Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista 158,45 eurot (sh 156,36 eurot põhinõue ja 2,09 eurot viivis) ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 16.09.2021. 28.11.2019 toimus liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Liiklusõnnetuse põhjustanud kostja oli joobeseisundis. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mh sõiduki xxxx juht D. P. vigastada, ravikulud olid 156,36 eurot ning hageja on nimetatud summa hüvitanud. Liiklusõnnetuse hetkel oli kostja juhitud sõiduki liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt. Hageja koostööpartneri 4 OÜ poolt on kostjale esitatud kahju hüvitamise nõue, kuid kostja ei ole sellele vastanud ega nõuet tasunud. Kohus edastas menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kostjale e-postiga 27.09.2021 ning samal päeval vastas kostja: Kiri kätte saadud, "võlgu olemine" teadmiseks võetud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele ega hagis esitatud faktilistele asjaoludele. Kohtu hinnangul saab hagile lisatud tõenditega lugeda tõendatuks järgmised asjaolud:

Nõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et nõue on rahuldatud. Põhinõue 156,36 eurot on kooskõlas esitatud tõenditega. Kohus peab põhinõuet põhjendatuks. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivist arvestanud seadusjärgses määras alates 17.07.2021 kuni 15.09.2021. Kuivõrd tagasinõudes anti nõude täitmiseks tähtaeg 16.07.2021, siis on viivist arvestatud korrektselt alates 17.07.2021. Viivisenõue 2,09 eurot on põhjendatud, samuti on põhjendatud edasiulatuva viivise nõue. Kohus rahuldab seega hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 156,36 eurot, viivise 2,09 eurot ning viivise alates 16.09.2021 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 1 ja 2). Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 170,96 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 0,75 tundi ja see seisneb hagi esitamisega seotud toimingutes. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks 90 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 165 eurot, mis mõista välja kostjalt. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.