2.Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 403,87 eurot.
3.Mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.03.2024. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 403,87 eurot täitmiseni.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 825 eurot. Mõista Q.Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 701,25 eurot.
7.Määrata Q.Z-i menetluskulude suuruseks 515,20 eurot. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Q.Z-i kasuks välja 77,28 eurot.
8.Tasaarvestada väljamõistetud menetluskulud ja mõista Q.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 623,97 eurot.
9.Mõista Q.Z-ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 06.12.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja põhinõude 617,01 eurot; intressinõude 37,49 eurot; viivise nõude kuni 06.12.2024 (k.a) 104,40 eurot ja sissenõudmiskuludest 40 eurot.
2.Hagiavalduse kohasel sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja Q.Z (kostja) 10.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr. SR3916136. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85%.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 11.04.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 26.04.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja on selgitanud, et laenuandja kontrollis kostja andmeid järgnevalt:
Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel (dtl 94). Pangakonto analüüsi tulemusel on laenuandja tuvastanud igakuised sissetulekud ja finantskohustused.
Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 768,51 eurot ning kohustused 224,62 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (96,67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 147,22 eurot.
Eeltoodust tulenevalt järeldas laenuandja kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
5.Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 382,99 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 617,01 eurot. 2(5)
6.06.01.2025 puuduste kõrvaldamisel selgitas hageja täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja märkis, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 403,87 eurot (1000-596,13). Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 10.03.2024, seega kõik osamaksed on sissenõutavaks muutunud alates 11.03.2024.
7.Kostja palub rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt, jätta viivis välja mõistmata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja sai kostja tulude ja kulude analüüsi tulemusel igakuiseks sissetulekuks kümne kuu vältel 768,51 eurot ja igakuiseks kohustuseks 224,62 eurot ning lõpptulemusena leidis, et kostjale jääb rahalist reservi vähemalt 147,22 eurot, mis pidi katma kostja igakuised majapidamiskohustused ja toidukulutused, sh internetiteenus Tele 2 Eesti. 2023 aastal oli elatusmiinimumi suurus 338,20 eurot. Statistikaameti sõnul on arvestuslik elatusmiinimum väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Kogutud info alusel nägi hageja, et kolmel kalendrikuul kostjal sissetulekud puuduvad ning finants- ja majapidamiskohustusteks kulub 0 eurot. Sellest hoolimata tegi hageja 10.03.2023 laenutaotluse rahuldamise kohta positiivse otsuse. Hageja on 06.01.2025 dokumendi lk 2 viidatud kostja Swedbank väljavõttele 11.09.2021 – 10.03.2022, kuid töötasude info on saadud ilmselt Maksu- ja Tolliameti veebilehe kaudu, mitte kostja pangakontolt. Hageja on esitanud konto EE722... 6466 väljavõtte nime all, mis ei kuulu kostjale (hagi lisa 7). Kostja ei ole oma pangaväljavõtet laenuandjale esitanud, seega on jäetud hindamata kostja, kui laenuvõtja, maksevõimelisus laenuandmise hetkel. Kostjalt pangaväljavõtte väljanõudmisel saanuks hageja veenduda, et kostja ei olnud krediidivõimeline. Enne 10.03.2023 laenutaotlust nähtub kostja pangakontolt, et kostja sai tööandjalt lõpparve 10.02.2023 ning võttis end Töötukassas töötuna arvele, esimene hüvitis Töötukassast laekus 08.03.2023. Samuti nähtus kostja hasartmängusõltuvus, nt Zimpler AB kasiinomakseviis (tehingud 05.01.2023; 23.01.2023, 29.01.2023; 15.02.2023; 16.02.2023; 23.02.2023;) kulutused OB Holding OY kaughasartmänguteenuste ärile (05.03; 06.03; 09.03.2023). Hageja on jätnud arvestamata kostja toimetulekut koos teiste laenukohustustega (nt Lisa 3: rida 176, 10.02.2023, laen 22-079972-VL), mis nähtuvad ka hageja esitatud 06.01.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis lk 2 (Swedbank tarbijalaen – summas 224,62 eurot (10.03.2022 makstud 485,70 eurot).
9.Hagejal puudub õigus nõuda võla sissenõudmise kulusid 40 eurot. Hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade kättetoimetamist kostjale. Meeldetuletuskirjad on saadetud Aua, Tõnuküla, 70118 XXX, mis ei ole kostja tegelik elukoht. Hageja lepingu üldtingimuste punkt
7.4.esitatud viide hinnakirjale on käsitatav tüüptingimusena, sest lisanduvate teenuste jm kulude hüvitamises läbirääkimiste võimalus reaalselt puudus. Kostjal puudus võimalus tutvuda laenuandja muude teenuste hinnakirjaga.
10.Kostja on tasunud laenulepingust tulenevaid makseid 596,13 eurot. Kostja hinnangul tuleb kõik tasutud summad arvestada tasutuks põhivõla katteks. Kostja tunnistab põhivõlga 403,87 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. 3(5)
12.Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja Q.Z (kostja) sõlmisid 10.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3916136. Leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 10.03.2024, seega kõik osamaksed on sissenõutavaks muutunud alates 11.03.2024.
13.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Kohus nõustub kostjaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Laenuandja on küll nõudnud laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist, kuid ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet. Kohtu hinnangul on kostja konto väljavõttest nähtuv, et enne 10.03.2023 laenutaotlust sai kostja tööandjalt lõpparve 10.02.2023 ning võttis end Töötukassas töötuna arvele, esimene hüvitis Töötukassast laekus 08.03.2023. Samuti nähtus kostja hasartmängusõltuvus, nt Zimpler AB kasiinomakseviis (tehingud 05.01.2023; 23.01.2023, 29.01.2023; 15.02.2023; 16.02.2023; 23.02.2023;) kulutused OB Holding OY hasartmänguteenuste ärile (05.03; 06.03; 09.03.2023). Krediidiandja oleks pidanud hindama, kas sissetulekuallikas, millest tarbija laenu tagasi maksma hakkab, on eelduslikult ka püsiv. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli laenukohustusi, ning kostja mängis hasartmänge, mistõttu oleks krediidiandja pidanud küsima rohkem informatsiooni kostja sissetulekute osas. Krediidiandja, andes isikule, kellel puudub sissetulek, ja on laenukohustusi, ning mängib hasartmänge, oleks pidanud olema hoolsam kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel. Kohus on seisukohal, et käesolevalt on hageja jätnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata. Kohtule jääb arusaamatuks, millel põhines hageja hinnang, et kostja näol oli tegemist usaldusväärse laenuvõtjaga. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Seejuures tuleb hinnata sissetuleku allikat. (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 lahend tsiviilasjas nr 2-23-147731).
15.Poolte vaheline leping on lõppenud viimase osamakse tähtaja saabumisega 10.03.2024, seega kõik osamaksed on sissenõutavaks muutunud alates 11.03.2024. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on lepingu alusel teinud makseid kokku 596,13 eurot. Seega tuleb kõik kostja poolt tehtud maksed lugeda põhiosa katteks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 403,87 eurot (1000-596,13).
16.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest võlgniku vastu viivisenõude tekkimist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega rahuldab kohus ka hageja alternatiivse viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.03.2024. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja intressinõude 37,49 eurot, millest hageja pole loobunud.
18.Sissenõudmiskulu 40 eurot tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna lepingu ülesütlemine oli vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine. Kohus ei pea põhjendatuks välja mõista kulusid, mis tekkisid tühise ülesütlemise korral. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 85% ulatuses. Kohus jätab 85% menetluskuludest kostja kanda ja 15% hageja kanda. 4(5)
20.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ning õigusabikulu 676 euro väljamõistmiseks (ilma km-ta). Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
21.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Kohtu hinnangul on 676 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu, peab kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 560 (4 h x 140 eurot).
23.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 825 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 560 eurot.
24.Vastavalt menetluskulude jaotusele jätab kohus kostja kanda 701,25 eurot (85% 825 eurost).
25.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 490 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja esindaja tunnitasu määr on 140 eurot ja ajakulu kokku 3,5 tundi. Kohus peab kostja esitatud tunnitasu mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks. Ajakulu osas määrab kohus põhjendatud kuluks 3 tundi arvestades, et kostja vastuväited tulenesid peamiselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Seega määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 515,20 eurot (2*140+km 22% ja 1*140+km 24%).
26.Vastavalt menetluskulude jaotusele jätab kohus hageja kanda 77,28 eurot (15% 515,20 eurost).
27.Kohus tasaarvestab vastastikku välja mõistetud menetluskulud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 623,97 eurot (701,25-77,28).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.