FIE Pille Rüütel hagi Diggerpower OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
2 480.91 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: FIE Pille Rüütel (registrikood 11781383, asukoht: esindajad xxxx), seaduslik esindaja: Pille Rüütel (isikukood xxxx), lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (e-post: [email protected]); Kostja: Diggerpower OÜ (registrikood 11228373, asukoht: Keskväljak 1a, 41531 Jõhvi, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: A.A. (isikukood xxxx). Istungi toimumise aeg
04. oktoober 2021
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Pille Rüütel ja lepinguline esindaja Krista Raudsepp.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Diggerpower OÜ-lt hageja FIE Pille Rüütel kasuks 2 505 (kaks tuhat viissada viis) eurot ja 90 senti (sh põhivõlgnevus 2 125 eurot, seisuga 20.10.2021 arvestatud viivis 340.90 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (2 505.90 eurolt) alates 21.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (9)
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kost kostjalt hageja kasuks menetluskulud 732 (seitsesada kolmkümmend kaks) eurot.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (732 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.FIE Pille Rüütel esitas 16.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 277.41 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Diggerpower OÜ esitas 08.07.2020 nõudele vastuväite. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel 24.07.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 24.07.2020 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
3.FIE Pille Rüütel esitas kohtule 26.08.2020 hagiavalduse Diggerpower OÜ vastu 2 125 eurot põhivõlgnevuse, 145.91 eurot viivise, 40 eurot sissenõudmiskulude ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes.
4.Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja saatis 04.09.2020 tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Rakvere kohtumajale.
5.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja on sõlminud suulise üürilepingu kostja töötajate majutamiseks hageja majutusasutuses Madi talus (www.maditalu.ee) perioodil 19.06.201911.10.2019. Hageja poolt pakutavas majutusasutuse hinnakirja kohaselt on ööbimine 16 eurot/inimene, hommikusöök 6 eurot/inimene ja õhtusöök alates 6 eurot/inimene, tavaline saun 25 eurot esimene tund, iga järgnev tund 15 eurot. Kuna kostja soovis ööbimist pikemaks ajaperioodiks, siis leppisid pooled kokku soodushinnas 25 eurot päevas ühe inimese kohta, millest 15 eurot ööbimine, 5 eurot hommikusöök ja 5 eurot õhtusöök. Samuti lepiti kokku sauna kasutus 15 eurot kord. Samuti lepiti kokku, et arved majutusteenuse osutamise eest esitatakse 2 korda kuus iga kahe nädala tagant. Kokkulepitud soodushinnaga majutati kahe ettevõte töötajaid: kostja OÜ Diggerpower töötajaid ja Viru RMT OÜ (registrikood 10773648) töötajaid, mis tegelesid Kadrinas soojatrassi ehitamisega, milles kostja oli seotud alltöövõtulepinguga. Kostja asus oma töötajaid hageja juures majutama ja hageja tellitud majutusteenust osutama.
6.11.07.2019 kostja e-kirja kohaselt paluti majutuse arve väljastada kahes osas osa Viru RMT OÜle, milles paluti ära märkida ka nende ööbijate/töötajate nimed ja teine arve adresseerida lihtsalt kostjale majutusteenuse eest ilma ööbijate nimede välja toomist. 04.08.2019 pöördus hageja kostja 2 (9)
2-20-123332 poole arvete koostamiseks info ja tingimuste saamiseks. 05.08.2019 vastas kostja hagejale, et Viru MRT OÜ-le koostatud arve nr 19 kuupäevaga 14.07.2019 tuleb muuta/ümber vormistada selliselt, et Viru RMT OÜ arvele jääb 2 inimese majutus perioodil 05.07-12.07.2019 summas 400 eurot ja kostjale OÜ Diggerpower arve ülejäänu osas summale 350 eurot. 06.08.2019 e-kirja kohaselt alates 15.07 majutusid Viru RMT OÜ kolm töötajat ja ülejäänud summa/majutujad pidi minema kostja arvele. Hageja vastavalt kostja soovile ka arved esitas.
7.16.08.2019 e-kirjaga pöördus hageja uuesti kostja poole august 2019 arve koostamiseks perioodi eest 01.08-15.08 info saamiseks, millele kostja 22.08.2019 vastas, et arvete koostamisel lähtuks arvestusest, et 3 inimest Viru RMT OÜ arvele ja ülejäänud kostjale OÜ Diggerpower arvele. 03.09.2019. a e-kirjaga pöördus hageja taas kostja poole augusti 2019 arve koostamise jaoks perioodi eest 19.08-31.08 info saamiseks, millele kostja 09.09.2019 vastas, et teeme nii nagu eelmisel korral (dtl 87). Hilisemalt perioodi september kuni oktoober 2019 eest on hageja koostanud arved vastavalt viimasel korral, kostja 09.09.2019 antud juhiste järgi ning arvete edastamisel e-kirja teel on hageja palunud koheselt teada anda, kui vaja arved ringi teha ja/või muuta. Kostja ei ole pärast arvete saamist kordagi viidanud hagejale, et arved oleksid koostatud valesti või et tuleks midagi ringi muuta.
8.Kuna kostja arveid tähtaegselt ei tasunud edastas hageja korduvalt kostjale meeldetuletusi arvete tasumise meelde tuletamiseks 01.10.2019; 28.10.2019 ja 07.11.2019, milles hageja on meelde tuletatud tasumata arveid nr 26, 42 ja 457. 07.11.2019 on kostja e-kirja teel kinnitanud, et arved on olemas ning et saadud teenusega ollakse äärmiselt rahul. Samuti kostja viitas, et loodab järgmisel nädalal asjaolud paranevad ja saab tasuda kõik korraga ning vabandas viivituse pärast.
9.04.02.2020 küsis hageja kostjalt, millal võlad saavad likvideeritud, millele kostja enam ei vastanud. Hageja pöördus uuesti 13.02.2020 e-kirja teel kostja poole tasumata arvete osas hoiatusega võla edastamisest inkassoettevõttele. Kostja on 18.02.2020 vastuses asunud aga eitama tellitud majutusteenust (dtl 103).
10.Hageja viitab, et TsÜS § 68 lg 2 alusel oleks kostja poolt arvete tasumisest keeldumise teate esitamisega tegemist võlgniku poolt otsese tahtevaldusega, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk põhjendus arvete tasumisest keeldumisest st oma poolse lepingulise kohustuse täitmisest keeldumisega. Tahteavalduse saatja ehk kostja peaks vaidluse korral tõendama et tahteavaldus on saaja mõjusfääri saabunud ning selle mõistlikul viisil edastanud. Hagejale ei ole saabunud kostjalt ühtegi teadet/pretensiooni arvete tasumisest keeldumise osas, vastupidiselt on kostja lubanud tasumist.
11.Vastavalt õiguskirjandusele „mõistliku aja jooksul” ja tähtaja pikkuse määramisel tuleb lähtuda VÕS § 7. Reeglina on seega lepingutest, mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku poolt on teatamistähtaeg lühem kui kaks kuud. Seega oleks pidanud kostja arve tasumise lubaduse asemel 07.11.2019 hoopis esitama vastuväite ja mitte hiljem kui detsember 2019. Hageja kostja vastuväitega ei nõustu, kuna hageja on kostjale teenuse osutanud, kostja on kinnitanud teenuse saamist ja ka rahulolu ning lubanud hagejale võlgnevuse tasuda. Lisaks on hageja kõik arved on koostatud kostja poolt antud juhiste järgi, arved on kostjale edastatud, kostja arvete muutmist ei ole soovinud. Vastupidiselt on kostja 07.11.2019 arvete saamist kinnitanud, neid tunnustanud ja lubanud nende tasumist. Seega kostja ei ole esitanud arvetele pretensioone nende saamisel vaid vastupidiselt lubanud neid tasuda. Hageja on seisukohal, et nimetatud kostja vastuväide on otsitud ja põhjendamatu. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine, sealhulgas pretensiooni esitamine 4 kuud 3 (9)
2-20-123332 hiljem pärast teenuse osutamise lõppemist, arvete ja meeldetuletuste esitamist on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Hageja on kostjale perioodil juuli 2019 kuni oktoober 2019 väljastanud kokku 7 arvet, millest kostja on tasunud esimesed 5 arvet, mis esitatud majutamise eest perioodi 19.06.2019 – 13.09.2019 (arved nr 20, 22, 24, 26 ja 40) vastavalt konto väljavõttele. Kostja poolt on hagejale tasumata arved majutamise eest perioodil 16.09 – 30.09.2019 arve nr 42 alusel ja 01.10 – 11.10.2019 arve nr 45 alusel kogusummas 2 125 eurot.
13.Arvestus lähtus õhtul ööbima jäävate töömeeste/inimeste arvust. Inimesed peatusid kahes majas esmaspäevast reedeni. Hageja lisab kalendri väljavõtte september ja oktoober, kus TOR tähistab väiksema maja inimeste majutust ja VEN suurema maja inimeste majutust päevas. Märge ÕS viitab lisaõhtusöögile, kui töömees/inimene ei jäänud ööbima vaid sõid ainult õhtusööki. Tasumata arve 42 on väljastatud 04.10.2019 septembri majutuse eest perioodil 16.09. – 30.09.2019. Kokku oli antud perioodil 81 ööbimist vastavalt lisale 13 (29 väiksemas majas TOR märkega ja 52 suuremas majas VEN märkega), millest 59 ööbimist läks kostja arvele (vastavalt kostja poolt antud suunistele ekirjades 28.08 ja 09.09.2019), seega arve kokku 59 ööd * 25 eurot = 1 475 eurot. Tasumata arve 45 on väljastatud 13.10.2019. a septembri majutuse eest perioodil 01.10. – 11.10.2019. Kokku oli antud perioodil 40 ööbimist, 3 lisaõhtusööki ja 4 sauna korda vastavalt lisale 14 (12 väiksemas majas TOR märkega ja 28 suuremas majas VEN märkega). Sellest 23 ööbimis, 3 lisaõhtusööki ja 4 sauna läks kostja arvele (vastavalt kostja poolt antud suunistele e-kirjades 28.08 ja 09.09.2019), seega arve kokku 23 ööd * 25 eurot = 575 eurot; 3 õhtusööki * 5 eurot= 15 eurot ja 4 saunakorda * 15 eurot= 60 eurot. Kokku 575 + 15 +60 = 650 eurot.
14.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata põhivõlg summas 2 125 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 27.08.2020 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 145.91 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
15.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2 125 eurot, viivised 145.91 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja viivised põhinõudelt 2 125 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.18. oktoobril 2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt Diggerpower OÜ (kostja) töötajad hagis viidatud arvetel, viidatud ajavahemikel ei ole ööbinud. Kõigi hageja juures tarbitud teenuste eest on tasutud. Hageja poolt hagiavaldusele lisana lisatud pildid kalendrist, neist ei saa üldse aru, mida need peaksid tõendama ja mis need on.
17.Suvel 2019.a tehti töid objektil Kadrina soojatrassi renoveerimistööd, tellijaks Kadrina Soojus AS, peatöövõtja EG Ehitus AS, alltöövõtja Viru RMT OÜ, omakorda Viru RMT OÜ alltöövõtjateks olid mitmed erinevad ettevõtted, kelle seas ka kostja. Tööde ajal, kulude ja aja kokkuhoiuks (kostja 4 (9)
2-20-123332 töötajad elavad Jõhvi ümbruses) majutas kostja omi töötajaid Kadrinas erinevatel aegadel mitmes majutusasutuses, SA Kadrina Spordikeskus (30.07.19. 2in 1ööd, 01.08.19. 2in 1ööd, 02.08.19. 2in 1ööd), Tristvere Kohvik - Megabite OÜ (03.09.19. 2in 1ööd, 09.09.19. 2in 1ööd, 13.09.19. 2in 2ööd,
24.09.19.2in 2ööd) ja ka hageja, FIE Pille Rüütel juures.
18.Kuna kostja töökohustused lõppesid 31.08.19 ja kuna kostja tegi objektil pärast seda veel lisatöid, siis võis hagejal jääda ekslik mulje kostja majutusteenuse vajalikkusest. Kadrina objektil lisatööde tegemisel kasutas kostja aga hoopis Tristvere kohviku majutusteenust. Võttes eelnevat arvesse, siis ei saanud kostja töötajad kuidagi ööbida hageja juures tema poolt esitatud aegadel. Nagu ka eelnevalt, andis kostja sellest hagejale teda ka kirjalikult, 18.02.2020 kirjas, milles palus hagejal pöörduda teenust tegelikult tarbinud ettevõtte poole.
HAGEJA SEISUKOHT
19.06. novembril 2020 esitatud seisukohas hageja ei nõustu kostja väidetega. Hagejal ei saanud jääda ekslikku muljet kostja majutusteenuse vajalikkusest, kuna majutusteenuse arved olid esitatud iga kalendrikuu lõpus ja majutusteenuse osutamise lõpus reaalselt ööbitud isikute arvust lähtuvalt.
20.Arved on kõik koostatud vastavalt kostja enda poolt antud juhistele meeste arvu kohta ja vastavalt reaalselt ööbitud ajale. 11.10.2019 e-kirjas on hageja ise kostjale kirjutanud, et vastavalt ööbijate selgitustele hakkab töö Kadrinas koomale tõmbama ja et varsti enam majutust ei vajata ning palus saata andmed, et saaks hageja saaks oktoobri eest lõpparved teha. Kostja väited, et ööbiti hageja juures augusti lõpuni ja alates septembrist 2019 ööbiti Tristvere kohvikus, on vastuolulised. Juhul, kui kostja ei oleks majutanud oma mehi/töötajaid september - oktoober 2019.a, siis miks kostja hageja kirjadele, arvetele, mis on kostjale edastatud kostjale 23.09.2019, 04.10.2019, 11.10.2019, 14.10.2019 ja 16.10.2019 septembris ja oktoobris osutatud majutuse eest vastavalt ei vastanud ega reageerinud. Samuti ei vastanud kostja ka hagi lisas 7 toodud meeldetuletustele 01.10.2019, 28.10.2019 ja 07.11.2019. Kui kostja alates 01.09.2019 hageja juures mehi/töötajaid ei majutanud, oleks ta koheselt arvetele, kirjadele vastanud ja reageerinud. Kostja seda teinud ei ole. Selle asemel, et vastata arvete tasumisest keeldumisest ja väitega, et mehed/töötajad ei ööbinud hageja juures on kostja hoopis 07.11.2019 e-kirjaga vastanud hageja tasumata arvete meeldetuletusele, et arved on olemas ja et saadud teenusega ollakse rahul ning loodab arved järgmisel nädalal tasuda. Kostja vastuväited on väärad, pahatahtlikud ja tõele ning tegelikkusele mitte vastavad ja vastuolus hageja poolt esitatud tõenditega.
21.Juhul, kui kostja ei nõustunud arvel/arvetel märgitud/esitatud tarbitud teenustega/kogustega, oleks iga sarnases olukorras olev majandus- ja kutsetegevuses olnud isik, esitanud koheselt pretensiooni arvetel toodud hinna/koguse osas. Kostja hagejale arvetele ja meeldetuletustele pretensioone ei ole esitanud. Õiguskindluse saavutamiseks tsiviilkäibes, st peale teatud aja möödumist, ei saa enam asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda nagu kostja on käesoleval juhul asunud tegema. Vastavalt õiguskirjandusele kohustuse täitmisest keeldumine on õiguslikult täitmist edasilükkav vastuväide, mille võlgnik saab esitada võlausaldaja kohustuse täitmise nõudele. Vastuväidet peab tõendama kostja. Kostjad ei ole arve saamisel tähtaegselt vastuväidet esitanud. Asjaolu, et kostja on 4 kuud hiljem peale viimase arve tasumise tähtaega asunud teenuse saamist eitama on ilmselgelt esitatud hilinemisega ja hea usu põhimõtte vastane. Õiguskaitsevahendi, käesoleval hetkel kohustuse täitmisest keeldumise, kasutamise avaldus on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, st õiguskaitsevahendi kasutaja/kostja peab selle hagejale edastama ja seda vaidluse korral tõendama. Tahteavaldus peab olema esitatud mõistlikul viisil. Mõistlik viis on ilmselgelt teate saatmine kirjaga 5 (9)
2-20-123332 posti teel või e-kirjaga – mis oleks taasesitatavas vormis. Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja on esitanud esmakordse vastuväite, et alates septembrist hageja juures mehi ei majutatud, veebruaris 2020.a ehk 5 kuud hiljem.
KOSTJA SEISUKOHT
22.07. detsembril 2020 esitatud seisukohas kostja leidis, et käesolev olukord hageja jaoks võib olla tingitud olust, et Anur Aare oli Kadrina objektil Viru RMT OÜ poolt palgatud objektijuhi abina Viru RMT OÜ esindaja ja osa ehitustööde tegijana ka kostja esindaja. Kuna sügisel 2019.a oli Viru RMT OÜ jaoks kiired ajad ja kostja seadusliku esindaja kasutuses oli vastavalt objektidele mitmed meili aadressid, siis võis ta mingil hetkel nn „valelt” aadressilt „valele” saajale kirja saata. Sellest rääkis kostja seaduslik esindaja hagejale ka korduvalt (alates sept. 2019 kuni kirjani veeb. 2020) nii kohapeal, kui ka telefonitsi, kui ka kirjalikult, hageja lisa 10, kus palus hagejal Diggerpower OÜ-le ekslikult esitatud arved ümber esitada teenust tarbinud Viru RMT OÜ-le.
KOHTUISTUNG
23.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid kirjalikult esitatu juurde. Nende selgituste kohaselt kostja on tarbitud teenusega rahul olnud ja lubanud hagejale ka teenuse eest tasuda kui rahad laekuvad. Kostja ei ole hagejale esitanud mõistliku tähtaja, 2 kuu jooksul ühtegi pretensiooni. Hageja esitatud arved on osaliselt kostja poolt tasutud, aga 2 arvet on tasumata. Varasemad arved tasutud, ka nendes esines viivitust. Hageja on need arved koostanud ja väljastanud kostjale vastavalt kostja poolt antud suunistele. Pärast arvete saamist ei ole kostjal olnud soove arvete muutmiseiks või parandamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja tema esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44. peatükis. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Sama paragrahvi lg 4 alusel kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus kahel korral lükkas asja arutamiseks määratud kohtuistungid edasi, 08.02.2021 istungi - hageja taotlusel seoses hageja lepingulise esindaja haigestumisega ja 03.05.2021 kohtuistungi - kostja taotlusel seoses kostja seadusliku esindaja haigestumisega. 03.05.2021 protokollitud määrusega hoiatas kohus pooli, et tulenevalt TsMS § 414 lg 3 kohus võib lahendada asja järgmisel kohtuistungil sisuliselt sõltumata sellest, kas ühel või mõlemal poolel järgmisele istungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus esineb. 01.10.2021 teatas kostja esindaja kohtule, et ta ei saa tervislikel põhjustel 04.10.2021 toimuval kohtuistungil kostjat esindada. Eeltoodust tulenevalt kohus määras 04.10.2021 istungil lahendada asja ilma kostja esindaja kohalolekuta sisuliselt. Kohus leiab, et tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid, kosja vastus hagile ja tema seisukoht võimaldavad lahendada asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta sisuliselt 6 (9)
2-20-123332
26.Hageja väidab hagis, et füüsilisest isikust ettevõtja Pille Rüütel (hageja) ja Diggerpower OÜ (kostja) on sõlminud suulise üürilepingu kostja töötajate majutamiseks hageja majutusasutuses Madi talus (www.maditalu.ee) perioodil 19.06.2019- 11.10.2019. Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 11 lg 1 tulenevalt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel üürilepingu sõlmimise ja hageja poolt kostjale (tema töötajatele) majutusteenuste osutamise üle. Võlaõigusseaduses ei ole sätestatud üürilepingu kirjalikult sõlmimise kohustust. Seega tekkisid poolte õigused ja kohustused suulise lepingu alusel.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kuigi kirjalikku lepingut, millest saaks poolte tegelikud tahteavaldused tuvastada, ei ole sõlmitud, leiab kohus, et nende tahteavalduste sisu on võimalik tuvastada ka asjas esitatud poolte kirjavahetusega lepingu täitmise jooksul. Kostja on 11.07.2019 saatnud hagejale e-kirja, milles on palunud majutusarve väljastada kahes osas 4 töötaja eest Viru RMT OÜ-le ja on teatanud, et teine osa arvest läheb lihtsalt majutusena, mille maksjaks on kostja (dtl 83). 06.08.2019 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et alates 15.07 majutusid 3 Viru RMT OÜ töötajat arve summa 400 eurot ja 350 eurot osas arve läheb kostjale tasumiseks (dtl 84). Hageja vastavalt kostja soovile ka arved esitas. 16.08.2019 on hageja küsinud kostjalt andmeid arvete väljastamiseks ja 22.08.2019 tuletanud kostjale meelde, et ta ei ole arvete esitamiseks andmeid esitanud ja küsinud, kas hageja väljastab arvet oma andmete järgi (dtl. 86). Kostja vastas samal päeval, et esitataks arve 3 töötaja eest Viru RMT OÜ-le ja ülejäänud osas eest kostjale. 03.09.2019 ja 09.09.2019 on hageja korduvalt küsinud kostjalt andmeid arvete väljastamiseks, millele 09.09.2019 on kostja vastanud, et nii nagu eelmisel korral, üks arve sinna ja teine sinna (dtl 87). 28.10.2019 ja 07.11.2019 on hageja saatnud kostjale e-kirjad ja on teatanud, et kostjal on tasuma kolm arvet, nr 26DP, nr 42DP ja nr 45DP (dtl 100). 07.11.2019 vastas kostja hagejale, et arved on olemas. Saadud teenusega on kõik äärmiselt rahul. Vastupidiselt väidetele –töörahade väljamaksmist ei ole toimunud ja hetkel ei ole rohkemaks suuteline. Kostja palus vabandust viivituse pärast ja avaldas lootust, et järgmisel nädalal finantsasjaolud paranevad, siis kohe kõik korraga (dtl. 101). Sellega kohus on tuvastanud, et kohtuväliselt on kostja kinnitanud hageja poolt teenuste osutamist, teenuste kvaliteediga nõustumist ja seda, et kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata. Vastuväiteid hagejal tema poolt esitatud arvetel toodud ulatuses kostja vastu nõudeõiguse mittetekkimise kohta kostja kohtuväliselt esitanud ei ole. Hagiavalduse väidab hageja, et kostjal on tasumata 04.10.2019 arve nr 42 summas 1 475 eurot ja 13.10.2019 arve nr 45 summas 650 eurot, kokku 2 125 eurot.
28.Kohtumenetluses ja ka 18.02.2020 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 103) väidab kostja, et tema kohustused Kadrina objektil lõppesid 31.08.2019 ja kuna kostja tegi objektil pärast 35. nädalat veel lisatöid, siis võis hagejal jääda ekslik mulje. Kadrina objektil lisatööde tegemisel kasutas kostja hoopis Tristvere kohviku majutusteenust, mistõttu ei saanud tema töötajad ööbida hageja juures. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama 7 (9)
2-20-123332 teenuste osutamist ja seda, et kostja on jätnud temale osutatutud teenuste eest maksmata. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja aga tõendama, et hageja pole kostjale majutusteenust üldse või hageja poolt nõutud ulatuses osutanud ja et kostjal puudub kohustus teenuse eest tasumiseks.
29.TsMS § 235 järgi väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on äriühing. Kuna majutusteenust hagejalt on tellinud kostja, kes on ka esitanud teenuse eest arvete esitamiseks vajalikud andmed (ööbimiste arvud), on saanud väljastatud arved kätte ja on kinnitanud rahulolu teenusega, siis leiab kohus, et kostja vastuväited on vastuolulised. Ei ole oluliselt usutav, et arvete saamist kinnitanud äriühingu juhatuse liige arvete sisust aru ei saanud. Mõistliku lepingupoolena pidi kostja esitama võimalikud pretensioonid teenuste mahule ja maksumusele arvete saamise kinnitamisel 07.11.2019 või mõistliku aja jooksul pärast seda. Kohtu arvates, olukorras, kus kostja arvete saamisel kinnitas arvete andmeid ja teenuse kvaliteedi, ei ole tal võimalik hiljem kardinaalselt vastupidised vastuväiteid esitada. Sellepärast kohus ei nõustu kostja vastuväidetega võlgnevuse mittetekkimise kohta. Kuna kostjal on tasumata 04.10.2019 arve nr 42 summas 1 475 eurot ja 13.10.2019 arve nr 45 summas 650 eurot, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi põhinõude osas summas 2 125 eurot (650 + 1475).
30.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab hagiavalduses ja 06.11.2020 seisukohas kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga tekkinud viivise väljamõistmist summas 145.91 eurot, sh arve nr 42 summalt 1 475 eurolt alates 16.10.2019 316 päeva eest 102.07 eurot ja arve nr 45 summalt 650 eurolt alates 24.10.2019 308 päeva eest summas 43.84 eurot. Hageja arvestustes on viga viivise lõppkuupäeva osas, sest 27.08.2020 asemel on ekslikult kirjas 27.08.2019. Summalt 1 475 eurolt kuni 27.08.2020 arvestatud viivise õige summa on 102.27 eurot ja summalt 650 eurolt sama seisuga arvestatud viivise õige summa on 43.93 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee). Hageja poolt arvestatud viivis on kostjale soodsam. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seisuga 27.08.2020 arvestatud viivist summas 145.91 eurot, viivist alates 28.08.2020 kuni otsuse tegemiseni 20.10.2021 summas 194.99 eurot ja viivist põhinõudelt (2 125 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
31.VÕS § 1131 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Selle sätte alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 8 (9)
2-20-123332
33.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud 26.08.2020 hagiavalduse, milles sisulist teksti on 3 lk ja 06.11.2020 seisukoha, milles sisulist teksti on 1.5 lk ning osalenud 04.10.2021 toimunud kohtuistungil, mis kestis 0,5 tundi.
35.Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, asjaosalistega suhtlemiseks asjaolude tuvastamiseks, hagiavalduse ja seisukoha koostamiseks kokku 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu arvates on esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 462 eurot (110 eurot x 3,5 tundi) +20%, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot. Kokku menetluskulud 732 eurot (462 + 250 +20).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
37.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2022 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 20. oktoobri 2021. a otsus. Riigikohtu 14.11.2022 kohtumäärusega jäeti DIGGERPOWER Osaühingu kassatsioonkaebus menetlusse võtmata 20.10.2021 kohtuotsus 2-20-123332 jõustus osaliselt 14.11.2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Elena Jõgis referent
9 (9)
2-20-123332
10 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.