Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Määruse tegemise aeg ja koht
26.09.2025, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-11471 Holm Bank AS hagi X vastu võla nõudes
Hagihind
9988,87 eurot
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830); lepinguline esindaja Helina Sild Kostja: X (isikukood XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
kohtuistung 17.09.2025
10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027 10.08.2027 10.09.2027 10.10.2027 10.11.2027 10.12.2027 10.01.2028 10.02.2028 10.03.2028 10.04.2028 10.05.2028 10.06.2028 10.07.2028 10.08.2028 10.09.2028 10.10.2028 10.11.2028 10.12.2028 10.01.2029 10.02.2029 10.03.2029 10.04.2029 10.05.2029 10.06.2029 10.07.2029 10.08.2029 10.09.2029 10.10.2029 10.11.2029 10.12.2029 10.01.2030 10.02.2030 10.03.2030 10.04.2030 10.05.2030 10.06.2030
150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 150 eurot 25,37 eurot
1.2 X tasub kõik käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud maksed Holm Bank AS arvelduskontole nr EE087700771000802113 (LHV Pank) või arvelduskontole nr EE391010220035757017 (SEB Pank). Maksete tegemisel on kohustuslik märkida viitenumbriks 723042000099, mis on ühtlasi kliendikonto personaalne viitenumber. 1.3 Kui X hilineb käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 toodud kahe järjestikuse makse tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, muutub kogu tasumata nõue kohe sissenõutavaks
2
ning Holm Bank AS-l on õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning X kohustub alluma kohesele sundtäitmisele.
20.10.2022-20.04.2023 kohta, hageja väitel oli see kostja ainus pangakonto. Kohtuistungil selgitas kostja, et tal oli sellel ajal olemas ka pangakonto Coop pangas, kuid sellelt ta laenumakseid ei maksnud, sest palk laekus LHV kontole. Samuti ei makstud kostjale laene välja Coop panga kontole. Lisaks oli kostjal LHV krediitkaardi konto. Kuid laenud maksti välja LHV tavalisele arvelduskontole. Hageja selgitas istungil, et tuvastas enne laenu andmist kostjal kokku 5 finantskohustust, mille maksed kokku kuus olid 1288 eurot: AS LHV Finance leping nr 3077907, makse 382,96 eurot kuus Inbank Finance L89007134550, makse 229 eurot kuus LHV krediitkaardi leping, igakuiseks tagasimakseks arvestati hageja sisereeglite kohaselt 5% limiidist, limiit oli 2000 eurot, st igakuiseks makseks arvestati 100 eurot TKM Finants AS (Partner krediitkaart), igakuiseks tagasimakseks arvestati hageja sisereeglite kohaselt 5% limiidist, limiit oli 500 eurot, st igakuiseks makseks arvestati 20 eurot AS LHV Finance leping nr 4806349, makse 344,52 eurot kuus Bigbank leping CL-EEC-23004708, makse 207 eurot kuus. Vastuseks kohtu küsimusele kostja konto väljavõttelt nähtuvate kostja poolt eraisikutelt võetud laenude kohta (nt 18.11.2022 eraisikult saadud 1000 eurot selgitusega „laen“ ning tagasimaksed teisele eraisikule selgitusega „Laenu tagasimakse“), ütles hageja, et eraisikult saadud laene hageja kostja finantskohustustena arvesse ei võtnud. Hageja keeldus kohtuistungil ka kohtule avaldamast hageja sisereeglites ette nähtud sissetuleku ja finantskohustuste suhet, märkides vaid, et kostja puhul seda ei ületatud. Kohus juhtis kohtuistungil hageja tähelepanu, et kohtule esitatud hageja enda poolt teostatud konto väljavõtte analüüsist nähtub, et kostja tegelikud laenumaksed olid suuremad, kui hageja poolt aluseks võetu (2022. a novembris kokku 2956,05 eurot, detsembris 1572,60 eurot, jaanuaris 3714,38 eurot, aprillis 1555,51 eurot), vaid veebruaris olid laenumaksed kokku väiksemad, 778,03 eurot, märtsis olid samas suurusjärgus hageja poolt aluseks võetuga, 1281,70 eurot. Kohtuistungil palus kohus selgitada ka seda, kas ja millisel viisil hageja kontrollis, kas tema poolt majandamiskulude osas kohaldatud üldkohaldatav määr elatusmiinimumi näol (303,40 eurot kuus) oli kostja puhul asjakohane. Hageja selgitas, et vaatas kostja konto väljavõttelt kostja toidukulusid ja sideteenuse kulusid. Transpordikulusid ei arvestanud. Ja leidis, et määr oli kostja puhul kohane. Kohus juhtis kohtuistungil hageja tähelepanu, et hageja enda koostatud kostja konto analüüsist nähtub, et kostjal kulus toidule keskmiselt 582,88 eurot kuus (7 kuu aritmeetiline keskmine) ja sideteenustele keskmiselt 132,19 eurot kuus, mis kokku teeb oluliselt rohkem, kui hageja poolt kohaldatud elatusmiinimum. Kostja konto väljavõttelt nähtuvate kohtutäituri maksete kohta selgitas hageja, et oli enne laenu andmist kostjalt selle kohta selgitusi küsinud ning et kostja väitel oli tegemist liiklustrahvidega, mis olid õigel ajal jäänud tasumata ja said tasutud. Kohus tõi istungil välja, et kostja võttis lühikese aja jooksul järjest suuri laene – 2022. a novembris 1000 eurot eraisikult, 2023. a jaanuaris 14 700 eurot LHV Finance AS-lt, 2023. a märtsis Bigbank AS-lt 7880 eurot ning 2023. a aprillis hagejalt 10 000 eurot. Kostja selgitas, et võttis sel perioodil laene raskelt haige lähedase (kauaaegse elukaaslase) elu päästmiseks, käidi Berliinis vähiravikliinikus, prooviti alternatiivmeditsiini, prooviti kõiki variante. Sel perioodil oli kostjal vaid üks eesmärk, elukaaslast aidata.
4
Kohus selgitas pooltele menetluslikku olukorda, et hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust ega tagasimakseid uuesti määranud juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud (kohus pakkus seda võimalust hagejale, hageja vastas, et ei soovi esitada). Kohus selgitas istungil, mida tähendaks VÕS § 4034 lg 7 kohane nõue ümberarvestus ning et isegi kui praegu jääks hagi rahuldamata vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu põhjusel, et ümberarvestust pole esitatud ja seega on esile toomata, et kogu laenujäägi tasumise nõue on sissenõutav, saaks hageja siiski hiljem tagasimaksed uuesti määrata, teha nõude ümberarvestuse ning nõuda lepingu täitmist (st mitte kogu võla korraga tagastamist). Sellisel juhul oleks hagejal õigus kuni lepingu lõppemiseni arvestada ka intressi seadusjärgse intressimäära alusel (mis praegu on 2,15%, kuid oli 2023-2024 ka kuni 4,5%, ning mis muutub iga 6 kuu tagant). Kohus tuvastas, et kostja oli enne lepingu üles ütlemist täielikult tasunud maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kuni 10.10.2024 ning intressimaksed kuni 10.09.2023. Hageja väitel oli kostja kokku makseid teinud 3530,69 eurot. Kohtuistungil kinnitas kostja, et kohtule esitatud kompromissi alusel on kostja tasunud veel 600 eurot. Hageja on kostjale pakkunud kompromissi. Kohtuistungil leppisid pooled kokku varasemalt esitatud kompromissi muutmises selliselt, et hageja loobub poole riigilõivu (385) hüvitamise nõudest ning maksegraafikut muudetakse selliselt, et kostja tasub alates oktoobrist kuni graafiku lõpuni 150 eurot kuus. Kohus märgib, et maksegraafik on esitatud põhivõlale 7865,19 eurot, intressivõlale 663,43 eurot ja viivisevõlale 496,75 eurot (kokku 9025,37 eurot). Kompromissiga loobub hageja edasisest viivise nõudest (arvestas viivist kuni hagi esitamiseni). Kostja selgitas kohtuistungil, et ta 150 eurot kuus suudaks praegu maksta. Tal on kõigi ülejäänud võlausaldajatega sõlmitud samuti kokkulepped võla igakuiste maksetega tasumiseks: Julianus Inkassole maksab kostja 100 eurot kuus, Bigbank AS-le 160 eurot kuus, LHV Finance AS-le 180 eurot kuus (alates 2026. a märtsist tõuseb 250 eurole kuus), B2 Impact OÜ-le 100 eurot kuus, Aktiva Finance OÜ-le 100 +100 eurot kuus, kokku praegu 740 eurot, lisanduks makse hagejale 150 eurot kuus. Kostja väitel saab ta palka 2345 eurot kuus, senises töökohas on töötanud 4-5 aastat. Lisaks maksab üüri 350 eurot kuus ja kommunaalarvet ca 100 eurot kuus. Võlg on veel ka eraisiku ees, paar tuhat eurot, kuid eraisik on sõber ja maksab ära siis, kui ükskord võimalus tekib. Kokku on võlgu ca 50 000 eurot. Kohus arutas istungil, mil määral muudaks kostja olukorda see, kui kohus asuks seisukohale, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ning arutas kostjaga, kas ta sooviks, et kohus lahendaks asja sisulise otsusega või kinnitaks kompromissi. Kostja väljendas soovi võlg (kõik võlad) ära tasuda ning soovis maksta 150 euro kaupa kuus. Kohus võttis arvesse, et lepingujärgne intressi- ja viivise määr ei olnud ebamõistlikult kõrged (11,19% aastas), kompromissis on hageja loobunud viivisest peale hagi esitamist ega arvesta neid ka edaspidi, loobus riigilõivu hüvitamise nõudest ning et tagasimaksete uuesti määramisel oleks hagejal võimalik teisipidi nõuda lepingu alusel (kui lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda) seadusjärgset intressi kuni 2028. a aprillini ning leiab, et poolte poolt esitatud kompromissi saab kinnitada.
Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Maris Juha kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.