AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) hagi V. K. vastu võla nõudes
Hagihind
3564,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) (registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa tn 2b, 11415 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Ü. V. (e-post: xxx); Kostja: V. K. (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: N. K. (e-post: xxx).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 08.07.2021 taotlus peatada tsiviilasja menetlus kuni Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr. 230220017066 tehtud otsuse jõustumiseni.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt V. K. hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 3000 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt V. K. hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
2-21-102463 kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu) esitas 05.04.2021 Harju Maakohtule hagi V.ir K. vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3 564,82 eurot.. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 325 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 06.10.2020 kell 15:00 toimus Tallinnas, Laikmaa tn 15 juures liiklusõnnetus, kus sõiduk IVECO BUS reg märgiga XXX, mida juhtis kostja sõitis otsa pargitud sõidukile MB reg märgiga XXX ning lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata, kui teatamine oli kohustuslik ning nimetamata oli kahju tekitamise eest vastutav isik. Antud liiklusõnnetus on registreeritud politsei ühtses andmebaasis POLIS, (hagiavalduse lisa 1), kus kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolude hulgas on fikseeritud ka Kostja lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt.
3.Liikluskahju põhjustanud sõiduki IVECO BUS reg märgiga XXX valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud Hageja poolt (poliis C0050461162, hagiavalduse lisa 2). Mistõttu kahjustada saanud sõiduki MB reg märgiga XXX omanik esitas 12.10.2020 Hagejale kahju hüvitamise avalduse (hagiavalduse lisa 3), kus kannatanu selgitas: „Tulin kohta, kus oli pargitud sõiduk Mersedes reg märgiga XXX ja klaasilt leidsin kirja „Teid lõi liinibuss reg märgiga XXX“, allkiri „Tunnistaja“. Pärast seda leidsin sõiduki vasakult küljelt kahjustused ja pöördusin politseisse.“
4.Vastavalt LKindlS § 24 hüvitas Hageja liikluskindlustuse tavalepingu alusel VEHO Eesti ASle Kostja poolt sõiduki MB reg märgiga XXX taastusremondi kulud summas 3 564,82€ (ilma KMta) maksekorraldusega nr I1085844 (hagiavalduse lisa 4) vastavalt Veho AS hinnapakkumisele (hagiavalduse lisa 5) ja arvele nr MA000497388 (hagiavalduse lisa 6). Kostja esitas Hagejale seletuskirja, milles väitis: “Laikmaa peatuses seisis dziip Mercedes, reisijate väljumiseks pidin sõitma võimalikult tee ääre lähedale. Manööverdamisel kahjustas bussi tagamine osa Mercedest.“ (hagiavalduse lisa 7). Kuna Kostja tunnistas liiklusõnnetuse toimumist ning politsei andmebaasis oli fikseeritud Kostja lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt, saatis Hageja Kostjale 25.11.2020 tagasinõude, summas 3 564,82 € (hagiavalduse lisa 8) kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks.
5.Kostja Hagejaga ühendust ei võtnud ning kahjunõuet ei tasunud. Seetõttu esitas Hageja avalduse Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse alustamise kohta, millele Kostja esitas vastuväite, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja selle seisukohaga ei nõustu, sest Kostja sõitis otsa seisvale sõidukile Mercedes reg märgiga XXX. Kostja käitumist ei õigusta ka asjaolu, kui sõiduk oleks olnud pargitud selliselt, et oleks liinibussil takistanud või raskendanud peatumist, mistõttu vastutab Kostja liiklusõnnetuse tekitamise ja kahju põhjustamise eest.
6.Hageja märgib, et kahju hüvitamise üldalused sätestab võlaõigusseadus, liikluskindlustuse
2-21-102463 seadus täpsustab kindlustusandja hüvitamiskohustust. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132 lõigetes 1-3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Tuginedes politsei ühtses andmebaasi POLIS andmete lahkus Kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seda nõuetekohaselt vormistamata. Liiklusseadus § 169 lg 5 sätestab sõidukijuhtide tegutsemise korra liiklusõnnetuse toimumise korral. Kostja lahkus liiklusõnnetuse kohalt, seda nõuetekohaselt vormistamata ja rikkudes LS § 169 lg 5 sätestatud nõudeid.
7.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Eeltoodust lähtuvalt esinevad LKindlS § 53 lg 1 p 2 tagasinõude alused. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Antud juhul on tõendatud, et kahju tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel, mille põhjustas Kostja ning sõidukile MB reg märgiga XXX tehtud taastusremont on otseselt seotud kahju tekkimisega.
8.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §s 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12108, p 15). VEHO AS vaatas pärast liiklusõnnetuse toimumist kahjustatud sõiduki üle, selgitas välja liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustused. Vastavalt VEHO AS hinnakalkulatsioonile vajasid vahetust vasak esitiib (hagiavalduse lisa 9), vasakpoolne esikaitseraud (hagiavalduse lisa 10), esiratta logar (hagiavalduse lisa 11), valuvelg (hagiavalduse lisa 12), esitiiva laiendus (hagiavalduse lisa 13) ning nende osade vahetusega kaasnenud muud väiksemad detailid. Samuti vajas sõiduk üle värvimist ja diagnostikatöid. Hageja hinnangul on AS VEHO arves kajastatud tööd summas 3 564,82€ põhjendatud, sest tehtud tööd vastavad Kostja poolt tekitatud kahjutagajärgedele ning nende tagajärgede likvideerimiseks mõistlike kulude suurusele.
9.11.05.2021 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja põhjustas 06.10.2020 kell15:00 Laikmaa tänav 15 juures liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnetusest politseile teatamata, kui teatamine oli kohustuslik, sest nimetamata oli kahju tekitamise eest vastutav isik. Antud juhul ei ole tegemist üksnes Kostja hoolsuskohustuse rikkumisega, vaid kirjeldatud tegevusega rikkus Kostja Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 1 ja § 169 lg 4 p 5 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg-s 1 ja § 242 lg-s 1 sätestatud väärteod. Tegemist on Kostja õigusvastase ja süülise käitumisega.
10.Kostja vastutust liiklusõnnetus põhjustamise ja politseisse mitteteatamise eest ei välista asjaolu, et Kostjat ei ole politsei poolt LS § 236 või 237 järgi karistatud. LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude esitamist ei saa takistada iseenesest see, et sõidukijuhti ei ole väärteomenetluses karistatud liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud (RKTKo 3-2-1-97-05, p 11; 3-2-1-105-06, p 10). Seega on LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamiseks oluline just faktiline liiklusõnnetuse kohalt õigusvastane ja süüline lahkumine.
2-21-102463
11.Otsitud ja vastuolus eelnevalt Kostja poolt antud ütlustega on Kostja esitatud väide, et tegelikult Kostja ei märganud, et ta oleks teist sõidukit riivanud ning tunnistas juhtunut üksnes tööandja korraldusel. Kostja tunnistas oma seletuskirjas liiklusõnnetuse toimumist ning kirjeldas üksikasjalikult liiklusõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid. Hagejal ei olnud alust kahtlustada Kostjat pahatahtlikkuses ega kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Menetluses kogutud tõendite pinnalt tuvastas Hageja ka liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutava isiku. Antud juhul tuleb lugeda, et seletuskirja näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millest ei saa pärast lihtsalt loobuda ning millega ei looda uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse juba olemasolevat kohustust eesmärgiga lihtsustada võlausaldaja nõude maksmapandavust ning välistada võlgniku vastuväiteid, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 30 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
12.Asjas olulist tähtsust ei oma ka Kostja väide, et Kostja ei viibinud liiklusõnnnetuse sündmuskohal täpselt kell 15.00 ehk ajal, mil väidetav liiklusõnnetus toimus. Hageja märkis liiklusõnnetuse toimumise aja kannatanult saadud ütluste järgi. Arvestades seda, et kannatanu ei viibinud õnnetuse hetkel ise kohal, sai ta hinnata toimumise aega temale teadaolevate sündmuste toimumise võimalikkuse ja ajaga. Antud vaidluses ei omagi olulist tähtsust see, mis kell konkreetselt liiklusõnnetus toimus, vaid liiklusõnnetuse kohalt lahkumise fakt. Juhul kui Kostja oleks täitnud LS tulenevad kohustused ja teatanud liiklusõnnetusest politseile, oleks olnud võimalik ka täpse aja fikseerimine.
13.Kostja hinnangul tekkis kahju kahjustatud sõiduki juhi enda süül. Mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt RKKKo nr 3-1-163-03 ja nr 3-1-1-2-05). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Hageja käsitleja hindas ja selgitas välja, et saabunud tagajärg on õiguslikult omastatav Kostjale (Kostja teo ja saabunud tagajärje vahel on olemas naturalistlik kausaalsus ning just Kostja oli isikuks, kes kõnealuse teoga lõi õiguslikult relevantse ja tagajärjes realiseerunud ohu või suurendas seda). Antud juhul saab kannatanu sõiduki parkimiskohta määrata vaid kannatanu ja Kostja selgituste alusel. Kannatanu esitatud skeemi ja selgituste kohaselt oli ta sõiduk pargitud Euroopa Komisjoni esinduse parkimiskohale (lisatud foto Google Map-st), Kostja väite kohaselt seisis kannatanu sõiduk bussipeatuses. Kõiki asjaolusid arvestades on vähetõenäoline, et keegi jätab sõiduki bussipeatusesse ja lahkub pikemaks ajaks sõiduki juurest. Asjas olulist tähtsust omab ka ajaolu, et kui Kostja oleks oma teavitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, oleks politsi kohale saabudes fikseerinud täpselt parkinud sõiduki asukoha. Antud juhul ei ole ka Kostja tõendanud, et kannatanu tõepoolest oli oma sõiduki parkinud bussipeatsesse. Isegi, kui kahjustatud isik oleks rikkunud liikluseeskirja ja parkinud sõiduki selleks mitteettenähtud kohta, on välistatud, et see põhjustas või suurendas tagajärjes realiseerunud ohtu, sest seda tegi teine liiklusõnnetuse osapool (Kostja).
14.LS § 2 p 31 kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Siinjuures omab olulist tähendust asjaolu, et kannatanu sõiduk seisis ning sellele sõitis otsa Kostja juhitud sõiduk. Mistõttu ei saa kuidagi kannatanut lugeda liiklusõnnetuse põhjustajaks. Seega on alusetu Kostja väide, et liiklusõnnetuse põhjustas kannatanu.
15.16.06.2021 menetlusdokumendis märkis hageja, et antud juhul on Hageja esitanud Kostja vastu nõude põhjusel, et 06.10.2020 põhjustas Kostja Tallinnas, Laikmaa tn x (mitte Laikmaa x) juures liiklusõnnetuse, kus sõitis otsa pargitud sõidukile MB reg märgiga XXX ning lahkus sündmuskohalt. Seega ei oma selle vaidlusega mingit puutumust väärteo toimepanemine Tallinnas, Laikmaa 5 juures. Hagejal on tööalaselt ligipääs politsei andmesüsteemile POLIS, kus
2-21-102463 peaks olema registreeritud kõik registreeritud liiklusõnnetuste juhtumid. Hageja kontrollis täiendavalt käesolevas vaidlusaluses liiklusõnnetuses osalenud sõidukite reg numbrite järgi, kas süsteemis POLIS on registreeritud menetluse alustamist ka kannatanu poolt liiklusreeglite rikkumise kohta. Sisestades süsteemi eraldi mõlema sõiduki reg märgid, annab süsteem mõlema numbrimärgi sistamisel ühe vaste (liiklusõnnetus numbr 2302201973), mille kohaselt „Buss Iveco sõitis otsa pargitud sõidukile MB ning lahkus sündmuskohalt. Hageja esitas POLISE-st selle kohta kohtule ka väljavõtte (hagiavalduse lisa 1).
16.Juhul, kui mõlemad pooled rikkusid süüliselt liiklusseaduse nõudeid, tuleb kannatanu osa üle otsustamisel muu hulgas arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 32). Isegi, kui kahjustatud isik oleks rikkunud parkimiskorraldust, on välistatud, et see põhjustas tagajärjes realiseerunud ohtu, sest seda tegi antud juhul teine liiklusõnnetuse osapool (Kostja). Mistõttu pole mingit alust Hageja nõuet vähendada VÕA § 139 lg 1 alusel.
17.Hoolimata eelpool esitatud asjaoludest, mis kindlasti on aluseks Kostja kohustusele hüvitada Hagejale tekitatud liikluskahju, kuid tuginedes menetlusökonoomika kaalutlustele ning vältimaks edaspidiseid täiendavaid kohtuvaidlusi ja võimalikke kulutusi mõlemale menetlusosalisele, nõustub Hageja lõpetama asja kompromissiga ning vähendama nõuet (3 564.82€) summani 3000€, sealhulgas loobuma ka kohtukulude nõudest (tasutud riigilõiv summas 325€). Soovi korral saab Kostja tasuda võlgnevuse summas 3000€ maksegraafiku alusel võrdsetes osades 12 kuu jooksul, igakuiselt 250€, alates juunist 2021. Hageja hinnangul võib kohus olukorras, kus Hageja on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna Kostja kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja esitas 03.07.2021 vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja põhjendab oma positsiooni järgmisega. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama isik, kes on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (deliktivastutus). Hageja heidab kostjale ette Liiklusseaduse rikkumist. Sellisel juhul peab olema tuvastatud, millistest seadustest või õigusaktidest tuleneb kostja väidetav kohustus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel.
19.Kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus Liiklusseadusest tulenevat kohustust, nimelt Liiklusseadus § 169 lg 5 sätestab sõidukijuhtide tegutsemise korra liiklusõnnetuse toimumise korral. Käesoleval juhul lahkus Kostja liiklusõnnetuse kohalt, seda nõuetekohaselt vormistamata ja rikkudes LS § 169 lg 5 sätestatud nõudeid. Kostja ei ole sellega nõus. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hagiavaldusele lisatud seletuskiri, milles kostja tunnistab, et pani toime kõne all oleva liiklusõnnetuse, oli kirjutatud tööandja –X AS korraldusel. Tegelikult ei ole kostja märganud, et ta oleks teist sõidukit riivanud. Hagiavalduse kohaselt toimus liiklusõnnetus kell 15.00. Sündmuskohaks on bussipeatus Laikmaa, mis on ühistranspordi ehk liinibusside lõppeatus. Kostja oli sündmuse toimumise ajal liinibussi IVECO BUS reg.nr. XXX (marsruut nr. x) juht. Liinibussi x töökorralduse kohaselt oli kõne all olev buss ajavahemikul 09.45 kuni 15.05 reservis, kell 15.05 hakkas ta välja sõitma Betooni bussipeatusest ning jõudis Laikmaa bussipeatusele kell 15.20 ( vt lisa 1- töökorraldus). Seega
2-21-102463 puudus kostja sündmuskohal kell 15.00 ehk ajal, mil väidetav liiklusõnnetus toimus.
20.Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 kilomeetrit, kehtestatud töögraafiku järgimata jätmine mootorsõidukijuhi poolt on liiklusseaduse § 251 lg.1 järgi karistatav tegu, seega bussijuhi kohustuseks on tagada liinibussi liiklemist vastavalt sõiduplaanile ( vt. lisa 1). Kostja ei ole seega sündmuskohalt tahtlikult lahkunud. Liiklusõnnetusest mitteteatamine on Liiklusseaduse § 236 järgi karistatav väärtegu. Liiklusõnnetuse sündmuskohast põgenemine on Liiklusseaduse § 237 järgi karistatav väärtegu. Nende väärtegude kohtuväline menetleja ja süüteo koosseisu olemasolul karistuse määraja on Politsei- ja Piirivalveamet. Kostja ei ole politsei poolt LS § 236 või 237 järgi karistatud, seega on paljasõnaline hageja väide, et kostja rikkus liiklusõnnetusest teatamise ja sündmuskohast mittelahkumise kohustust. Seega ei ole tõendatud kostja väidetav kohustuste rikkumine.
21.Vastavalt hagiavaldusele toimus kõne all olev liiklusõnnetus 06.10.2021.a. kell 15.00 Laikmaa bussipeatuses ( Laikmaa x, Tallinn) ja seisnes selles, et buss Iveco sõitis otsa pargitud sõidukile Mercedes Benz ( vt. hagiavalduse lisa 14). Nagu ka eelnevalt kirjutatud, sündmuskohaks on ühistranspordi peatus. Busside takistamatu liiklemise ja reisijate ohutuse tagamiseks ei ole ühistranspordipeatustes teiste sõidukite parkimine lubatud. Vastavalt kehtivale liikluskorraldusele on ka sündmuskohal sõidukite parkimine keelatud ( välja arvates bussid). Selleks on sündmuskoht märgistatud liiklusmärgiga nr. 362 „Parkimiskeeld“ , mis keelab parkimise, samuti ka lisateatetahvliga nr. 891a „Välja arvatud buss“ ( vt. lisa 2- sündmuskoha liikluskorralduslik märgistus). Liiklusseaduse § 21 lg.1 p1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus liikluskorraldus seda ei luba. Sama paragrahvi lg.2 p.8 kohaselt ei tohi sõidukit peatada Dkategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või ühissõidukipeatuse teekattemärgisel, nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 meetrit bussi- või trollipeatuse ja taksopeatuse liiklusmärgile, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust. Sama paragrahvi lg.2 kohaselt parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada, samuti kohas, kus liikluskorravahend seda keelab.
22.Kostja on teadlik, et kahjustada saanud sõiduk seisis liikluseeskirjade rikkudes sündmuskohal ehk alal, kus selliste sõidukite parkimine on keelatud, ca 2 tundi, millega takistas ühistranspordi liiklemist. Samuti on kostja teadlik, et sündmuskohale oli välja kutsutud politsei, kes fikseeris kahjustatud sõiduki Mescedes Benz reg.nr. XXX juhi rikkumist ning koostas väärteoprotokolli. Piisava hoole väljendamisel (st kui kahjustatud sõiduki juht poleks sõidukit parkinud selleks mittelubatud kohas) oleks kahju tekkimine olnud välditav. Kostja on seisukohal, et kahjujuhtum sai toimuda üksnes liikluseeskirjade hooletu eiramise tulemusena kahjustatud sõiduki juhi O. P.`i (i.k.XXX) poolt. Kostja on seisukohal, et kahju on tekkinud kahjustatud sõiduki juhi enda süül ning tsiviilõiguslik vastutus lasub antud juhul üksnes temal. Kostja on seisukohal, et nimetatud väärteoasja materjalid tõendavad kahjustatud sõiduki juhi süüd kahju tekitamises.
23.VÕS § 139 lg.1 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kui kohus ikkagi leiab, et kahjustatud isik on süüdi kahju tekitamises osaliselt, siis palub kostja vähendada kahju hüvitamist maksimaalselt. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja kahjuhüvitise maksimaalset vähendamist VÕS § 139 lg.1 alusel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
24.14.06.2021 menetlusdokumendis märkis kostja korduvalt, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab olema tõendatud mitte ainult kostja käitumise õigusvastasus ja kahju tekkimine, vaid ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Sündmuskohalt lahkumisega ei tekitanud kostja hagejale kahju. Kahju on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Liiklusõnnetuse sündmuskohal käis politsei ning koostas selle kohta materjali, mille alusel ka määraas, kes on
2-21-102463 liiklusõnnetuses süüdi. Kes ja millisel määral on liiklusõnnetuse põhjustaja määrab politsei, mitte liiklusõnnetuse pool (antud juhul hageja). Põhjendamata on kohtu nõusolek hageja seisukohaga, et isegi, kui kahjustatud isik oleks rikkunud liikluseeskirja ja parkinud sõiduki selleks mitteettenähtud kohta, ei saa kannatanut lugeda liiklusõnnetuse põhjustajaks.
25.Kostja esitas VÕS § 139 kohaldamise taotluse. Vaidlus seisneb kannatanu sõiduki seismise asjaoludes ning nende tähenduses kostja vastutuse ulatuse küsimuses VÕS § 139. Kostja leiab, et sõiduki Mercedes Benz poolt parkimisreeglite rikkumise küsimuse lahendamine käesolevas tsiviilasja on möödapääsmatu VÕS § 139 kohaldamise küsimuse lahendamises. Kostja kinnitas, et kostja ei soovi asja lahendamist kompromissiga.
26.Kostja esitas 08.07.2021 ehk pärast kohtu poolt määratud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja lõppu taotluse peatada tsiviilasja menetlus TsMS § 356 lg.1 alusel kuni Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr. 230220017066 tehtud otsuse jõustumiseni.
28.Kohus märgib esmalt, et ei pea põhjendatuks kostja taotlust menetluse peatamiseks. TsMS § 356 lg 1 on sätestatud, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12). Asja menetluse peatamine ei ole vajalik, kui kohus saab teises asjas ise tuvastada asjaolusid, mis võimaldavad lahendada nõude. Sellisel juhul ei sõltu teise asja lahend TsMS § 356 lg 1 mõttes asja lahendusest (vt Riigikohtu 26.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 215-18404, p 20). Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus ning menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel oleva asja tulemust mõjutada (Riigikohtu 21.09.2011. a lahendis nr 3-2-1-62-11, p 12). Kohus on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti väärteoasjas nr. 230220017066 tulevikus tehtav otsus ei takista käesoleva asja menetlemist ega lahendamist. Kohus saab käesolevas menetluses kostja vastutuse aluseks olevad asjaolud ise tuvastada (vt ka käesoleva otsuse p 34) ja asja menetluse peatamine kuni väärteomenetluses tehtava otsuseni põhjustaks käesoleva menetluse tarbetut venimist. Seega jätab kohus kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
29.Poolte vahel on sisuline vaidlus kahes peamises küsimuses. Kohus käsitleb esmalt pooltevahelist vaidlust selles, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamisest tulenev tagasinõue seetõttu, et kostja lahkus 06.10.2020 kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt (I); seejärel hindab kohus hageja nõutava kahjuhüvitise summa põhjendatust, andes hinnangu ka sellele, kas asjas on alust kahjuhüvitise vähendamiseks (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
30.Hageja nõue põhineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas
2-21-102463 kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
kindlustusjuhtumit
õigusvastaselt
ja
süüliselt
31.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et 06.10.2020 ajavahemikus kl 15.00. –
16.37.toimus Tallinnas, Laikmaa tn x juures liiklusõnnetus, kus sõiduk IVECO BUS reg märgiga XXX, mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile Mercedes-Benz reg märgiga XXX ning lahkus sündmuskohalt (dtl 36, dtl 39-40, dtl 50). Kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki IVECO BUS reg märgiga XXX valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt (poliis C0050461162, dtl 37). Seega on hagejal iseenesest õigus esitada kostja vastu LKindlS lg 1 p 2 järgne nõue, sest liiklusõnnetuse näol oli tegemist kindlustusjuhtumiga, mille toimumise tõttu tekkis hagejal kannatanu ees kahju hüvitamise kohustus. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt põhjustas kindlustusjuhtumi just kostja, kes on seda ka ise kinnitanud (dtl 50). Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja ise ei pea ennast liiklusõnnetuse süüdlaseks. Oluline on, et sõites otsa pargitud sõidukile, põhjustas kostja kindlustusjuhtumi. Kohus nõustub hagejaga, et olenemata sellest, kas parkinud sõiduki juht rikkus parkimisnõudeid või mitte, põhjustas objektiivselt kahjujuhtumi just kostja tegevus, st kostja poolt pargitud sõidukile otsa sõitmise ja kindlustusjuhtumi põhjustamise vahel on olemas otsene põhjuslik seos.
32.Tähtsust ei oma ka kostja väide, et ta ei saanud olla sündmuskohal 06.10.2020 kell 15.00. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumine ei ole antud juhul fikseeritud kellaajalise täpsusega, vaid eeldatava ajavahemiku raames (vt dtl 39, dtl 170-171). Pealegi ei eita ka kostja ise liiklusõnnetuse toimumist, vaid väidab, et kahju on tekkinud kahjustatud sõiduki juhi enda süül.
33.Selleks, et kostja vastutaks hageja ees LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi, ei piisa aga üksnes kindlustusjuhtumi põhjustamisest, vaid kostja vastutuse eelduseks on lisaks ka õigusvastane ja süüline kindlustusjuhtumi kohalt lahkumine. Käesoleval hetkel on vaidlusalust liiklusõnnetust põhjustav väärteomenetlus pooleli (dtl 150), mistõttu ei saa kohus hinnata, kes ja millises ulatuses oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ning kas kostjat karistatakse liiklusõnnetuse põhjustamise eest väärteokorras või mitte. Siiski ei ole ka väärteoasja materjalide põhjal kahtlust, et vaidlusalune kahjujuhtum toimus seetõttu, et kostja juhitud buss sõitis otsa pargitud sõidukile (dtl 152, dtl 170171).
34.Kohus asub asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Hagi ei ole esitatud mitte kostja viidatud VÕS § 1043 alusel, vaid kahju hüvitamise erinormi LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Seejuures kohus rõhutab, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel on kostja vastutuse aluseks just kindlustusjuhtumi kohast õigusvastane ja süüline lahkumine, mitte aga tingimata see, et kostja oleks tema poolt põhjustatud kindlustusjuhtumi ainusüüdlane ja et kostjat oleks samade asjaolude eest väärteo korras karistatud. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited, et teda ei ole politsei poolt karistatud. Asjaolu, et kostjat ei ole väärteomenetluses karistatud sündmuskohalt õigusvastase ja süülise lahkumise eest, ei ole praeguses tsiviilasjas kohtule siduv ega ette kindlaksmääratud jõuga (TsMS § 232 lg 2). Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
35.Kohus leiab, et kostja õigusvastane ja süüline lahkumine liiklusõnnetuse toimumise kohalt on tõendatud erinevate tõenditega, sh nii politsei andmebaasi POLIS väljavõttega (dtl 36), kannatada saanud sõidukit puudutava avaldusega (dtl 39-40), väärteoasja materjalidega (dtl 156, dtl 170-171) kui ka kostja enda seisukohtadega. Kostja ei eita käesolevas asjas liiklusõnnetuse toimumise kohast lahkumist, kuid õigustab seda erinevate asjaoludega, mh vastuoluliselt nii sellega, et kostja ei olevat teise sõiduki riivamist üldse märganud kui ka sellega, et kostjal oli kohustus tagada liinibussi liiklemine vastavalt sõiduplaanile, mistõttu ei olevat kostja sündmuskohalt tahtlikult
2-21-102463 lahkunud. Kohus peab eluliselt ebausutavaks kostja väiteid, et ta kogenud liikluses osalejana ei märganud teisele sõidukile otsasõitmist. Kostja sellised väited on ka otseselt vastuolus kostja enda seletuskirjaga, kus kostja kinnitab, et manööverdamisel kahjustas bussi tagamine osa pargitud sõidukit (dtl 50). Kostja väide, et tema seletuskiri olevat kirjutatud tööandja korraldusel, on täielikult paljasõnaline ega lükka ümber kostja poolt seletuskirjas kinnitatud asjaolusid. Seega pole käesoleval juhul tuvastatud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kostja lahkumine liiklusõnnetuse kohalt oleks olnud mittesüüline, nt seetõttu, et kostja ei saanuks üldse aru liiklusõnnetuse toimumisest.
36.Seda, kas esitatud tõendite alusel on tuvastatav kostja süüline sündmuskohalt lahkumine, saab kohus hinnata oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1). Kohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsuse p-s 35 viidatud tõendid kogumis kinnitavad kostja süülist sündmuskohalt lahkumist. Seejuures saab kohus lähtuda eelkõige mõistliku kõrvalvaataja seisukohast, mille alusel pole kohtul kahtlusi, et kostja sai liiklusõnnetuse toimumisest ja kahju tekitamisest aru või vähemalt pidi sellest aru saama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kitsalt subjektiivselt vaatevinklist ei saa välistada, et liiklusõnnetuses osaleja ei pruugi aru saada liiklusõnnetuse toimumisest šokiseisundi või muu adekvaatset taju pärssiva seisundi tõttu, kuid sellest ei saa järeldada tsiviilõigusliku süülisuse puudumist. Samuti ei ole kostja käesolevas asjas tuginenud asjaolule, et tema arusaamisvõime ümbritseva suhtes olnuks vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal häiritud.
37.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Kostja tegevuse õigusvastasuse osas on kohus seisukohal, et olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada ning kahjustatud isikut ei olnud sündmuskohal, ei olnud kostjal tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. Neid kostja kohustusi ei vääranud ka vajadus tagada liinibussi liiklemine vastavalt sõiduplaanile.
II
38.Järgnevalt lahendab kohus poolte vaidluse kahjuhüvitise suuruse üle. Hageja tugineb sellele, et ta hüvitas seoses kostja põhjustatud kahjuga kokku 3564,82 eurot (ilma käibemaksuta summa), mida kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid (dtl 38, 41-49, dtl 51-56). Kuivõrd kostja kahjusumma suurust ja selle tasumist ei vaidlusta, siis ei ole ka kohtul alust seda kahtluse alla seada. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostjalt nõutav kahjusumma on kahju kõrvaldamise vajadust arvestades põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
39.Kostja esitas alternatiivselt VÕS § 139 kohaldamise taotluse, paludes vähendada kahju hüvitamist. VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel, sest kohtu ette pole toodud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kostjale kahju hüvitamise kohustuse panemine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel
2-21-102463 põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
40.Siiski väärib tähelepanu kostja seisukoht, et kahjuhüvitise vähendamiseks võib õigustada asjaolu, et kostjapoolse otsasõidu tagajärjel kannatada saanud sõiduk Mercedez-Benz rikkus parkimisreegleid, parkides selleks mitte ettenähtud kohas. Seda tõendavad nii kostja esitatud sündmuskoha märgistuse foto (dtl 78) kui ka väärteoasja materjalid (dtl 158). Kuigi kannatanud sõiduki valesti parkimine ei andnud kostjale alust sellele otsa sõita (mistõttu on väär ka kostja arusaam, nagu oleks kahju tekkinud üksnes kahjustatud sõiduki juhi süül), on kohtu hinnangul siiski tegemist asjaoluga, mis annab aluse kahjuhüvitise osaliseks vähendamiseks. Parkides sõiduki selleks mitte ettenähtud kohta, lõi kannatanu enda vastutusel ohuolukorra, mis soodustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist ja kahju tekkimist. Kuigi matemaatiliselt ei ole võimalik määrata, mil määral kannatanud sõiduki juhi poolne parkimisnõuete rikkumine soodustas liiklusõnnetuse toimumist, on kohus seisukohal, et antud juhul on mõistlik vähendada hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist 564,82 euro võrra. Kohus võtab arvesse, et just nimetatud ulatuses oli ka hageja valmis kompromissi korral oma nõudest loobuma (vt dtl 92). Seega sisuliselt on ka hageja pidanud aktsepteeritavaks, et kostjalt väljanõutav kahjuhüvitis ei ületaks 3000 eurot.
41.Täiendavalt ei pea kohus võimalikuks kahjuhüvitist vähendada, sest kohus rõhutab veelkord, et parkimisreeglite rikkumine kannatanud sõiduki juhi poolt ei ole asjaoluks, mis õigustaks parkimisreegleid rikkunud sõidukile otsasõitu. Erandina võiks selline õigustus esineda juhul, kui kannatanud sõiduki poolt parkimisreeglite rikkumise tõttu muutub otsasõit sellele vältimatuks, nt põhjusel, et valesti pargitud sõiduk ei ole otsasõitjale nähtav, otsasõit on vajalik suurema ohu vältimiseks vms. Sellistele asjaoludele kostja tuginenud ei ole. Kostja seletuskirjast nähtub, et ta märkas valesti pargitud sõidukit ning otsasõit sellele ei olnud vältimatu, vaid juhtus manööverdamise käigus (dtl 50), seega eeldatavalt kostja sõiduvea tõttu.
III
42.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti ning võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse I ja II osas tuvastatud asjaolud, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindlS § 53 lõikes 1 p 2 kirjeldatud tagasinõude eeldused (vt käesoleva kohtuotsuse I osa). Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus 3564,82 eurot, mida kohus aga kostja taotluse alusel 564,82 euro võrra vähendas (vt käesoleva kohtuotsuse II osa). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 3000 eurot. Kahjuhüvitise vähendamise tõttu jääb hagi rahuldamata 564,82 euro nõudes. Kohus ei hinda kohtuotsuses käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Erisättena näeb TsMS § 163 lg 2 ette, et „Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.“ Kohus märgib, et hageja on teinud kostjale 11.05.2021 kompromissiettepaneku tasuda hagejale 3000 eurot, olles seejuures kompromissi sõlmimisel valmis loobuma ka kohtukulude nõudest (II kd, tl 13). Kohus soovitas 13.05.2021 kostjal kompromissi sõlmimist tõsiselt kaaluda (dtl 98). Vaatamata sellele kostja
2-21-102463 hageja kompromissiettepanekut vastu ei võtnud, kinnitades 14.06.2021, et kostja ei soovi asja lahendamist kompromissiga (dtl 102). Kuna kohus rahuldas käesoleva otsusega hageja nõude summas 3000, siis on kohus rahuldanud hagi samas ulatuses, nagu hageja kostjale kompromissina pakkus. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS § 163 lg 2 peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta menetluskulud kostja kanda, kes hageja poolt pakutud kompromissiga ei nõustunud.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisega seoses tasutud riigilõivust summas 325 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv summas 325 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.