Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-13454

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on J. V. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 31.08.2021 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Tiia Kalause.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

27.09.2021.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Võlgniku üldandmed: J. V., elukoht: xxx xx-xx, xxx. Töökoht puudub, määratud töövõimetus (puuduv töövõime 06.01.2020 – 05.01.2022). Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Abikaasa A. V.ga oli abielu registreeritud perioodil xx.xx.2018 – xx.xx.2021, abielu lõppes lahutusega. Abieluvararegistri kohaselt abieluvara lepingut abikaasadel sõlmitud ei olnud, seega kehtis abielu ajal ühisvara vararežiim. Pankrotiavaldusele lisatud lepingu kohaselt on xxx linn, A. V. ja J. V. sõlminud lepingu, mille kohaselt A. V. täidab J. V. hooldaja kohustusi. Rahvastikuregistri andmetel on 1 alaealine ülalpeetav – A. T. (sünd. xx.xx.2015).

2-21-13454 I Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku nimele registreeritud korteriomand xxx xxxx xxx linnaosas xxx (registriosa nr xxxxxxx). Korteriomand on suurusega 36,60 m2. Võlgnik on registreeritud omanikuna 27.10.2015, seega kuulub korteriomand võlgniku lahusvarasse. Kinnistusraamatu III jakku on kantud käsutamise keelumärge Holm Bank AS kasuks. Korteriomandi hind sõltub vara seisukorrast. Keskmises seisukorras korteriomandi väärtus võib olla 2000-3000 eurot. Võlgniku elukohana nimetatud xxx xx-xx xxx linnaosas xxx omanikuks on alates 2006. aastast A. V. Seega, xxx xx-xx korteriomand on A. V. lahusvara. Ajutine haldur hindab võlgnikule kuuluvat kinnisvara väärtuseks kuni 3000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel J. V. nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud Muu vallasvara: Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXXXXX, mille jääk oli 9.09.2021 seisuga 1,54 eurot. Konto jääk on muutuv, sest ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks seaduses sätestatud ulatuses. Ajutine haldur on analüüsinud konto väljavõtet perioodil jooksva aasta kohta. Analüüsi käigus tuvastas haldur, et võlgnik pole oma kontot talle laekuvate tulude laekumiseks kasutanud. Väidetavalt laekusid need poja kontole. Pankrotiavaldusele lisatud poja kontole on laekunud Töötukassalt töövõimetushüvitis ja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus. Laekunud tulud on välja võetud sularahas kaardiga. Ajutine haldur on selgitanud, et tulevikus peavad tulud laekuma võlgniku enda kontole. Kontolt on nähtav, et võlgnik on tasunud pensioni II samba avalduse eest 7,00 eurot, kuid kontol puudub pensionikonto rahaliste vahendite laekumine. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020 - 2021 ei ole võlgnikule deklareeritud väljamakseid ning samuti perioodil 2006 – 2021 ei ole deklareeritud palgatulu. Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva vara väärtus prognoositavalt võib olla kuni 3000 eurot. Tulu laekumisest eelduslikult rahalisi vahendeid arestida pole võimalik. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 13 aktiivset täitemenetlust. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: PlusPlus Capital AS omab võlgniku vastu erinevate kohtulahendite alusel 11 võlanõuet, mille kogusummaks on 6516,10 eurot; Holm Bank AS on teatanud, et omab nõudeid võlgniku vastu kolme jõustunud kohtulahendi alusel kogusummas 2 352,82 eurot; OK Incure OÜ-l on nõue võlgniku vastu 19.02.2019 kohtulahendi ts.asjas nr xxx alusel 3 635,35 eurot; Omega Invest OÜ (esindab OK Incure) omab võlgniku vastu nõuet Viru Maakohtu 26.08.2019.a. kohtulahend xxx summas 3263,90 eurot. PlusPlus Capital AS ja Omega Invest OÜ on esitanud nõuded täitmiseks täitemenetluses. Kohtla-Järve linn, xxx xx KÜ on esitanud võlatõendi, mille kohaselt korteriomandi xxx xx-xx eest on võlgnikul täitmata kohustused korteri hoolduskulu osas seisuga 31.07.2021 summas 826,60 eurot.

Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri võlausaldajatele summas 16 594,77 eurot.

hinnangul

võlgnikul

2-21-13454 võimalikke kohustusi

IV Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud, et võlad tekkisid narkosõltuvuse tõttu. Kiirlaenu oli lihtne saada ning puudus arusaamine võetud rahaliste vahenditega kaasnevast kohustusest tagasimaksete osas. Ajutise halduri hinnangul on märkimisväärne, et võlgnik üldse selliseid summasid laenuandjatelt sai, sest vara ja muud vahendid kohustuste täitmiseks puudusid juba rahaliste vahendite saamise ajal. Kui võlgnik kinnitab, et laenud on võetud 2017-2018 perioodil, siis pidi nende võtmisest teadlik olema ka abikaasa. Kui laenud olid võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, siis peaks ühisvara vararežiimi korral vastutama ka abikaasa. Tuginedes pankrotiavalduses esitatule, siis vajas võlgnik raha oma tarbeks. Kuivõrd käesoleval ajal on endine abikaasa nimetatud võlgniku hooldajaks, siis pole tõenäoline, et abikaasa oleks olnud teadlik võlgniku poolt võetud laenudest. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas (kui üldse) oma nõudele rahuldust saada. Võlgniku tulu arvelt eelduslikult pole võimalik rahalisi vahendeid arestida. Ainus võimalik tulu on korteriomandi võõrandamisest, kuid selle seisukord pole käesoleval ajal ajutisele haldurile teada, mistõttu on vajalik selle hindamine. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kuni korteriomandi võõrandamiseni on haldur kohustatud tasuma KÜ-le massikohustusena jooksvad korteriomandi majandamiskulud, mis sügisese kütteperioodi saabumisega on suurenevad. Ajutise halduri hinnangul suure tõenäosusega pankrotimenetlus võib lõppeda raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused Pankrs § 171 lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja J. V. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. V. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 16 594,77 eurot, vara moodustab ca 3 000 eurot.

2-21-13454 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku narkosõltuvus. Kiirlaenu oli lihtne saada ning puudus arusaamine võetud rahaliste vahenditega kaasnevast kohustusest tagasimaksete osas. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause J. V. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 05.novembril 2021 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud J. V. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 9 tundi 10 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 550 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 550 eurot (lisandub käibemaks 110 eurot), kokku summas 660 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele.

2-21-13454 Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 550 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu summas 660 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.