Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esitamisest

tingitud

menetluskulud

Aleksey

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ostuhinnast (1000 eurot) olid ostjad lepingu p 3.5 kohaselt kohustatud tasuma müüja pangakontole 10 pangapäeva jooksul pärast lepingu p-s 4.5 nimetatud valmis töö vastuvõtmist ostjate poolt. Lepingu p-s 4.5 leppisid pooled kokku, et müüja on kohustatud hiljemalt 20. aprilliks 2019 teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna remondi omal kulul. Pärast töö teostamist on müüja sama lepingupunkti järgi kohustatud valmis töö üle andma ja ostjad on kohustatud valmis töö vastu võtma. Selleks allkirjastavad pooled lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, mis loetakse ostjate poolt antud täitmise kviitungiks. Lepingupooled leppisid kokku, et valmis töö üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjatel õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1000 eurot ning töö tegemata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti rakendada muid seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Hageja korraldas kokku lepitud taastustööd ja remontis korstna – monteeris lahti lagunenud korstna päise ning ladus selle uuesti. Tehtud tööde akt nr 19–17 saadeti kostjatele 19. aprillil 2019, kuid kostjad ei ole teostatud tööde akti allakirjastanud ega ostetud korteri eest tasumata jäänud summat üle kandnud. Kostjad elavad alates 7. veebruarist 2019 hagejalt ostetud korteris aadressil XXXXXXXXXXX. Hageja leiab, et on oma kohustused täies ulatuses täitnud, tehes poolte vahel kokkulepitud tähtajal majakorstna päise remondi. Kostjad on mõjuvate põhjusteta keeldunud teostatud töid vastu võtmast ja 1000 euro tasumisest. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt nende kohustuste täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda müügilepingu p 3.4 alusel viivist alates

Kostja vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Kostjad ei vaidlusta, et müügilepingu p-s 4.5 nimetatud töö ei ole nende poolt vastu võetud ning et lepingu p-s 3.5 nimetatud ostuhinna osa 1000 eurot on hagejale tasumata. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt lepingu p-s 4.5 nimetatud töö ei ole valmis ega vasta lepingu tingimustele, seega ei ole kostjatel tekkinud kohustust 1000 euro suuruse ostuhinna osa tasumiseks. Kostjad leiavad, et lepingu p 4.5 on sisuliselt töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes.

3(13)

Kostjad elavad Kohtla-Järvel aadressil XXXXXXXXXXX asuvas korteris. Samas majas asuv korter nr 3 kuulus kuni 7. veebruarini 2019 hagejale, kes selles korteris ei elanud. Hageja pakkus oma korterit kostjatele hinnaga 5000 eurot. Pooled pidasid läbirääkimisi korteri ostuhinna alandamiseks, kuna korter oli väga halvas seisundis ja korsten kasutuskõlbmatu. Korstna põhifunktsiooniks on tagada elamust õhuvoolu ja suitsu vaba lahkumine. Kostjad pakkusid, et tegelevad korstna remondiga ise ja soovisid seetõttu korteri ostuhinda alandada 1000–1300 euro võrra. Hageja ei soovinud ostuhinda vähendada, pakkudes, et tema ise remondib korstna. Seoses sellega ongi müügilepingus kokku lepitud, et müüja remondib korstna ja ostuhinna osa 1000 eurot tasutakse hagejale pärast tööde vastuvõtmist. Kostjad hoiatasid hagejat enne müügilepingu sõlmimist, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastavad nad tingimusel, et tööd teostatakse isiku poolt, kellel on litsents selliste tööde tegemiseks, ning kes annab garantii teostatud töödele, nagu seda nõuab Päästeamet. Hageja lubas kõike nimetatut teha. Tegelikkuses tegi korstna remondi hageja ise koos oma sugulasega. 20. aprillil 2019 teatas hageja kostjatele, et korsten on valmis ning andis neile allkirjastamiseks tööde vastuvõtmise-üleandmise akti. Tööd olid väidetavalt tehtud OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt. Kostjad keeldusid töö vastuvõtmisest, kuna tööd olid teostatud selleks litsentsi mitteomava isiku poolt ning puudus garantii. Samuti oli visuaalselt näha, et korsten on oluliste puudustega – korsten on eelmisest kolme rea võrra lühem, suitsuventilatsiooni vaheseinad ei ole paigas, suits läheb mitte läbi korstnaava, vaid läbi telliskivide, korstnas on pragu. Kõigest sellest on hagejale korduvalt teatatud ning nõutud töö ümbertegemist. Lisaks sai remondi tagajärjel kahjustatud katuse kiltkivi, mille kostjad oma kuludega vahetasid. Samuti vedasid kostjad ära prügi, mille hageja pärast remonti jättis. Vastavalt 23. aprilli 2020. a korstnapühkimise aktile ei ole lubatud korterit nr 3 läbiva korstnaga ühendada ühtegi kütteseadet, kuna korsten ei vasta standardile EVS 812-3. Korstnaga juba ühendatud kütteseadmete kasutamine enne puuduste likvideerimist võib olla eluohtlik ning pole lubatud. Tellija võib keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 järgi nii juhul, kui töö on tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Praegusel juhul nähtub tõenditest, et hageja poolt ehitatud korstent ei ole võimalik sihtotstarbeliselt (s.o suitsu eemaldamiseks) kasutada ning korsten tuleb ümber ehitada.

MAAKOHTU LAHEND

poolte vahel on 7. veebruaril 2019 sõlmitud müügileping, mille esemeks oli KohtlaJärvel XXXXXXXXXXX asuv korteriomand; lepingueseme ostuhinnaks oli 5000 eurot, millest 4000 eurot on kostjate poolt hagejale tasutud; 4(13)

▪ ▪

▪

müügilepingu sõlmimise ajal puudus korteris nr 3 lokaalküte; pärast hageja poolt korteriomandi juurde kuuluva korstna remontimist ning poolte poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist oli kostjate kohustus tasuda hagejale osa korteriomandi ostuhinnast, s.o 1000 eurot; kostjad ei ole teostatud tööde 19. aprilli 2019. a üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tehtud korstna remont oli teostatud nõuetekohaselt ning kas kostjatel on õigus keelduda omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Kuna hageja tasunõue on seotud töö vastuvõtmisega, peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-te 1 ja 2 alusel tõendama, kas kostjad on töö vastu võtnud või tuleks töö lugeda vastuvõetuks (analoogselt VÕS § 638 sätestatuga). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseid, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse, tõendama hageja. Kui kostja ei ole tööd vastu võtnud, võib hageja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks juhul, kui töö on valmis, kuid kostja ei võta alusetult tööd mõistliku tähtaja jooksul vastu. Hageja peab seega tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning kostjad keeldusid alusetult töid mõistliku aja jooksul vastu võtmast. Pooltevaheline müügileping ei sätesta konkreetselt, kes pidi lepingu p 4.5 kohase korstna remondi teostama ning milles korstna remont seisneb. Tuleohutusseaduse § 8 lg 1 sätestab, et küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Vaidlusalune korsten on küttesüsteemi osa, mille ehitus- ja remonttöid saab nõuetekohaselt teostada vaid vastava taseme pottsepp. Asjas puuduvad tõendid, et OÜ Kohtla-Järve Elekter tegeleb pottsepatöödega ning sellel on olemas vastava taseme pottsepad. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et tema kulul remonditud korsten vastab ehitus-, tuletõrje jms õigusaktides kehtestatud nõuetele. Hageja esitatud fotodelt nähtuvad korstende kõrguste vahed ei tõenda teostatud tööde vastavust kehtestatud nõuetele ja standarditele. Korterite nr 3 ja nr 4 korstnad pole omavahel võrreldavad, kuna korteri nr 4 korsten asub katuse harjal, korteri nr 3 korsten aga katuse küljel. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et pärast korstna remontimist oli korstnapäises kaks rida vähem kive kui enne remonti. Lepingupool on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja praegusel juhul tehtud seadusele vastava kvaliteediga. Lepingupool võib oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, sh kui töö on tegemata, töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega (VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 105). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja poolt ehitatud korstent ei ole võimalik sihtotstarbeliselt (s.o suitsu eemaldamiseks) kasutada ning korsten ei ole tehtud seadusele 5(13)

vastava kvaliteediga. Nimetatut tõendab eelkõige Korsten Puhtaks OÜ 20. aprilli 2020. a akt (I kd, tl-d 44 – 46). Akti kohaselt võib korstna kasutamine enne puuduste likvideerimist olla eluohtlik ning pole lubatud. Aktist ei tulene selliseid korstna vigastusi, mis võisid tekkida katuse hilisemate remonttööde käigus ja oleksid seega tekkinud kostjate enda tegevuse tulemusel. Asjaolu, et kostjad kasutavad korteriomandit, mh teevad seal remonti, ei tähenda iseenesest, et nad kasutavad hageja töö vilju ning on teostatud remonttöö tegudega vastu võtnud. Hageja on seega lepingut oluliselt rikkunud ja kostjad võisid õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel omapoolselt lepingu täitmisest keelduda. Remonditud korsten pidi sobima otstarbeks, milleks kostjad seda vajasid ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Puudub vaidlus, et korteris nr 3 puudus lokaalküte. Usutav ei ole hageja väide, et korter oli keskküttel, kuna majas olevad teised kolm korterit on lokaalküttel. Kuna korteris nr 3 puudub küte, siis ei saanud hageja heauskselt arvata, et kostjad vajavad korstent vaid korteri ventileerimiseks. Lisaks kasutas korter nr 1 juba enne vaidlusalust korstent mh vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks. Isegi kui korteri nr 1 omanik tegi esialgselt korstna remondi ebaõigesti, oleks need puudused tulnud aprillis 2019 korstna remondi käigus kõrvaldada. Kütmata ei ole võimalik ruume aastaringseks elamiseks kasutada. Müügilepingu sõlmimisel pidasid kostjad korstna remonti lepingu oluliseks tingimuseks. Müügilepingus kokku lepitud lepingueseme olulise puuduse kõrvaldamata jätmine, s.o kasutamiseks mittesobiva korstnapäise ehitus, on VÕS § 116 lg 2 p 1 kohane oluline lepingurikkumine, kuna kostjad jäi olulisel määral ilma sellest, mida nad lepinguga saada lootsid. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

korteri nr 3 kütmine selle gaasikatla abil. Seega vaidlusalust korstent (toru) kostjad kütmiseks ei kasuta. Asjatundja J. Järvise arvamusest nähtub, et korsten on mõeldud vaid ruumide, mh korterite nr 1 ja nr 3 ventileerimiseks. Samuti järeldub ehitisregistri andmetest, et maja oli lülitatud linna keskküttesüsteemi. Alles seejärel viisid korterite nr 1, nr 2 ja nr 4 omanikud oma korterid üle lokaalküttele. Korteri nr 3 omanik (hageja) kasutas kuni 7. veebruarini 2019 oma korteri kütmiseks keskküttesüsteemi. Seega kasutas hageja korstent selle sihtotstarbe kohaselt. Ebaõiged on kohtu järeldused selle kohta, et hageja pidi kostjate edasisi toiminguid seonduvalt korteri nr 3 kütmisega ette nägema. Hageja oli veendunud, et kuna korterid nr 3 ja nr 4 asuvad kõrvuti, ühendavad kostjad need üheks korteriks ning ühendatud korterit köetakse lokaalse gaasiküttega korterisse nr 4 paigaldatud gaasikatla abil. Gaasikatla tööks korteris nr 4 tegid kostjad maja fassaadile eraldi ventilatsioonava. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et isegi kui korteri nr 1 omanik (korter nr 1 kasutas juba vaidlusalust korstent mh vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks) tegi algselt korstna remondi ebaõigesti, oleks need puudused aprillis 2019 korstna remondi käigus tulnud kõrvaldada. Kui järgida kohtu loogikat, pidi hageja juba 2019. a aprillis teadma, et korteri nr 1 omanik oli eelnevalt teostanud korstna remondi puudustega. See, et korteri nr 1 omanik tegi korstna remondi valesti, tuvastati alles 2021. a-l, mil kostjad esitasid kohtule ASAG CENTRUM OÜ (Asag Centrum) arvamuse. Hageja ei saanud 2019. a aprillis teada, et korteri nr 1 omanik remontis korstent valesti. Pooled ei leppinud müügilepingus kokku puuduste kõrvaldamises, mis ilmnesid alles 2021. a-l. Kohus tugines korstnapäise remondi kvaliteeti hindamisel ainult Korsten Puhtaks OÜ järeldustele, eirates teise asjatundja, Asag Centrumi antud arvamuse järeldusi. Hageja peab seda ebaõigeks, sest Asag Centrumi ülevaatus ja järeldused on põhjalikumad ning lisaks tuvastas Asag Centrumi esindaja korstna ja selle päise lagunemise põhjuse. Asag Centrumi arvamuse järeldustest tulenevalt on korstna lagunemise põhjuseks hülsi puudumine korstna kanalis, millesse oli lülitatud korteri nr 1 gaasikatel. Korstnapäise lagunemise peamiseks põhjuseks on kondensaat ja gaasikatlalt tulevad külmad gaasid. Korstna kasutamine ventilatsiooniks on võimalik, kuid selle lagunemise protsessi ei ole võimalik peatada, seda eriti talvisel ajal. Korsten peab olema seestpoolt isoleeritud keraamilise või happekindla roostevaba toruga. Kui Korsten Puhtaks OÜ arvamuses vaadeldakse korstent korterite nr 1 ja nr 3 küttesüsteemi lahutamatu osana, siis Asag Centrumi arvamuses viidatakse selgelt sellele, et vaid korter nr 1 kasutab nimetatud korstent gaasi ärajuhtimiseks korterisse paigaldatud gaasikatlast. Korter nr 3 aga kasutab kostent ventilatsiooniks. Nii Korsten Puhtaks OÜ kui ka Asag Centrum osutuvad sellele, et korstnasse on paigaldatud tsingitud ventilatsioontorud, mis kulgevad korterist nr 1, ning just need on korstnapäise lagunemise põhjustajaks. Seega osutavad nii Korsten Puhtaks OÜ kui ka Asag Centrumi arvamused selgelt sellele, et kostjate pretensioonid korstna seisundi ja selle kasutamise võimalusega seotult tuleb adresseerida mitte hagejale, vaid korteri nr 1 omanikule. Vaatamata sellele, et hageja 2019. a aprillis taastas korstnapäise, laguneb see jätkuvalt korteri nr 1 omaniku tegevuse tagajärjel.

7(13)

Kuigi kostja II on menetluses väitnud, et kasutab korstent vaid ventilatsiooniks (nagu seda tegi ka hageja enne korteri nr 3 müümist), on kostjad esitanud kohtule tõendid, mis puudutavad lokaalse gaasikütte paigaldamist korterisse nr 3. 15. septembri 2021. a kohtuistungil kinnitas kostja II, et elab korteris nr 3 ja kasutab ruumide kütmiseks lokaalkütet. Asjaolu, et kostja II kasutab vaidlusalust korstent nii kütmiseks kui ventilatsiooniks, kinnitab Asag Centrumi arvamus. Samas nähtub J. Järvise arvamusest, et korsten on mõeldud vaid ruumide, mh korterite nr 1 ja nr 3, ventilatsiooniks. Hageja kasutas korteri nr 3 soojendamiseks kuni 7. veebruarini 2019 keskküttesüsteemi ning korstent kasutas hageja ainult ventilatsiooniks. Ebaõiged on kohtu järeldused, nagu oleks hageja rikkunud müügilepingut osas, mis puudutab korstnapäise kõrgust. Müügilepingu sõlmimisel ei leppinud pooled omavahel kokku korstnapäise kõrgust. Korsten Puhtaks OÜ esindaja mõõtis vaid toru telliskivist osa kõrgust. Maja fotodelt on näha, et kostnasse paigutatud tsingitud torud ulatuvad palju kõrgemale toru telliskivist osast. Kuna gaasid väljuvad läbi torusse paigaldatud tsingitud torude, tuleb mõõta mitte selle telliskivist osa, vaid tsingitud torude kõrgust. Seega on korstnapäise kõrgus suurem kui 0,8 m ning kostjate pretensioonid korstna kõrguse suhtes põhjendamatud. Nii Korsten Puhtaks OÜ kui ka Asag Centrumi arvamuses märgitakse, et tööde teostaja rikkus telliskivitootja ettekirjutusi. Samas ei ole kummaski arvamuses täpsustatud, milliseid tootja ettekirjutusi on rikutud. Vastavate asjaolude tõendamise koormis oli kostjatel (TsMS § 230 lg 1). Kohus jõudis vääratele järeldustele osas, kes tegi korstnapäise remonti. Otsusest ei selgu, millest kohus järeldas, et töid tegi hagejale kuuluv äriühing OÜ Kohtla-Järve Elekter, millel ei olnud luba taolist liiki tööde tegemiseks. Tõenditest ei nähtu, et remondi teostas OÜ Kohtla-Järve Elekter. Hagejal endal pottsepatööde kogemust ei ole, mistõttu palkas ta vajaliku spetsialisti.

ahjudega (sh gaasikateldega) ning nende kaudu saavad elamust õhuvoolud ja suits vabalt lahkuda. Kostjale oli hagejalt korteri ostmise ajal teada, et korteris nr 3 ei ole kütet. Kostjad plaanisid panna korterisse lokaalkütte (gaasikütte). Sellepärast oli müügilepingu sõlmimisel tähtsaks tingimuseks vaidlusaluse korstna taastamine (taastamise võimalus), et tulevikus oleks võimalik seda kasutada suitsugaaside väljutamiseks. Selle tingimuse tähtsust kinnitab ka müügilepingus kajastatud remonditööde võimalik maksumus (ca 1000 eurot). Pooltevaheline kokkulepe majakorstna remondi kohta on töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Hageja kui töövõtja oli kohustatud sh enne tööde alustamist välja selgitama, mis seisundis on korstnalõõr ja millised tegevused tuleb teostada korstna remondiks (s.o korstna põhifunktsioonide taastamiseks). Apellatsioonkaebus kinnitab, et hageja seda ei teinud. Hageja esitab apellatsioonkaebuses uue ja tõendamata väite, et korteri nr 3 eelmine omanik (hageja) kasutas kuni 7. veebruarini 2019 korteri kütmiseks keskküttesüsteemi. Kostja palub TsMS § 652 lg-st 2 lähtudes jätta need hageja väited tähelepanuta. Maakohtu menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et XXXXXXXXXXX asuvas elamus ei kasutata keskkütet alates 2004. a-st. Müügilepingu sõlmimise momendil puudus korteris nr 3 võimalus korterit kütta. Korteris ei olnud isegi radiaatoreid. Hageja oli teadlik, et uus korteriomandi omanik vajab korterit elamiseks ning peab looma võimalused selle kütmiseks. Kostja ei saa kasutada korstent vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks, seda juba põhjusel, et hageja ei täinud oma kohustusi, tehes majakorstna remondi oluliste puudustega. Selle tulemusel jäid kostjad olulisel määral ilma sellest, mida nad lepinguga saada lootsid. Asja materjalidega vastuolus on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hagejale kuuluv äriühing OÜ Kohtla-Järve Elekter ei teinud korstnapäise remonti. Hagiavaldusele lisatud teostatud tööde aktist nr 19-17 nähtub, et see on väljastatud OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt. Samuti kinnitas hageja esindaja 15. septembril 2021 toimunud kohtuistungil, et korstna remondi teostas hagejale kuuluv äriühing. Hageja väide, et ta palkas korstna remondiks vajaliku spetsialisti, on tõendamata.

Kostja I ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

muutunud sissenõutavaks). Samas küsimuses vaidlevad pooled sisuliselt ka apellatsioonimenetluses. Poolte vahel sõlmitud müügileping (I kd, tl-d 10–21) on müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses, samas võib nõustuda kostjatega, et lepingu p 4.5 alusel võlgnetavale majakorstna remondi kohustusele saab kohaldada töövõtu sätteid (VÕS §-d 635 jj). Igal juhul saab neid sätteid kohaldada vaidluse lahendamisel analoogia korras.

10(13)

apellatsioonkaebuses. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et hageja oleks korstna remontimisel pidanud lähtuma tegelikust olukorrast. Isegi kui korteri nr 1 omanik oli teinud varem korstna remondi puudustega või jätnud korstna nõuetele vastavaks kohandamata, oleks need puudused tulnud hagejal müügilepingu p 4.5 alusel teostatud või tellitud remondi käigus kõrvaldada, isegi kui remondikohustus hõlmanuks üksnes korstna otsa. Hageja kui müüja vastutab VÕS § 218 lg 1 kohaselt asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas asja üleandmise ajal (VÕS § 214 lg 2) ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Samamoodi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642 lg 1 ja § 640 lg 2). Seega ei ole hageja vastutus korstnal hiljem, väidetavalt 2021. a-l ilmnenud puuduste eest õiguslikult välistatud. Hageja teadlikkus puudustest ei ole tema vastutuse seisukohalt määrava tähtsusega. Ringkonnakohus lisab, et kostja II poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on korteri nr 1 rekonstrueerimiseks Kohtla-Järve Linnavalitsus väljastanud 26. septembril 2006 korteri nr 1 omanikule M. Gagarinale ehitusloa. Ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis on mh ette nähtud nõuded, millele peab vastama rekonstrueeritav korsten. Kõik elamu kaasomanikud, sh hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et nad on projektiga tutvunud ja sellega nõus (II kd, tl-d 10–26). Järelikult oli hageja korterite nr 1 ja 3 kasutuses olevale korstnale esitatavatest ehitustehnilistest nõuetest eelduslikult teadlik.

menetluskulusid kokku 810 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust 6,75 tunni eest. Kostja II esindajal on kulunud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning kaebusele vastuse koostamisele aega kokku 4 tundi, lisaks hageja 30. märtsi 2022. a ja 1. aprilli 2022. a menetlusdokumentidega tutvumisele kokku 30 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Ringkonnakohtu 5. aprilli 2022. a kohtuistungil osalemise ajakuluks on nimekirjas märgitud 1 tund. Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks). Kostja II kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ja et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.