lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-102463/22

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-102463/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1891
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKindlS § 53 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-102463/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.07.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal11223507(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-102463

Kohtuasi

AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1782,41 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja/vastustaja AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu, registrikood 11223507), lepinguline esindaja Ülle Velling Kostja/apellant X (isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Natalja Kutepova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2021 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda. Määrata, et AAS-l BTA Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) puuduvad apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-21-102463 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.5. aprilli 2021 hagiavalduse kohaselt palus AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu (hageja) välja mõista X-lt (kostja) hageja kasuks põhivõlgnevuse 3564,82 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis toimus
6.oktoobril 2020 kell 15.00 Tallinnas, Laikmaa tn 15 juures, kus sõiduk IVECO BUS reg nr XXXXXX, mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile MERCEDES-BENZ reg nr YYYYYY. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata, kuigi liiklusõnnetusest teatamine oli kohustuslik ning nimetamata oli kahju tekitamise eest vastutav isik. Veho AS hindas kahjustatud sõiduki remontimise kuludeks 3564,82 eurot. Liikluskahju põhjustanud sõiduki IVECO BUS valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt, mistõttu kahjustada saanud sõiduki MERCEDES-BENZ omanik esitas 12. oktoobril 2020 hagejale kahju hüvitamise avalduse. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse §-le 24 (LKindlS) hüvitas hageja liikluskindlustuse tavalepingu alusel Veho AS-le kostja poolt sõiduki MERCEDES-BENZ taastusremondi kulud summas 3564,82 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt Veho AS hinnapakkumisele ja arvele nr MA000497388. Kostja esitas hagejale seletuskirja, milles väitis: „Laikmaa peatuses seisis dziip Mercedes, reisijate väljumiseks pidin sõitma võimalikult tee ääre lähedale. Manööverdamisel kahjustas bussi tagamine osa Mercedest“. Kuna kostja tunnistas liiklusõnnetuse toimumist ning politsei andmebaasis oli fikseeritud kostja lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt, saatis hageja kostjale LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel 25. novembril 2020 tagasinõude summas 3564,82 eurot kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejale kahjunõuet ei tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt oli seletuskiri, milles kostja tunnistab, et pani toime kõne all oleva liiklusõnnetuse, kirjutatud kostja tööandja Aktsiaselts SEBE korraldusel. Tegelikult ei ole kostja märkinud, et ta oleks teist sõidukit riivanud. Bussijuhi kohustuseks on tagada liinibussi liiklemine vastavalt sõiduplaanile, mistõttu kostja ei

2-21-102463 ole sündmuskohalt tahtlikult lahkunud. Kostjat ei ole politsei poolt karistatud liiklusõnnetuse teatamata jätmise ja sündmuskohalt lahkumise eest. Busside takistamatu liiklemise ja reisijate ohutuse tagamiseks ei ole ühistranspordipeatustes teiste sõidukite parkimine lubatud. Vastavalt kehtivale liikluskorraldusele on sündmuskohal teiste sõidukite, välja arvatud bussid, parkimine keelatud. Kostja on teadlik, et kahjustada saanud sõiduk seisis liikluseeskirju rikkudes sündmuskohal ehk alal, kus selliste sõidukite parkimine on keelatud umbes 2 tundi, millega takistas ühistranspordi liiklemist. Samuti on kostja teadlik, et sündmuskohale oli välja kutsutud politsei, kes fikseeris kahjustatud sõiduki MERCEDES-BENZ juhi rikkumise ning koostas väärteoprotokolli. Piisava hoole väljendamisel, kui kahjustatud sõiduki juht poleks sõidukit parkinud selleks mitte lubatud kohas, oleks kahju tekkimine olnud välditav. Kostja on seisukohal, et kahju on tekkinud kahjustatud sõiduki juhi enda süül ning tsiviilõiguslik vastutus lasub antud juhul üksnes temal. Kui kohus ikkagi leiab, et kahjustatud isik on süüdi kahju tekitamises osaliselt, siis palub kostja vähendada kahju hüvitamist maksimaalselt. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Harju Maakohus rahuldas 9. juuli 2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise summas 3000 eurot. Hagi 564,82 euro nõudes jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 325 eurot. Maakohus tuvastas, et 6. oktoobril 2020 toimus Tallinna, Laikmaa tn 15 juures liiklusõnnetus, kus sõiduk IVECO BUS reg nr XXXXXX, mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile MERCEDES-BENZ reg nr YYYYYY ning lahkus sündmuskohalt. Maakohus tuvastas, et kahju põhjustanud sõiduki IVECO BUS juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures ja hageja hüvitas kahjustatud sõiduki omanikule sõiduki vigastustest tekkinud kahju 3564,82 eurot. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Maakohus tuvastas, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Maakohus leidis, et olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada ning kahjustatud isikut ei olnud sündmuskohal, ei olnud kostjal tulenevalt liiklusseaduse § 169 lg-test 4 ja 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Neid kohustusi ei vääranud ka vajadus tagada liinibussi liiklemine vastavalt sõiduplaanile. Maakohus pidas eluliselt ebausutavaks kostja väiteid, et kostja kogenud liikluses osalejana ei märganud teisele sõidukile otsasõitmist, mis on vastuolus kostja enda seletuskirjaga, kus kostja kinnitas, et manööverdamisel kahjustas bussi tagumine osa pargitud sõidukit. Maakohus vähendas kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju 564,82 euro võrra võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 alusel, sest kahjustatud sõiduki omanik lõi enda vastutusel ohuolukorra, parkides sõiduki selleks mitte ettenähtud kohta, mis soodustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist ja kahju tekkimist. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse peatada tsiviilasja menetlus kuni Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr 230220017066 tehtud otsuse jõustumiseni. Maakohus leidis, et

2-21-102463 Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr 230220017066 tulevikus tehtav otsus ei takista asja menetlemist ega lahendamist, sest maakohus saab kostja vastutuse aluseks olevad asjaolud ise tuvastada ja asja menetluse peatamine kuni väärteomenetluses tehtava otsuseni põhjustaks menetluse tarbetut venimist. Apellatsioonkaebus

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt hagi rahuldavas osas summas 3000 eurot ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata pooles ulatuses summas 1782,41 eurot ning jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda vastavalt hagi rahuldatud osale. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada kostja taotlus menetluse peatamiseks. Menetluskulud seoses apellatsioonkaebuse läbivaatamisega palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus tuvastades, et kahju tekitamises on süüdi mõlemad liiklusõnnetuse osapooled, ei ole analüüsinud mõlema osapoole süü suurust ja osakaalu. Otsusest ei ole arusaadav, miks maakohus vähendas kahjuhüvitist vaid 564,82 euro ulatuses. Kostja leiab, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud sõiduki juhi süül ja see osa on suurem, kui maakohus otsustas. Kahjustada saanud sõiduk oli pargitud keelatud alal ja selle juht ei hinnanud ohtu, et tema sõidukit võib riivata möödasõitev liinibuss. Kostja arvates peab hüvitis olema vähendatud vähemalt poole võrra. Maakohtu otsus mitte peatada tsiviilasja menetlus Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr 230220017066 tehtava otsuse jõustumiseni, milles politsei peab määratlema mõlema liiklusõnnetuse osaleja süü suuruse, ei ole kooskõlas asja õige ja õiglase lahendamise põhimõttega. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6).
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju tuleb vähendada suuremas ulatuses kui 564,82 eurot, s.o pooles ulatuses kahjuhüvitisest, summas 1782,41 eurot.
9.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette seda, et kohus ei ole põhjendanud, miks on kahjuhüvitist vähendatud vaid 564,82 euro ulatuses. Kolleegium kostja väidetega ei nõustu. Maakohus on kahjuhüvitise vähendamist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus kahju hüvitamise vähendamiseks esiletoodud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

2-21-102463

10.VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seega kahju tekkimine kahjustatud isikule peab olema põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga. Mõistliku kõrvalseisjana ei saa eeldada, et parkimisreeglite eiramisega peaks kaasnema kahju valesti pargitud sõidukile otsa sõitmisega. Kostja ei ole väitnud maakohtus, et kahju kandnud isiku sõidukile oli otsasõit ja sellega tekitatud kahju 3564,82 euro tekkimine vältimatu. Maakohus on kahju kandnud isiku seost temal tekkinud kahjuga piisavas ulatuses hinnanud ning leidis, et kahju kandnud isik lõi enda vastutusel ohuolukorra, mis soodustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist ja kahju tekkimist. Kolleegium nõustub, et üldjuhul tuleb kahjuhüvitist vähendada proportsionaalselt liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega, kuid käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et ebaõigesti pargitud sõiduki omanik on vastutav samas suures ulatuses tekkinud liikluskahjus, kui sõiduki omanik, kes sõitis otsa seisvale sõidukile. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus matemaatiliselt ei ole võimalik määrata kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ei ole kahjuhüvitise vähendamine rohkem kui 564,82 eurot mõistlik, võttes arvesse konkreetse kahjujuhtumi asjaolusid, kus kahjustatud sõiduki juht parkis sõiduki parkimisreegleid rikkudes, kuid parkimisreeglite rikkumine ei olnud asjaoluks, mille tõttu muutus kahjustatud isiku sõidukile otsasõit kostja juhitud sõidukiga vältimatuks. Kolleegiumi arvates ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitist vähendada 50%, s.o 1782,41 euro ulatuses kogukahjust.
11.Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette menetlusõiguse normi rikkumist, sest maakohus jättis tsiviilasja menetluse peatamata Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr 230220017 tehtava otsuse jõustumiseni. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks tsiviilasjas menetlust peatada. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja on tuginenud Riigikohtu praktikale, kui jättis menetluse peatamata. Asjaolu, et maakohus ei peatanud tsiviilasja menetlust, ei saanud takistada kostjal esitada kõiki kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid ja tõendeid vahetult tsiviilasjas. Esiletoodud asjaolusid ja esitatud tõendeid on maakohus kahjuhüvitise vähendamisel hinnanud.
12.Apellatsioonkaebuses on kostja palunud menetluskulud jätta hageja kanda vastavalt hagi rahuldatud osale. TsMS § 162 lg 1 järgi kannavad pooled üldjuhul hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks menetluskulude jätmine kostja kanda on põhjendatud ja õiglane, sest kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissettepanekuga tasuda hagejale 3000 eurot, millises ulatuses on hagi rahuldatud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole kolleegiumil põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

2-21-102463

14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja pole ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitanud andmeid apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus, et hagejal puuduvad apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja