Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-16222
Kohtuasi
Y avaldus Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriomanike 29.10.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak Puudutatud isik I: Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu (registrikood 80011785), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Puudutatud isik II: C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Y 19.01.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määrata menetlusekulud rahaliselt kindlaks järgmiselt:
5.1.Rahuldada Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning määrata tema põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 460 eurot ja mõista see summa avaldajalt Y-lt puudutatud isiku Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu kasuks välja.
5.2.Puudutatud isikul C-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-16222 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (avaldaja) esitas 04.11.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriomanike 29.10.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga Kentmanni tn 24-X, Tallinn. 29.10.2020 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus osalesid või olid esindatud kõik korteriomanikud. Üldkoosoleku otsused on tühised seoses kokkukutsumise korra rikkumisega: üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt. Registrisse kantud korteriühistu juhatuse liikmete volitused olid lõppenud tähtaja möödumise tõttu. Korteriühistul puudus juhatus, järelikult ei saanud juhatus ka koosolekut kokku kutsuda. Tõendatud ei ole kutse nõuetekohane saatmine kõigile korteriomanikele. Otsus ainult ühe juhatuse liikme valimise kohta on vastuolus põhikirjaga, kuna põhikirja kohaselt peab olema kaks juhatuse liiget. Otsused kokkuleppe sõlmimiseks ja nõusoleku andmiseks raieloa taotlemiseks on vastuolus seadusega, kuna otsustati küsimusi, mida saab reguleerida üksnes korteriomanike kokkuleppega. Avaldaja palub: o tuvastada 29.10.2020 üldkoosoleku otsuste tühisus: − valida C juhatuse liikmeks (päevakorra p 1), − sõlmida kokkulepe protokollis toodud muudatustega (päevakorra p 2), − anda nõusolek raieloa taotlemiseks (päevakorra p 3), − kinnitada aastaaruanne 2019. a kohta (päevakorra p 4), − valida revidendiks Q (päevakorra p 5); o alternatiivselt tunnistada kehtetuks otsused: − valida C juhatuse liikmeks (päevakorra p 1), − sõlmida kokkulepe protokollis toodud muudatustega (päevakorra p 2), − anda nõusolek raieloa taotlemiseks (päevakorra p 3).
2.Maakohus võttis avalduse 09.11.2020 määrusega menetlusse ja luges puudutatud isikuks lisaks korteriühistule ka vaidlusalusel koosolekul juhatuse liikmeteks valitud C. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik I vaidles avalduse vastu. Kokkukutsumise korda ei rikutud, alternatiivselt ei olnud rikkumine oluline. Koosoleku kutsus mh kokku korteriühistu revident, koosoleku kokkukutsumist soovis kümme korteriomanikku üheteistkümnest. Koosolekul osalesid kõik korteriomanikud. Põhikirjas ei ole ette nähtud juhatuse liikmete ülem- ega alammäära, puudus
2-20-16222 kohustus valida kaheliikmeline juhatus. Kõiki päevakorras olnud küsimusi sai otsustada häälteenamuse alusel. Korteriomanike kokkulepe ei olnud vajalik, kuna tegemist oli tavapärase valitsemise küsimustega, samuti on see tuletatav hea usu põhimõttest.
4.Puudutatud isik II vaidles samuti avaldusele vastu, nõustudes ühistu seisukohtadega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis avalduse 29.01.2021 määrusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.
6.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I on korteriühistu, mis on asutatud Kentmanni tn 24 elamu ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiseks esindamiseks. Avaldaja on puudutatud isiku I liige. 29.10.2020 toimus korteriomanike üldkoosolek, mille otsuste 1-5 osas taotleb avaldaja tühisuse tuvastamist, 1-3 osas alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamist.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 järgi ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
7.1.Maakohus tuvastas, et kutse 29.10.2020 üldkoosolekule edastati korteriomanikele 13.10.2020, seega jäi kutse edastamise ja koosoleku toimumise vahele 15 päeva. Koosolekul osalesid kõik korteriomanikud, mistõttu ei saa üldkoosoleku otsused olla tühised sõltumata sellest, kas koosoleku kokkukutsumist puudutatud isiku II poolt hinnata kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Maakohtu hinnangul ei olnud koosoleku kokkukutsumine puudutatud isiku II kui ühistu endise juhatuse liikme poolt kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes tähendab sellist rikkumist, mis takistab korteriomanikul üldkoosolekul osalemist. Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul sisuliselt ja sai esitada oma vastuväited.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimene lause sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus tuvastas, et nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks on esitatud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Avaldaja on vaidlustatud otsuste osas lasknud oma vastuväited protokollida (TsÜS § 38 lg 4).
8.1.Maakohus asus seisukohale, et otsus valida juhatuse liikmeks puudutatud isik II ei ole vastuolus puudutatud isiku I põhikirjaga vaatamata sellele, et ühistu põhikirja p 37.7 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses ühistu kaheliikmelise juhatuse valimine. Lisaks valiti hääletustulemuste kohaselt ühistu juhatusse kaks liiget (avaldaja ja puudutatud isik II).
8.2.KrtS § 35 lg 1 kohaselt otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Otsuste poolt sõlmida kokkulepe naaberkinnisasja Kentmanni tn 28 arendusega (päevakorra p 2) ja anda nõusolek Kentmanni tn 24 hoovis kasvavate puude raieloa taotlemiseks (päevakorra p 3) poolt anti 10 häält 11-st.
8.2.1.Kokkuleppe kohaselt antaks Kentmanni tn 28 hoone ehitustegevusega seoses Kentmanni Kinnisvara OÜ kasutusse Kentmanni tn 24 kinnisasjast alad, mis on kokkuleppe lisas nr 1
2-20-16222 toodud skeemil tähistatud punase ja rohelise värviga (s.o osa hoovist) ning Kentmanni Kinnisvara OÜ maksab selle eest tasu 2000 eurot kuus, Kentmanni Kinnisvara OÜ on kohustatud maa-alade kasutamise lõpetama hiljemalt 18 kuu möödumisel alates kokkuleppe sõlmimisest. Kokkulepe näeb mh ette ka puudutatud isikule I kohustuse otsustada 4 puu likvideerimine ja vajadusel raieloa väljastamiseks nõusolekute andmine, millise kohustuse täitmiseks on vastu võetud päevakorrapunktis 3 märgitud otsus.
8.2.2.Maakohus asus seisukohale, et kirjeldatud kokkuleppe sõlmimine tasu eest hoovi osa ajutiselt kasutusse andmiseks, samuti haljastuse muutmine või uuendamine on küsimused, mis on tulenevalt KrtS § 35 lg 2 p-st 1 tavapäraseks valitsemiseks ja mille üle võis otsustada KrtS § 35 lg 1 alusel häälteenamusega. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel paikneb korterelamu, võiks oluliselt muutuda seoses haljastusega, isegi kui maha võetakse kõik sellel kasvavad puud. Kohtule on esitatud asjatundja arvamus Kentmanni tn 24 kinnistul kasvava 4 papli osas, milles on leitud, et puud on oma eluea lõppjärgus, nende juurestik on kahjustunud ning need on soovitatav raiuda. Hoovi osaliselt kasutusse andmine ei piira korteriomanike võimalust hoovi parkimiseks kasutamiseks ega piira ühelgi moel eriomandite esemete kasutamist. Hoov antakse osaliselt kasutusse tähtaegselt, seoses konkreetsete ehitustööde tegemisega naaberkinnistul.
9.Kokkuvõttes leidis maakohus, et vaidlusalused otsused ei ole tühised ega kehtetud. Menetluskulude TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda jätmist põhjendas maakohus sellega, et lahend tehti avaldaja kahjuks. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
10.1.Avaldaja järgib kaebuses suures osas samu väiteid, millega ta kohtusse pöördus. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud selgelt ja oluliselt nii materiaalõiguse norme kui ka hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis on viinud ebaõige lahendini. Kaebuses rõhutab avaldaja järgmist: − maakohtu tõlgendus üldkoosoleku kokkukutsumise nõuetest ei vasta kehtivale õigusele; − kõik korteriühistu liikmed ei olnud koosolekul esindatud; − põhikiri võimaldab üldkoosolekul valida üksnes kaheliikmelise juhatuse; − otsuse p-des 2 ja 3 ületavad tavapärast valitsemist, mistõttu on need korteriomanike kokkuleppe puudumise tõttu kehtetud; − menetluskulud on jaotatud ebaõigesti. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks.
11.1.Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu. Maakohus on andnud tuvastatud asjaoludele õige hinnangu, õigesti hinnanud tõendeid ja õigesti kohaldanud materiaalõigust ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Üldkoosolek on kokku kutsutud kehtivalt, kusjuures sel osalesid kõik korteriomanikud, sh avaldaja. Korteriomanikud võisid valida ka üheliikmelise juhatuse. Ajutised ümberkorraldused maa-ala kasutamisel ning väheväärtuslike vanade puude
2-20-16222 likvideerimine ei vajanud kõigi korteriomanike kokkulepet. Kokkuleppe sõlmimine oli korteriomanikele soodne, kuna Kentmanni Kinnisvara OÜ maksab maa-ala kasutamise eest tasu, eemaldab omal kulul ohtlikud puud koos kändudega ja rajab uued aiad. Menetluskulud on põhjendatult jäetud avaldaja kanda.
11.2.Puudutatud isik II nõustus korteriühistu esitatud seisukohtadega.
12.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus lahendas 11.01.2022 määrusega määruskaebemenetluses esitatud taotlused ja võttis täiendavad tõendid asja juurde. Avaldaja esitas tõendite vastuvõtmisele 19.01.2022 vastuväite.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus avaldaja vastuväite kohtu tegevusele. Avaldaja leiab, et määruskaebuse vastuses puudutatud isiku I poolt esitatud täiendavad tõendid on vastu võetud lubamatult, kuna TsMS § 662 lg 3 võimaldab uusi asjaolusid ja tõendeid esitada üksnes kaebajal. Kolleegium sellega ei nõustu. Uusi tõendeid peab määruskaebuse menetluses saama esitada ka vastaspool, kuna menetlusosalistele tuleb tagada võrdsed võimalused menetluses osalemiseks (vt ka TsMS komm III, § 663, p 3.4.d). Vastuväide jääb rahuldamata.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kaebuse menetluslikud etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt ning kooskõlas kehtiva õigusega. Avaldaja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused oleksid väärad. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu.
18.Maakohus on üldkoosoleku protokolli ning kohtule esitatud volikirjade alusel õigesti tuvastanud, et 29.10.2020 üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud, sh avaldaja. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses tuginenud faktilisele asjaolule, et üldkoosolekul osalesid või olid esindatud kõik korteriomanikud, seejuures ise tuginenud (04.11.2020 avalduse p-d 2.1 ja 2.2). Maakohus on õigesti lähtunud üldkoosoleku registreerimislehest, kuhu KrtS § 20 lg 1 alusel koosmõjus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-ga 31 kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete, samuti liikmete esindajate nimed. Avaldaja ei ole registreerimislehele kantud andmete tõesust vaidlustanud. Liikmete nimekirja õigsust kinnitavad ka määruskaebemenetluses esitatud tõendid (väljavõtted kinnistusraamatust ja äriregistrist, dtl 227-244). Maakohus on põhjendatult leidnud, et võttes arvesse, et W ja Q ise Kentmanni 24 korteriomanikeks ei ole, ei saa tekkida mõistlikku kahtlust volituste sisus, s.o, et C on volitatud korteriomanike üldkoosolekul esindama OÜ-d Feanor ja Osaühingut Bonahat Pluss. Korterite 1 ja 7 omanikeks olevad äriühingud on volituse andnud seaduslike esindajatega seostatavad mh üldkoosoleku registreerimislehe kaudu (dtl 11). Arusaama, et W ja Q soovisid C volitada üldkoosolekul esindama OÜ-d Feanor ja Osaühingut Bonahat Pluss, toetavad ka määruskaebuse vastusele lisatud kinnitused (dtl 246, 249). Kiites heaks C esinduse
2-20-16222 vaidlusalusel koosolekul, on ühtlasi kõrvaldatud igasugune ebakindlus, kas OÜ Feanor ja Osaühingu Bonahat Pluss olid koosolekul kohaselt esindatud.
19.Maakohus on õigesti leidnud, et koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus ei ole tühine, kui koosolekul osalevad kõik korteriomanikud. Kokkukutsumise korra olulise rikkumise saavad korteriomanikud niisiis koosolekul osalemisega parandada. Kuna 29.10.2020 üldkoosolekul olid esindatud kõik korteriomanikud, ei saa otsused KrtS § 29 lg 1 esimesest lausest tulenevalt olla koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised.
19.1.Ainetu on avaldaja seisukoht, mille kohaselt on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega juhul, kui juhatuse puudumisel kutsub korteriomanike koosoleku kokku juhatuse endine liige, kelle volitused viimasena lõppesid. Iseenesest sai KrtS § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduva MTÜS § 20 lg 1 järgi üldkoosoleku kokku kutsuda eelkõige korteriühistu juhatus. Samas ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, endise juhatuse liikme poolt üldkoosoleku kokkukutsumine oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. MTÜS § 20 lg 1 eesmärgiks ei ole see, et juhatuse liikmete ametiaja möödumine tooks kaasa võimatuse üldkoosolek kokku kutsuda. Vastupidi, sellises olukorras on vaja üldkoosolek kokku kutsuda, et valida juhatus ja tagada korteriühistu jätkuv toimimine. On mõistlik, et sellises olukorras kutsub üldkoosoleku kokku endine juhatus, kelle ametiaeg on viimasena möödunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-1403, p 10).
20.Maakohus on põhjendatult jätnud 29.10.2020 üldkoosolekul punktides 1-3 vastu võetud otsused kehtetuks tunnistamata.
20.1.Juhatuse liikme valimise otsuse kehtivust ei mõjuta see, kui valitud juhatuse liikmete arv ei vasta põhikirja nõuetele. Juhatuse liikme ametiseisund tekib ja lõpeb sõltumata põhikirjas ettenähtud arvulisest nõudest juhatuse koosseisule (vrd Riigikohtu 08.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 36). Avaldaja esile toodud asjaoludel ei saaks olla põhikirjaga vastuolus mitte C valimine juhatuse liikmeks, vaid põhikirjaga võiks olla vastuolus kaheliikmelise juhatuse puudumine. Kui juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele (nt on juhatuse liikmete arv alla põhikirjas ettenähtud määra või lõpeb ametisuhe ainsa olemasoleva juhatuse liikmega), on tegemist puudusega, mille kõrvaldamiseks võib registripidaja määrata juriidilisele isikule tähtaja juhatuse koosseisu põhikirja nõuetele vastavusse viimiseks (KrtS § 63 lg 1 koosmõjus MTÜS §-ga 76 ja äriseadustiku § 59 lg-ga 6), kuid mis ei tingi juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise otsuse kehtetust vastuolu tõttu põhikirjaga.
20.2.Maakohus on põhjendatult leidnud, et üldkoosoleku päevakorra punktides 2 ja 3 otsustatu on tulenevalt KrtS §-st 35 tavapärase valitsemise küsimused ning on sel põhjusel otsustatavad häälteenamuse alusel. Riigikohus on 27.11.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-10073 p-des 1213 leidnud, et kaasomandis oleva ruumi kasutusotstarbe määramine ning kaasomandis olevas ruumis asuva keldriboksi lammutustööde tellimise üle otsustamine on tavapärase valitsemise raamesse jääva küsimuse üle otsustamine KrtS § 35 tähenduses, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et niisamuti on tavapärase valitsemise raamesse jääva küsimusega tegemist juhul, kui korteriomanikud otsustavad kaasomandis oleva ala haljastuse muutmise ja naaberkinnisasjal toimuva ehitustegevusega seoses kokkuleppe sõlmimise üle (millega antakse osa ühisest hoovialast tasu eest ajutiseks kasutamiseks). Ekslik on avaldaja poolt esitatud käsitlus, nagu oleks asjaõigusseaduse § 147 kohase kokkulepe sõlmimine kolmanda isikuga võrreldav korteriomanike vahel kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisega ning eeldaks seega kõigi omanike kokkulepet.
2-20-16222
21.Kokkuvõtvalt jääb maakohtu määruse resolutsioon kõigis otsustustes muutmata ja määruskaebus seega rahuldamata. Vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti ja põhjendas sellekohast otsustust piisavalt. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 07.10.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14 ja seal viidatud praktika). Kuna menetluse põhjustas avaldaja ning lahend tehti tema kahjuks, jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus järgis põhjendatult menetluskulude jaotamise üldpõhimõtet ega ületanud sealjuures kaalumispiire. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
23.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata korteriühistu kulunimekirja alusel. Puudutatud isik II menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtuasja materjalidest määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu.
23.1.Korteriühistu taotles 460 euro hüvitamist 3 h ja 50 min õigusteenuse eest. Avaldaja ei esitanud menetluskulude osas vastuväiteid. Esindaja ajakulu kaebusega tutvumise ja sellele vastamise ning menetluskulude nimekirja koostamise eest saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Esindaja tasumäär 120 eurot/h (käibemaksuga) on asja olemust arvestades kohane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Korteriühistu kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb avaldajal määruskaebuse menetlemisega seonduvalt hüvitada puudutatud isikule I menetluskulud summas 460 eurot.
24.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 617 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.