1.Jätta A. S. hagi D. S. ja A. M. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
1076,34 euro ja lisanduva viivise
2.Jätta kostjate menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja kanda ja välja mõista A. S.lt kostja A. M. kasuks menetluskulude katteks 1 352 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaks) eurot. Rahuldamata osas jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.07.02.2019.a. sõlmisid A. S. (müüja) ning D. S. ja A. M. (ostjad) korteriomandi asukohaga XXX, Kohtla-Järve müügilepingu ja asjaõiguslepingu. (I kd, lk 10 – 21) Lepingu p. 3.1 kohaselt müüja müüb ja ostjad ostavad lepingu punktis 1.1. nimetatud korteriomandi koos selle oluliste osade ja päraldistega (lepingu ese) hinnaga 5000 eurot. Lepingu p. 3.2 kohaselt ostuhinna osa summas 4000 eurot kohustub ostja tasuma müüja pangakontole lepingu sõlmimise päeva jooksul. Lepingu p.3.4 kohaselt lepingupooled leppisid kokku, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu p 3.5 kohaselt ostuhinna osa summas 1000 eurot on ostja kohustatud tasuma müüja pangakontole 10 pangapäeva jooksul lepingu punktis 4.5 nimetatud valmis töö ostja poolt vastuvõtmist. Lepingu p 4.5 kohaselt lepingupooled leppisid kokku, et müüja on kohustatud hiljemalt 20.04.2019 teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna remondi omal kulul. Pärast töö teostamist on müüja kohustatud valmis töö üle andma ja ostja on kohustatud valmis töö vastu võtma. Valmis töö üleandmisel allkirjastavad müüja ja ostja lihtkirjaliku üleandmisevastuvõtmise akti, mis loetakse ostja poolt antud täitmise kviitungiks. Lepingupooled leppisid kokku, et valmis töö üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi summas 1000 eurot ning töö tegemata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti rakendada muid seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED
2.A. S. esitas kohtusse hagi D. S. ja A. M. vastu võlgnevuse 1076, 34 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt korraldas hageja kooskõlas poolte vahel saavutatud kokkuleppele taastustööd ja remontis korstna. Lagunenud korstna päis oli lahti monteeritud ning uuesti laotud. Tehtud tööde akt nr 19–17 saadeti kostjatele 19.04.2019. Kuid alates 19.04.2019.a kuni 31.03.2020.a. ei ole kostjad teostatud tööde akti alla kirjutanud ega ostetud korteri eest tasumata jäänud summat üle kandnud. Seejuures elavad kostjad alates 07.02.2019.a. aadressil XXX, Kohtla-Järve asuvas korteris ning on selle ühisomanikud. Ülaltoodut arvestades leiab
hageja, et kostjad rikkusid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja on täies ulatuses täitnud oma kohustused, so teinud poolte vahel kokkulepitud ajal maja katusel oleva majakorstna päise remondi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt oma kohustuste täitmist vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, nimelt rahasumma 1000 euro väljamaksmist. Kostjad on mõjuvate põhjusteta keeldunud teostatud tööd vastu võtmast ja kinnisvara eest jäänud raha väljamaksmisest. Seega tekkis hagejal lepingu p 3.4. alusel alates 20.04.2019 viivise nõudmise õigus. Seisuga 31.03.2020.a. (347 päeva) moodustab viiviste võlgnevus 76,34 eurot. Ülaltoodut arvestades palub hageja mõista kostjatelt välja võlgnevuse 1000 eurot ja viivised 76,34 eurot, kokku 1076,34 eurot.
3.Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 1076,34 eurot ning viivise võlgnevuse summast alates kohtuotsuse jõustumist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista hageja menetluskulud. (I kd, lk 3-28)
KOSTJA VASTUS
4.Kostjad 29.04.2019 vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt kostjad elavad korteris, asukohaga XXX, Kohtla-Järve. Samas majas asuv korter nr 3 kuulus kuni 07.02.2019.a hagejale, kes selles korteris ei elanud. Hageja korteris puudus küttesüsteem, mille tagajärjel oli kostjate korteris külm. Mitu aastat tagasi hakkas korterile nr. 3 kuuluv ventilatsioonitoru lagunema, kivid kukkusid alla autode ja möödakäijate peale. Hageja ei soovinud korteris ega katusel remonti teha. Elamus on 4 korterit. 2018.a on elamus asutatud korteriühistu ning korteriühistu kavatses pöörduda hageja vastu kohtusse. Siis pakkus hageja müüa oma korter kostjatele ostuhinnaga 5000 eurot. Hageja ja kostjate vahel olid läbirääkimised korteri ostuhinna alandamiseks, kuna korter oli väga halvas seisundis ja korsten kasutuskõlbmatu. Kostjad pakkusid ise tegeleda korstna remondiga ja seetõttu palusid korteri ostuhinda alandada 10001300 euro võrra. Hageja ei soovinud ostuhinda alandada, pakkudes, et tema ise remondib korstna. Seoses sellega oli korteriomandi ostu-müügilepingus kokku lepitud, et müüja teostab korstna remondi ja ostuhinna osa 1000 eurot kantakse hagejale üle peale tööde vastuvõtmist. Enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist hoiatasid kostjad hagejat, et tööde üleandmisevastuvõtmise akti nad kirjutavad alla alles siis, kui tööd teostatakse firma poolt, kellel on litsents antud tööde teostamiseks ning kes annab garantii teostatud töödele, nagu seda nõuab Päästeamet. Hageja kinnitas kostjatele, et kõik hakkabki nii olema. Tulemuseks oli, et korstna tegi hageja ise koos oma sugulasega. 20.04.2019. aastal teatas hageja kostjatele, et korsten on valmis ning andis neile allkirjastamiseks tööde, mis väidetavalt olid teostatud OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt, vastuvõtmise-üleandmise akti. Kostjad keeldusid töö vastuvõtmisest, kuna tööd olid teostatud selleks litsentsi mitteomava firma poolt, puudus firma garantii. Samuti oli isegi visuaalselt näha, et korsten on oluliste puudustega; korsten oli eelmisest 3 rea võrra lühem, ei olnud paigas suitsuventilatsiooni vaheseinad, suits läheb mitte läbi korstnaava, vaid läbi telliskivide, korstnas on pragu. Kõigest sellest on hagejale korduvalt teatatud ning nõutud töö ümbertegemist. Peale selle sai remondi tagajärjel kahjustatud katuse kiltkivi, mille kostjad oma kuludega vahetasid. Samuti vedasid nad ära prügi, mille hageja pärast remonti jättis. Peale hagiavalduse saamist tellisid kostjad korstna kontrolli firmalt Korsten Puhtaks OÜ. Vastavalt 23.04.2020.a. korstnapühkimise aktile, ei ole lubatud korterit nr. 3 läbiva korstnaga ühendada ühtegi kütteseadet, kuna korsten ei vasta standardile EVS 812-3. Korstnaga juba ühendatud kütteseadmete kasutamine enne puuduste likvideerimist võib olla eluohtlik ning pole lubatud.
5.Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et lepingu punktis 4.5. nimetatud töö ei olnud nende poolt vastu võetud ning lepingu punktis 3.5. nimetatud ostuhinna osa 1000 eurot polnud hagejale tasutud. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt lepingu punktis 4.5. nimetatud töö ei olnud valmis ja ei vastanud lepingu tingimustele, seega ei tekkinud kostjatel kohustust ostuhinna osa 1000 euro
tasumiseks. Kostjad leiavad, et lepingu punktiga 4.5 on sisuliselt tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Seetõttu on haginõuded põhjendamatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. (I kd lk 35-53)
HAGEJA SEISUKOHT
6.Hageja esitas 01.06.2020 seisukoha kostjate vastuse kohta, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud aadressil XXX, Kohtla-Järve asuva korteri müügileping, mille raames leppisid pooled mh kokku, et müüja A. S. kohustub teostama maja, kus asub korter, katusel oleva ventilatsioonitoru päise remondi. Vastavalt kokkuleppele teostas hageja taastustööd ja remontis toru päise. Toru lagunenud päis demonteeriti ja laoti uuesti. 19.04.2019.a saadeti kostjatele teostatud tööde akt nr. 19-17. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu tekstist tulenevalt, ei olnud selles mingeid täiendavaid kokkuleppeid, mis oleks puudutanud kostjate poolt tööde vastuvõtmise tingimusi. Mingeid muid täiendavaid nõudeid, mis oleksid puudutanud toru päise remonti, poolte vahel ei olnud. Antud juhul kostjad valetavad täiendavate kokkulepete (sh remondi teostamine ja garantii andmine litsentsi omava firma pool) kohta. Pooled ei leppinud kokku selles, et töid hakkab tegema litsentseeritud firma. Lepingus oli selgelt öeldud: "Müüja on kohustatud teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna remondi oma kulul". Töid teostas OÜ Kohtla-Järve Elekter. Esitatud tööde teostamise aktis nr. 19-17 oli selgelt märgitud, et firma annab oma töödele 2.aastase garantii. Niisiis olid kostjate pretensioonid töö garantii osas hageja poolt rahuldatud lepingu täitmise staadiumis.
7.Oma vastuses märkivad kostjad seda, et "ei olnud paigas suitsuventilatsiooni vaheseinad, suits läheb mitte läbi korstnaava, vaid läbi telliskivide, korstnas on pragu". Hagejale tööde lõppemise hetkel tema nendest defektidest ei teadnud. Hagejale teadaolevalt on vaidlusalune toru ventilatsioonitoru. Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks, millisest suitsust käib jutt. Kostjate vastusest ja nende poolt kohtule esitatud dokumentidest ei ole võimalik selgelt mõista, millal ja millised toru funktsioneerimisega seotud defektid tekkisid. Kostjate poolt esitatud korstnapühkimise aktil seisab kuupäev 23.04.2020.a, so 1 aasta peale katusetööde lõpetamist. Kostjate vastusest ja nende poolt esitatud fotodest on selgelt näha, et peale 20.04.2019.a. teostasid nad remonditöid nii korteris, kui ka maja katusel. Võimalik, et katuse remonttööde käigus võisid kostjad ise või nende poolt palgatud töötajad vigastada toru. Seega on võimalik, et 2020.a. aprillis OÜ Korsten Puhtaks poolt avastatud puudused tekkisid kostjate enda tegevuse tulemusel. (I kd, lk 57 – 89).
KOSTJA A. M. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
8.Kostja esindaja Roman Golovenko esitas 25.08.2021 omapoolsed täiendavad seisukohad, milles märgib, et poolte vahel on põhilised vaidlused selles, kas hageja poolt tehtud tööd on puudustega, kas tehtud tööd on kostja poolt vastuvõetud või need tuleb kostja poolt vastuvõetuks lugeda ning kas kostja peab hagejale 1000 eurot tasuma. Kostja esitab kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid, millest saab veenduda, et hageja töö on tehtud puudustega, hageja tööd ei olnud kostja poolt vastuvõetud, tehtud tööd ei tule kostja poolt vastuvõetuks lugeda ning hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks.
9.Kostja on seisukohal, et tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et hageja poolt tehtud tööd on oluliste puudustega ega vasta lepingutingimustele. Müügilepingu punkti 4.5 järgi oli müüja kohustatud omal kulul hiljemalt 20.04.2019 teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna remondi. Kostja soovib rõhutada, et pooled ei leppinud kokku, et hageja teeb ehitustööd isiklikult, vaid ehitustöid tehakse hageja kulude arvelt. Korstna põhifunktsiooniks on tagada elamust õhuvoolu ja suitsu vabalt lahkumist. Samuti elamu korsten peab olema ohutu kasutamiseks. Hageja poolt tehtud ehitustööd ei taga elumaja korstna põhifunktsiooni täitmist ning seda ei ole võimalik ka õiguslikul alusel kasutada. Purunenud telliskivide vahetamine ei
olnud iseenesest hageja põhikohustuse täitmine. Põhikohustuse täitmiseks on kasutamiseks ohutu korsten, mille kaudu võib elamust õhuvoolud ja suitsud vabalt lahkuda. Kuna hageja poolt ei olnud kokkulepitud tulemus saavutatud, ei olnud kokkulepitud töö tehtud ja hageja põhikohustus ei olnud täidetud. Puudused hageja töös on tõendatud kostja poolt esitatud tõenditega, sh Korsten Puhtaks OÜ ja Asag Centrum OÜ aktidega ning Päästeameti kirjaga.
10.Kostja ei võtnud hageja poolt tehtud tööd vastu. Samuti leiab kostja, et hageja poolt tehtud tööd ei tule kostja poolt vastuvõetuks lugeda. Müügilepingust (p.4.5) nähtub pärast töö teostamist on müüja kohustatud valmis töö üle andma ja ostja on kohustatud valmis töö vastu võtma. Kostjal olid põhjendatud alused jätta ehitustööde akti allkirjastamata. Lõppakti saamisel oli selge, et hageja töös on olulised puudused. Kostja on korduvalt hagejat puudustest teavitanud, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud.
11.Hageja tasu maksmise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sellepärast kostja ei pea hagejale 1000 eurot tasuma. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lgd 4 ja 5). Hageja ja kostja leppisid kokku (müügilepingu p-d 3.5 ja 4.5), et hageja on kohustatud valmis töö üle andma ja ostja on kohustatud valmis töö vastu võtma (s.o VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Järelikult muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Juhul, kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt ka 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole töid vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul. Tellija võib keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 järgi nii juhul, kui töö on tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Tsiviilasjas kogutud tõenditest tuleneb, et hageja poolt ehitatud korstnat ei ole võimalik sihtotstarbeliselt (s.o suitsu eemaldamiseks) kasutada ning maja korsten tuleb ümber ehitada. KOHTUISTUNG 15.09.2021
12.Kohtuistungil hageja lepinguline esindaja toetas hagi, selgitades, et hageja poolt müüdud korter nr 3 oli ainuke korter majas, kus polnud paigaldatud lokaalkütet. Hageja poolt on kohtule esitatud maja fassaadi foto, millelt on näha, et korteri nr 4 korstna pikkus on lühem kui seal, kus asub korteri nr 3 korsten. Hageja pidi omal kulul taastama korstna, ta pidi tööd lõpetama 20.04.2019. Ta esitas 19.04.2019 akti ja ootas, et kostjad täidavad oma osa kokkuleppest. Esialgselt esitasid kostjad pretensiooni selles osas, et tööd teostab ettevõte, mis vastab kvalifikatsioonile ja annab neile garantii. Teiseks punktiks oli see, et hageja jättis mingid ehituse mehhanismid katusele ega viinud prügi ära. Peale hageja teadet kohtusse pöördumise kavatsusest esitasid kostja ka täiendavad pretensioonid. Kostjad lihtsalt ei täida oma kohustust maksta 1000 eurot. Hageja tellis töö oma ettevõttelt OÜ Kohtla-Järve Elekter ja maksis neile selle töö eest. Hageja heauskselt arvas, et kostjad hakkavad tegutsema nii, nagu kehtivad ehitusnormid, kui see toru on mõeldud ventilatsiooniks, siis ta kavatseb seda kasutada ventilatsiooniks.
13.Kostja lepinguline esindaja Roman Golovenko selgitas, et kostjad jäävad varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Pooled ei leppinud kokku, et hageja teeb tööd oma jõududega, pooled leppisid kokku selles, et hageja teeb maja korstna remondi oma kulul. See
tähendab, et kannab kulud, aga kes teostab tööd, see sõltub töö sisust. Pooled leppisid kokku, et hageja teeb maja korstna remondi, see ei tähenda, et hageja vahetab telliskivid, see ei ole korstna remont. Nad on esitanud erinevad tõendid, millest tuleneb, et maja korstna remondiga peab tegelema spetsialist, kes omab teatud lubasid. Hageja poolt esitatud Ehituregistri väljavõttest tuleneb, et maja soojavarustuse liik on kaugküte ja lokaalküte, soojusallikas on katel ja energia allikas on näiteks puit, turvas, brikett jne, see tähendab, et maja katuse korstnad on ette nähtud nii ventilatsiooniks, kui ka suitsugaaside eemaldamiseks. Kui korstna remondi teeb spetsialist, siis temale on selge, millised nõuded peavad olema täidetud. Esitatud dokumentidest tuleneb, kui pikk peab olema korsten, viimase seisukoha juurde lisatud KohtlaJärve linna korraldus ja projekt räägivad sellest, et maja korsten peab olema vähemalt 80 cm. Sama info esitas ka OÜ Korsten Puhtaks, kellel on vastav luba tööde tegemiseks, tema vastusest ka tuleneb, et korsten on lühike ja peab olema vähemalt 0,8 m kõrgune. Kostja ei saa käesoleva ajani kasutada hageja poolt remonditud toru. Hageja esindaja väide, et korsten oli valesti ehitatud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust, kuna hageja ja kostjad leppisid kokku, et hageja peab ehitama maja korstna. Isegi kui varem oli midagi valesti tehtud, see peab olema parandatud, kuna korstna remont eeldab seda, et korsten peab olema ehitatud nii, nagu nõutakse selle ohutuks kasutamiseks ja nagu on sätestatud standarditega, hageja aga seda ei teinud.
14.Kostja A. M. selgitas, et enne müügi lepingu kinnitamist notari juures, rääkisid nad sellest, et korstna remondi peab teostama kvalifitseeritud firma. Nad palusid vähendada müügihinda 1000 euro võrra, et isiklikult leida kvalifitseeritud firma selleks, et teostada korstna remont. Hageja enne müügilepingu sõlmimist kinnitas, et tema isiklikult kindlasti ei tee antud töid ja töödega hakkab tegelema kvalifitseeritud firma. Elamus on välja lülitatud keskküte 2004. aastal ja 2005. aastal korterid nr 2 ja 4 panid gaasikütte. Korter nr 1 pani gaasikütte 2006. aastal. Hagejale pakuti panna elamu kütmiseks ühine gaasikatel, kuid ta loobus sellest, kuna ta planeeris enda korterisse panna alternatiivküttena elektrikütte. Akt ei olnud nende poolt alla kirjutatud, kuna hageja tegi ehitustööd isiklikult, hageja ei eemaldanud katuselt tellinguid ja peale tööde teostamist prügi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevuse 1000 eurot, põhjendusel, et kostjad on rikkunud korteriomandi asukohaga XXX, Kohtla-Järve müügilepingu p-de 3.5 ja 4.5 ning jätnud tasumata osa lepingueseme maksumusest, so remonditud korstnapäise eest. Hageja leiab, et kuna kostjad kasutavad korteriomandit, kasutavad nad sellega ka hageja töö vilju ning on sellega teostatud töö vastu võtnud. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjatelt välja mõista viivise ajavahemiku 20.04.2019 kuni 31.03.2020 eest summas 76,34 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kostjad esitatud hagi ei tunnista põhjendusel, et hageja poolt lepingu punktis 4.5. nimetatud töö ei olnud valmis ja ei vastanud lepingu tingimustele, seega ei tekkinud kostjatel kohustust ostuhinna osa 1000 euro tasumiseks.
19.Asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel on 07.02.2019.a sõlmitud korteriomandi, müügileping, mille esemeks on korteriomand, asukohaga XXX, Kohtla-Järve. Samuti ei ole vaidlust selles, et lepingu eseme ostuhinnaks 5000 eurot, millest ostuhinna osa 4000 eurot on kostjate poolt hageja pangakontole üle kantud. Vaidlus puudub selles, et korteriomandi müügi ajal puudus korteris nr 3 lokaalküte. Samuti puudub vaidlus selles, et peale hageja poolt korteriomandi juurde kuuluva korstna remontimist ning poolte poolt tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist, oli kostjate kohustus tasuda hagejale osa korteriomandi ostuhinnast, so 1000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei ole teostatud tööde 19.04.2019.a üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Poolte vahel on vaidlus, ka hageja poolt teostatud korstna remont oli teostatud nõuetekohaselt ning kas kostjatel oli õigus keelduda omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisest.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kuna hageja tasunõue on seotud töö vastuvõtmisega, peab hageja tõendama, kas kostjad on töö vastu võtnud või tuleks töö lugeda vastu võetuks (analoogselt VÕS § 638 sätestatuga). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama hageja. Kui kostja, ei ole tööd vastu võtnud, võib hageja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks juhul, kui töö on valmis, kuid kostja ei võta alusetult tööd mõistliku tähtaja jooksul vastu. Hageja peab seega tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning kostjad keeldusid alusetult töid mõistliku aja jooksul vastu võtmast.
22.Pooltevaheline müügilepingu p 4.5 sätestab, et hagejal on kohustus oma kulu teostada korstna remont, kuid leping ei sätesta konkreetselt, kes pidi korstna remondi teostama ning milles korstna remont seisneb. Hageja väitel seisnes korstna remont korstna päises olnud kivide vahetamises ning korstna remondi võis teostada OÜ Kohtla-Järve Elekter. Kostjate väitel pidi korstna remondi läbi viima vastavat kvalifikatsiooni omav ettevõte.
23.Tuleohutusseadus § 8 lg 1 sätestab, et küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.
24.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, vaidlusaluse korstna puhul on tegemist küttesüsteemi osana, mille ehitus- ja remonttöid saab nõuetekohaselt teostada vaid vastava taseme pottsepp. Asjas puuduvad tõendid, et OÜ Kohtla-Järve Elekter tegeleb pottsepatöödega ning neil on olemas vastava taseme pottsepad. Samuti ei ole hageja esitanud omapoolselt tõendeid, et tema kulul remonditud korsten vastab ehitus-, tuletõrje jms seadustes või määrustes kehtestatud nõuetele. Hageja on küll esitanud fotosid, milledest tulenevalt ta võrdleb erinevate korstnate kõrgusi, kuid nimetatud kõrguste vahed ei tõenda iseenesest teostatud tööde vastavust kehtestatud nõuetele ja standarditele. Kohus leiab, et korterite nr 3 ja nr 4 korstnad pole omavahelil võrreldavad, kuna korteri nr 4 korsten asub katuse harjal, korteri nr 3 korter aga katuse küljel. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et peale korstna remontimist oli korstnapäises 2 rida vähem kive, kui enne remonti. (I kd, lk 104 – 106)
25.Lepingupool võib oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, sh kui töö on tegemata, töö on tehtud üksnes osaliselt
või puudustega. (VÕS § 101 lg 1 p 2, § 105). Lepingupool on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja antud juhul tehtud seadusele vastava kvaliteediga.
26.Tsiviilasjas kogutud tõenditest tuleneb, et hageja poolt ehitatud korstnat ei ole võimalik sihtotstarbeliselt (s.o suitsu eemaldamiseks) kasutada ning korsten ei ole tehtud seadusele vastava kvaliteediga. Nimetatu on eelkõige tõendatud Korsten Puhtaks OÜ 20.04.2020 aktiga, mille kohaselt: 1) Kortermaja hoovipoolne silikaat-tellistest laotud korstnapits ei vasta EVS 812-3 nõuetele. Vastavalt standardile EVS 812-3:2018 peab korstnapitsi, kui see asub lähemal kui 3 meetrit, kõrgus olema vintskapist, või muust katusel olevast väljaehitusest 0,8 m kõrgemal. 2) Korstnapits on laotud silikaattellisest ning pole jälgitud tootja poolset juhendit. Korstnasse on ühendatud esimeselt korruselt korterist nr. 1 gaasiseade. Vastavalt silikaattelliste tootja kasutusjuhendile tuleb silikaattellisest suitsulõõrid ehitada kas savitellisest voodriga või siis hülsistada happekindla hülsiga, vaata https://silikaat.ee/juhendid/pohjalik-juhend-korstnaehituseks/ Korstna gaasiseadme suitsulõõris puuduvad happekindlad hülsid. 3) Korstnapitsi lõõrid on pikendatud tsingitud ventilatsiooni torudega. Kasutatud ventilatsiooni torud ei ole kasutamiseks korstna suitslõõrina ning nendega korstnapitsi pikendamine ei ole lubatud. Korstna pikendamiseks tohib kasutada üksnes suitsulõõriks lubatud ning vastavat CE märgist omavat isoleeritud kaheseinalist moodulkorstent või vastavat märgist omavat keraamilise sisuga moodulkorstent. 4) Kui kütteseade töötab madalatel temperatuuridel tuleb korstnale ette näha kondensaadi eraldamise võimalus. Korterite gaasiseadmete kasutamine on seoses nõutele mittevastavale korstnapitsile ohtlik, kuna madalas korstnas on ebapiisav tõmme mis võib põhjustada mittetäiliku põlemist ning vingugaasi eraldumist korterisse ning kogu elamusse. Hetkel ei ole lubatud korterit nr. 3 läbiva korstnaga ühendada ühtegi kütteseadet, kuna korsten ei vasta standardile EVS 812-3. Korstnaga juba ühendatud kütteseadmete kasutamine enne puuduste likvideerimist võib olla eluohtlik ning pole lubatud.(I kd, lk 44 – 46)
27.Asjaolu, et kostjad kasutavad korteriomandit, mh teevad seal remonti, ei tähenda iseenesest, et nad kasutavad hageja töö vilju, so korstnat ja on tegudega teostatud remonttöö vastu võtnud. Tulenevalt Korsten Puhtaks OÜ 20.04.2020 aktist võib korstna kasutamine enne puuduste likvideerimist olla eluohtlik ning pole lubatud. OÜ Korsten Puhtaks aktist ei tulene selliseid korstna vigastusi, mis võisid olla tekkinud hilisema katuse remonttööde käigus ja oleksid seega tekkinud kostjate enda tegevuse tulemusel.
28.Kohus leiab, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud ja kostjad võisid õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel omapoolselt lepingu täitmisest keelduda. Remonditud korsten pidid sobima otstarbeks, milleks kostjad seda vajasid ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, mis otstarbeks kostjad korstnat kasutada soovivad. Puudub vaidlus, et korteris number 3 puudus lokaalküte. Samuti ei ole usutav hageja väide, et korter oli keskküttel, kuna majas olevad teised 3 korterit on lokaalküttel. Kuna korteris nr 3 puudub küte, siis ei saanud hageja heauskselt arvata, et kostjad vajavad korstnat vaid korteri ventileerimiseks, kuna ainuüksi ruumide ventileerimisega pole võimalik neid kütta ning ruume seeläbi otstarbekohaselt aastaringseks elamiseks kasutada. Müügilepingu sõlmimisel pidasid kostjad korstna remonti lepingu oluliseks tingimuseks, s.o müügieseme kokkulepitud puuduseks. Ka ei saa hageja väita, et korsten oli ette nähtud vaid ruumide ventileerimiseks, kuna korter nr 1 kasutas juba vaidlusalust korstnat muuhulgas ka vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks. Kui ka korteri nr 1 omanik tegi esialgselt korstna remondi ebaõigesti, oleks siis ka need puudused aprillis 2019 korstna remondi käigus tulnud kõrvaldada. Kohus leiab, et müügilepingus kokkulepitud lepingueseme olulise puuduse kõrvaldamata jätmine, so kasutamiseks mittesobiva korstnapäise ehitus, on praegusel juhul VÕS § 116 lg 2 p
1 sätestatud oluline lepingu rikkumine, kuna kostjad jäi olulisel määral ilma sellest, mida nad lepinguga saada lootsid.
29.Kuna võlgnevuse 1000 eurot nõue on põhjendamatu, puudub alus ka viivise ajavahemiku 01.04.2017 kuni 02.04.2018 eest summas 402,19 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses väljamõistmiseks.
30.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
31.1TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.Hageja esindaja esitas 20.09.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub kostjatelt välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 1 580 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 1 380 eurot; 11,5 tundi x 120 eurot), samuti viivise menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kostja A. M. esindaja esitas 20.09.2021 23.09.2021 vastuväite hageja menetluskuludele, märkides, et õigusabikulud summas 1380 eurot ei ole põhjendatud.
34.Kostja A. M. esindaja esitas 20.09.2021 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista hagejalt menetluskulud kogusummas1745,56 eurot (4,75 tundi x 96 eurot, 7,5 tundi x 120 eurot; samuti dokumentaalsete tõendite saamise kulud kogusummas 270 eurot ja tõlke kulu 23,56 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab ajakulu: • JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 264,00 eurot; (ajakulu 2,75 tundi; tunnihind on 96 eurot (s.o koos käibemaksuga); hagimaterjalidega tutvumine, asjaolude analüüs, klientide poolt esitatud tõenditega tutvumine, vastuse hagile koostamine ja kohtule edastamine); • OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo – 288,00 eurot, (ajakulu 3 tundi; tunnihind on 96 eurot (s.o koos käibemaksuga); kostja 01.06.2020 seisukohaga tutvumine (0,5 tundi), kostja 19.11.2020 taotlusega tutvumine (0,25 tundi), kliendi õigusnõustamine, istungiks ettevalmistamine ja esindamine 23.11.2020 kohtuistungil (1,25 tundi), 21.12.2020 seisukoha koostamine, tõendite kogumine (1 tund));
• JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 600,00 eurot; (ajakulu 5 tundi; tunnihind on 120 eurot (s.o koos käibemaksuga); 25.08.2021 täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (s.h täiendavad tõendid)); • • JeweLex Advokaadibüroo OÜ – 300,00 eurot (ajakulu 2,5 tundi; tunnihind on 120 eurot (s.o koos käibemaksuga); kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 15.09.2021 kohtuistungil); Dokumentaalse tõendi saamise kulud: • Korsten Puhtaks OÜ (meistri väljakutsetasu, sh korstnapühkimise akti koostamine) 150,00 eurot; • ASAG CENTRUM OÜ (korstna kontroll) – 120,00 eurot; • Tasu dokumentide tõlkimise eest: vene-eesti tõlge (so 25.08.2021 täiendava seisukoha lisa - ASAG CENTRUM OÜ akt) – 23,56 eurot. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud.
35.Kohus, tutvudes kostja A. M. esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt: • Kohus ei nõustu kostja esindaja poolt märgitud ajakulu seoses 23.11.2020 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungiga, ajakulu 1,25 tundi, maksumusega 120 eurot (tunnihind 96 eurot). Esindaja ei ole märkinud ajakulu ei ettevalmistumise ega istungil osalemise eest, esindaja on märkinud ajakulu kokku 1,25 tundi. Kuna hagejal kulus 23.11.2020 kohtuistungiks ettevalmistumiseks 0,5 tundi (kd 2, tl 97), siis võib kohus eeldada, et kostjal kulus sama ajakulu, seega loeb kohus kostja põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumisel 0,5 tundi, maksumusega 48 eurot. 23.11.2020 kohtuistung algas kell 11.05 ja lõppes kell 11.17, kestes seega 12 minutit (kd 1, tl 114), mille kohus ümardab 20 minutini (alguse ajaks oli määratud kell 11.00), siis peab kohus põhjendatuks kohtuistungil osalemisega seotud ajakuluks 20 minutit ja tasuks 32 eurot (lähtudes 1 tunni hinnast 96 eurot). Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud 50 minutit ulatuses, kogumaksumusega 80 eurot (48+32). • Kohus ei nõustu kostja esindaja poolt märgitud ajakulu seoses 15.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungiga, ajakulu 2,5 tundi, maksumusega 300 eurot (tunnihind 120 eurot). Esindaja ei ole märkinud ajakulu ei ettevalmistumise ega istungil osalemise eest, esindaja on märkinud ajakulu kokku 2,5 tundi. Kuna hagejal kulus 15.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumiseks 0,5 tundi (kd 2, tl 97), siis võib kohus eeldada, et kostjal kulus sama ajakulu, seda enam, et pärast kostja poolt 25.08.2021 seisukoha esitamist ei lisandunud asja materjalidele muid dokumente, kui kostja enda poolt esitatud dokumendid. Seega loeb kohus kostja põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumisel 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot. 15.09.2021 kohtuistung algas kell 14.05 ja lõppes kell 15.26, kestes seega 1 tund ja 20 minutit (kd 2, tl 80-87), mille kohus ümardab 1 tunni 30 minutini (alguse ajaks oli määratud kell 14.00), siis peab kohus põhjendatuks kohtuistungil osalemisega seotud ajakuluks 1,5 tundi ja tasuks 180 eurot (lähtudes 1 tunni hinnast 120 eurot). Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses, kogumaksumusega 240 eurot (60+180). • Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista dokumentaalsete tõendite saamise kulu kogusummas 293,56 eurot (125+150+23,56), kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid/arveid nimetatud kulude maksumuste kohta. Kohus ei eita, et kostja võis antud kulusid kanda, kuid lähtudes sellest, et tegemist oli teenustega, mille eest teenuse osutaja esitab arve, tulnuks kostjal need arved oma kulude tõendamiseks hiljemalt koos menetluskulude nimekirjaga ka kohtule esitada. Kostja ei ole seda teinud, seega puudub kohtul võimalus kulude suurust ja põhjendatust hinnata. Antud seisukoht puudutab ka tõlkekulusid, kuna kohtule ei ole teada, kellelt tõlketeenust telliti. Ülaltoodust tulenevalt
jätab kohus kostja taotluse dokumentaalsete tõendite saamise kulu kogusummas 293,56 eurot väljamõistmise osas rahuldamata ning jätab nimetatud kulud kostjate endi kanda. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja A. M. põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 1 352 eurot (sh 5 tundi 20 minutit x 96 eurot; 7 tundi x 120 eurot, sh käibemaks), sh hagimaterjalidega tutvumine, asjaolude analüüs, klientide poolt esitatud tõenditega tutvumine, vastuse hagile koostamine ja kohtule edastamine, maksumusega 264 eurot (2,75 tundi x 96 eurot); kostja 01.06.2020 seisukohaga tutvumine, kostja 19.11.2020 taotlusega tutvumine, kliendi õigusnõustamine, istungiks ettevalmistamine ja esindamine 23.11.2020 kohtuistungil, 21.12.2020 seisukoha koostamine, tõendite kogumine, maksumusega 248 eurot (2 tundi 35 minutit x 96 eurot); 25.08.2021 täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, maksumusega 600 eurot (5 tundi x 120) ja 15.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 15.09.2021 kohtuistungil, maksumusega 240 eurot (2 tundi x 120). Kostja D. S. kohtule eraldi menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuni 19.08.2021 esindas mõlemat kostjat vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, seega leiab kohus, et D. S. menetluskulud on kajastatud A. M. esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas. Seega kuulub hagejalt kostja A. M. kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kogusummas 1 352 eurot. Rahuldamata osas jäävad kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.
36.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja õigusabikulude põhjendatusele. TsMS 178 lg 2, 4 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
37.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.