevakorrapunkti hääletamise ajaks. Samas on avaldaja enne üldkoosolekut esitanud oma vastuväited, mille tõttu on tal õigus üldkoosoleku otsuse p-i 2 vaidlustada;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 3 tühisus (KÜ korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel). KÜ ei juhtinud ühistu liikmete tähelepanu asjaolule, et ühistu liikmed peaksid tutvuma enne üldkoosolekut KÜ juhatuse koosoleku 20. septembri 2017 otsustega. Korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude osas on vastuolus põhikirja p-ga 6. Puudutatud isik tegi otsuseid, mille tegemiseks oleks tulnud muuta ühistu põhikirja. Vastav teave oleks pidanud sisalduma juba üldkoosoleku päevakorras. Avaldaja hääletas päevakorra p 3 vastu ning esitas üldkoosolekul oma vastuväited. Samuti esitas avaldaja enne üldkoosolekut KÜ liikmetele oma vastuväited. Puudutatud isik ei protokollinud avaldaja vastuväidet. 2 (9)

Puudutatud isiku vastuväite protokollimata jätmist saaks tõendada üldkoosoleku helisalvestusega; -

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 4 tühisus (juhatuse ja revidendi valimine järgnevaks perioodiks). Põhikirja kohaselt koosneb korteriühistu juhatus neljast liikmest. Kui ühistu soovis jätkata 3-liikmelise juhatusega, tulnuks muuta ühistu põhikirja. Lisaks on KÜ majandamiskulusid kõigil eelnevatel aastatel jaotatud valedel alustel. Revident ei ole sellele tähelepanu pööranud. Revident on kõik vastavad otsused heaks kiitnud, kuigi esines selge vastuolu nii ühistu põhikirja kui ka seaduses sätestatud põhimõtetega;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 6 kehtetus, alternatiivselt tühisus (õigusabikulude suurendamine KÜ hagis võlglase vastu). KÜ ei selgitanud oma liikmetele seisu õigusabikulude osas ega menetluse nr 2-16-100113 õigusabikulude nõude suurust. Lisaks ei teavitanud KÜ enne üldkoosoleku toimumist liikmeid tsiviilasja nr 2-17-115 menetlusest ning kasutas ilma KÜ liikmeid teavitamata remondifondi rahasid õigusabikulude väljamakseks. Raha võtmise osas puudub ka vastav üldkoosoleku otsus;

-

avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse p 9 kehtetus (planeeritud kulude ja 2018. aasta majanduskava üle otsustamine). Puudutatud isik ei ole kõigil eelnevatel aastatel esitanud majanduskava. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

Avaldaja palub menetluskulud jätta KÜ kanda, kuid kuna tegemist ei ole hagimenetlusega, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. KÜ vaidleb avaldusele vastu, leides, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. KÜ ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Haldusjuht ei saatnud KÜ liikmetele üldkoosoleku kutset enda initsiatiivil, vaid üldkoosoleku kokku kutsumise otsustas juhatus. Halduri

Üldkoosolekul otsustati, et juhatus jätkab kolmeliikmelisena, kuna neljanda juhatuse liikme sidemed ühistuga katkesid. Otsus võeti vastu 16 poolt ja 1 vastuhäälega. Seega on uus juhatus järgnevaks perioodiks õiguspäraselt valitud. Üldkoosolekul valiti revidendiks 16 poolt- ja 1 vastuhäälega VV. Avaldaja tõendamata väited revideerija isiku vastu tuleb jätta tähelepanuta. Õigusabikulude suurendamise otsus on vastu võetud õiguspäraselt, st 15 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu hääl. Avaldajal oli võimalus kõneleda üldkoosolekul ja esitada oma seisukohti. Avaldaja paljasõnalised väited tuleb jätta tähelepanuta. Üldkoosoleku päevakorra p 9 kohaselt tuli üldkoosolekul otsustada planeeritud kulude ja 2018. aasta majanduskava üle. Haldur selgitas üldkoosolekul 2018. aastal kehtima hakkavat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS) ja reservkapitali kohustuslikkust. Üldkoosolekul otsustati 16 poolthäälega reservkapitali suuruse üle, milleks on 1 800 eurot. Üldkoosolek ei otsustanud 2018. a majanduskava üle. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud suuruses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 3. juuni 2019. a määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda ja otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul. Maakohus ei tuvastanud 26. oktoobri 2017. a üldkoosoleku otsuse tühisust kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. MTÜS § 20 lg 1, 5 ja 6 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, teatades sellest vähemalt 7 päeva ette ja märkides kutsele toimumise aja, koha ja päevakorra. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda seaduse või põhikirjaga ettenähtud korras (MTÜS § 20 lg 2). Põhikirja p 5.5 kohaselt teatab juhatus nii korralise kui ka erakorralise koosoleku toimumisest ühistu liikmetele teadetetahvlil ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kutse on ühistu liikmetele edastatud põhikirja p 5.5 sätestatud korras ühistu teadete tahvlile panemisega ja 7-päevast etteteatamise tähtaega järgides. Seadus ega KÜ põhikiri ei sätesta, mil viisil peab KÜ juhatus koosolekuid pidama või protokollima. KÜ juhatus on piisaval määral oma otsuseid fikseerinud tuvastamaks, et KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse on vastu võtnud KÜ juhatus. Sama nähtub ka kutse tekstist ja halduri 11. oktoobri 2017 e-kirja tekstist. Õiguslikku tähendust ei oma üldkoosoleku kokkukutsumise korralduslikud toimingud. Seega ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel korda rikutud. Avaldaja osales üldkoosolekul ja sai sellel oma õigusi teostada. Avaldaja ei ole selgitanud, mis tähendus on asjaolul, et KÜ juhatuse volitused lõppesid

Avaldajal puudub alus nõuda üldkoosoleku otsuse p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 kehtetuks tunnistamist, sest ta hääletas otsuste vastu, kuid ei lasknud ühegi otsuse puhul oma vastuväidet protokollida (MTÜS § 24 lg 3 teine lause). MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Selliselt vormistatud eriarvamust ei ole avaldaja üldkoosoleku otsustele esitanud. Lisaks ei saa vastuväiteks pidada enne üldkoosoleku toimumist avaldaja poolt ühistu liikmetele 26. oktoobril 2017 saadetud seisukohti ja ettepanekuid, sest need ei käsitle konkreetsete otsuste vastuvõtmist, vaid kujutavad endast avaldaja etteheiteid ühistu liikmetele ja ühistu juhtimisele ja erinevaid ettepanekuid sellega seoses. Kuigi maakohus leidis, et avaldajal puudub üldkoosoleku otsuste p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 vaidlustamise õigus (MTÜS § 24 lg 3), pidas kohus vajalikuks nende otsuste kohta märkida järgmist. Avaldaja osales kõigi vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel, v.a otsuse p 2 vastuvõtmisel. Üldkoosoleku otsuse p 2 ei ole seadusega vastuolus ega kehtetu. KÜ haldur saatis

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning rahuldada kohtule esitatud avaldus. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Esiteks taotleb avaldaja MTÜS § 24 lg 11 alusel üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist, sest rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kutsus kokku haldur, mitte KÜ juhatus. Kehtinud seadus ega KÜ põhikiri ei näe ette, et üldkoosoleku kutsub kokku haldur või mõni muu kolmas isik. Üldkoosoleku saab kokku kutsuda vaid juhatus (põhikirja p-d 5.3.–5.5.). Puudutatud isik esitas tõendina foto, et vastav üldkoosoleku teade on avaldatud Nurmiku tee 16 maja stendil. Foto järgi on tuvastatav foto tegemise aeg (11. oktoober 2017), kuid puudub võimalus tuvastada, kus see foto on tehtud. Lisaks puuduvad fotol kujutatud koosoleku kokkukutsumise teatel allkirjad. Avaldaja hinnangul on teate paigaldanud maja haldur, mitte juhatus. Puudub info, et keegi juhatuse liikmetest oleks selle sinna paigaldanud. Isegi kui halduri e-kirjale oli lisatud manusena KÜ juhatuse 20. septembri 2017 koosoleku protokoll, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et juhatuse

MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud nõuded. Protokolli lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos osalejate allkirjadega. Juhatuse koosoleku protokolli on allkirjastanud vaid üks juhatuse liige TT (YY ei ole KÜ juhatuse liige ega KÜ liige). Protokollist nähtuvalt osalesid sellel koosolekul ka juhatuse liikmed SS, UU (kes oli sel hetkel esitanud KÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astumise avalduse, mille kohta puuduvad tõendid ja miks antud küsimus ei ole kirja pandud juhatuse koosolekul), kuid nende juhatuse liikmete allkirju esitatud ei ole. Kuna puudutatud isik ei ole esitanud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja koos osalejate allkirjadega, siis ei ole üldse juhatuse koosolekut toimunud, vaid protokoll on vormistatud tagantjärgi haldusjuhi poolt. Maakohus leidis ebaõigesti, et juhatuse koosseisu puudused ei mõjutanud üldkoosoleku otsuste kehtivust. Maakohus jättis tähelepanuta, et KÜ juhatuse liikmete volitused olid kehtetud, kui KÜ juhatus vastava üldkoosoleku kokku kutsus. KÜ juhatuse volitused lõppesid

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd üldkoosolek, mille otsuseid vaidlustatakse, toimus 27. oktoobri 2017, on maakohus selle kehtivust õigesti hinnanud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS-i sätete alusel. Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid seoses KÜ üldkoosoleku otsuse tühisusega. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsuse tühisuse toob kaasa asjaolu, et üldkoosolekut ei kutsunud kokku juhatus. Sisuliselt leiab avaldaja, et üldkoosoleku otsus on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Iseenesest on õige avaldaja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks oli KÜ juhatuse ametiaeg lõppenud. Nimelt MTÜS § 28 lg 11 kohaselt valiti juhatuse liikmed tähtajaliselt. KÜ põhikirja p 5.6 kohaselt on juhatuse liikmete ametiaja pikkus kaks aastat. Kohtule esitatud 16. detsembri 2014. a KÜ üldkoosoleku protokolli kohaselt valiti sellel koosolekul KÜ juhatuse liikmed. Hilisemat üldkoosoleku otsust, millega juhatuse liikmed oleks valitud või nende ametiaega oleks pikendatud enne vaidlusalust 27. oktoobri 2017. a üldkoosolekut, kohtule esitatud ei ole. Seega lõppes juhatuse liikmete ametiaeg 16. detsembril 2016. Seda kinnitab ka äriregistris sisaldunud märkus ametiaja lõpu kohta, millel on iseenesest küll üksnes informatiivne tähendus, kuid see näitab, et äriregistrile ei olnud esitatud otsust juhatuse liikmete valimise või nende ametiaja pikendamise kohta pärast 16. detsembri 2014. a üldkoosoleku otsust. Kuivõrd 16. detsembri 2014. a üldkoosoleku otsusega valitud juhatuse ametiaeg oli vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajaks nagunii möödunud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida avaldaja väiteid 16. detsembri 2014. a üldkoosoleku otsuse kehtivuse kohta. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga, et juhatuse liikmete ametiaja möödumine ei mõjuta vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtivust. Iseenesest sai küll MTÜS § 20 lg 1 alusel üldkoosoleku kokku kutsuda eelkõige KÜ juhatus. Samas ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, endiste juhatuse liikmete poolt üldkoosoleku kokkukutsumine oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. MTÜS § 20 lg 1 eesmärgiks ei ole see, et juhatuse liikmete ametiaja möödumine tooks kaasa võimatuse üldkoosolek kokku kutsuda. Vastupidi, sellises olukorras on eriti vaja üldkoosolek kokku kutsuda, et valida juhatus ja tagada korteriühistu jätkuv toimimine. On mõistlik, et sellises olukorras kutsub üldkoosoleku kokku endine juhatus, kelle ametiaeg on viimasena möödunud. Ringkonnakohus leiab, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole ka see, et juhatuse liikmete asemel saatis üldkoosoleku kutse e-kirjaga välja ning postitas teadetetahvlile maja haldusjuht. KÜ haldusjuht saatis 11. oktoobril 2017 KÜ liikmetele e-kirja, milles informeeris, et KÜ üldkoosolek toimub 26. oktoobril 2017. Haldusjuht lähtus KÜ liikmetele teate edastamisel (endise) juhatuse 20. septembri 2017 koosoleku protokollilisest otsusest ega otsustanud üldkoosolekut kokku kutsuda omal initsiatiivil. Haldusjuht selgitas viidatud e-kirjas, et üldkoosoleku kutse on koostatud KÜ juhatuse 20. septembri 2017 protokollilise otsuse kohaselt (tl 7). KÜ liikmetele saadetud e-kirjale oli manusena lisatud juhatuse koosoleku protokoll (tl 72-74), mille p 5 kohaselt otsustas juhatus pidada üldkoosoleku 26. oktoobril 2017 kell 18.00. Üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluline, et otsuse selleks võtaksid vastu selleks õigustatud isikud. See, kes füüsiliselt saadab välja kutsed või kinnitab need teadetetahvlile, ei ole oluline. Seega kutsus üldkoosoleku kokku (endine) juhatus, mitte haldusjuht. 7 (9)

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja käsitus, nagu peaks juhatuse koosolek vastama üldkoosolekule sätestatud nõuetele, ei ole põhjendatud. MTÜS § 29, mis reguleerib juhatuse otsuse tegemist, selliseid nõudeid ette ei näe. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus avaldaja taotlust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei saa MTÜS § 24 lg 3 teise lause kohaselt nõuda üldkoosoleku otsuste nr 3, 4, 5, 6, 9 kehtetuks tunnistamist, kuna avaldaja ei lasknud protokollida oma vastuväiteid neile otsustele. Poolte seisukohtadest ja üldkoosoleku protokollist nähtub, et avaldaja saabus üldkoosolekule kolmanda otsuse tegemise ajaks. Seega alates sellest ajast osales ta üldkoosolekul. Selleks, et avaldajal oleks õigus nõuda nende otsuste kehtetuks tunnistamist, pidanuks ta laskma üldkoosolekul protokollida enda vastuväited vastuvõetud otsustele. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et seadusest tulenevalt tuli tema üldkoosolekul esitatud vastuväited kanda üldkoosoleku protokolli. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku otsusega eriarvamusele jäänud liikme eriarvamuse sisu üksnes tema nõudel. Ka MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on nõutav, et ühingu liige laseks kanda oma vastuväite protokolli. Seega ei kanta protokolli kõiki üldkoosolekul esitatud vastuväiteid, vaid selleks, et vastuväide protokolli kantaks, peab liige seda nõudma. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et avaldaja oleks otsustele vastuväiteid esitanud ja need protokollida lasknud. Seda, et avaldaja oleks nõudnud oma vastuväidete protokollimist, ei ole ta ka ise maakohtule esitatud avalduses ega ka määruskaebuses väitnud. Avaldaja on üksnes väitnud, et ta esitas üldkoosolekul vastuväiteid ja palus protokollida selle, et ta hääletas vastu (nt avaldaja 12. märtsi 2019. a menetlusdokument). Nagu eespool märgitud, siis MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise eelduseks asjaolu, et üldkoosolekul osalenud KÜ liige laseks kanda protokolli enda vastuväite. Lisaks peab ta eriarvamusele alla kirjutama. Ainuüksi otsuse eelnõu vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli kandmata ei anna alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et tema enne üldkoosoleku toimumist saadetud e-kirja saaks käsitada vastuväitena otsustele. Seadusest tuleneb selgelt, et vastuväited tuleb esitada üldkoosolekul ja need tuleb lasta protokollida. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd avaldaja jõudis üldkoosolekule alles kolmanda otsuse vastuvõtmise ajaks, siis ei saa teda lugeda eelnenud otsuste tegemisel osalenuks. Seetõttu on avaldajal iseenesest MTÜS § 24 lg 3 alusel õigus nõuda üldkoosoleku otsuse 2 kehtetuks tunnistamist. Selle otsusega kinnitati KÜ 2016. a majandusaasta aruanne. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Avaldaja on esmalt väitnud seda, et talle ei esitatud majandusaasta aruannet enne üldkoosolekut tutvumiseks. Maakohus tuvastas, et Kinnisvaraekspert Haldus OÜ haldusjuht YY saatis 28. veebruaril 2017 ühistu liikmetele (s.h avaldajale) e-kirja, millele oli lisatud majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimetatud e-kiri on kohtule esitatud puudutatud isiku vastuse lisana 4 ning sellest nähtub selgelt, et KÜ liikmetele saadeti majandusaasta aruanne. Avaldaja väited selle kohta, et KÜ liikmetele saadetud majandusaasta aruanne oli revidendi poolt kinnitamata, ei ole asjakohased, kuivõrd majandusaasta aruande kinnitas MTÜS § 36 lg 3 kohaselt KÜ üldkoosolek. Samas on avaldaja vastuoluliselt väitnud, et majandusaasta aruannet kontrollinud revidenti ei olnud üldkoosolek valinud. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas tõi see tema arvates kaasa majandusaasta aruande kinnitamise vastuolu seaduse või KÜ põhikirjaga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt peab majandusaasta aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse üksnes juhul, kui KÜ-l on audiitor või revisjonikomisjon. Kui eeldada avaldaja väite 8 (9)

õigsust, et KÜ üldkoosolek ei olnud revidenti valinud, siis ei olnud ka seadusest tulenevat kohustust revidendi aruannet majandusaasta aruandele lisada. Avaldaja on tuginenud ka sellele, et majandusaasta aruanne oli koostatud valedest alustest lähtuvalt, mis on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-100113. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud tsiviilasjas tehtud otsus jõustus 13. juunil 2018, mistõttu 2016. a majandusaasta aruande koostamisel ja kinnitamisel ei olnud võimalik sellest lähtuda. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses toodud avaldaja käsitusega, nagu mõjutaks 2016. a majanduskava kinnitamine või kinnitamata jätmine kuidagi 2016. a majandusaasta aruande kehtivust. Seadus ei seo majandusaasta aruande kinnitamist majanduskava vastuvõtmisega. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et ei esine MTÜS § 24 lg-s 3 sätestatud aluseid KÜ üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka menetluskulude jaotamisel. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt menetletakse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist üksnes avalduse alusel. Kuna avaldus jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud õigesti avaldaja kanda. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Ande Tänavat Kaija Kaijanen. TsMS § 696 lg 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.