Farm In Productions OÜ hagi WESICO PROJECT OÜ ja Wesico Infra OÜ vastu leppetrahvide väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Farm In Productions OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
681 156,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Farm In Productions OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12925179), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv Kostja I WESICO PROJECT OÜ (registrikood 10882277) Kostja II Wesico Infra OÜ (registrikood 11499439) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Menetluse liik
13. september 2021, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. detsembri 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Farm In Productions OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Farm In Productions OÜ (hageja) esitas 17.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 18.12.2018 ning 20.12.2018 selle täpsustused WESICO PROJECT OÜ (kostja I) vastu, mille kohaselt palub kostjalt I välja mõista leppetrahvi 681 156,80 eurot. Kohus võttis hagi 21.12.2018 menetlusse. Kohus rahuldas 9.01.2019 määrusega hageja 8.01.2019 hagi tagamise taotluse ja seadis kostja I kinnistutele kohtulikud hüpoteegid.
2.21.05.2019 esitas hageja hagi ka Wesico Infra OÜ (kostja II) vastu. Maakohus kaasas 30.05.2019 menetlusse kostja II.
3.06.06.2019 esitas hageja hagi tervikteksti, milles palub kostjalt I ja kostjalt II mõista solidaarselt välja leppetrahvi 681 156,80 eurot.
4.06.06.2019 hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja, kostja I ja WPE Ehitus OÜ (endise nimega Wesico Ehitus OÜ) 4.12.2017 projekteerimis-ehitustöövõtulepingu nr 2852, mille kohaselt tuli töövõtjatel lõpetada rapsiseemnete töötlemise tehase vastuvõtuhoone 0-tsükli ehitustööd koos teiste lepingus sätestatud ehitustöödega hiljemalt 31.03.2018.
5.Kostja I on rikkunud p-st 6.1 tulenevat ehitustööde lõpetamise tähtaega 195 päeva ulatuses. Lepingu ülesütlemise aja seisuga 12.10.2018 vastavaid töid veel lõpetatud ei olnud. Lepingu p 17.4 kohaselt on hagejal õigus juhul, kui kostja I ei ole tööde teostamisel pidanud kinni lõpptähtajast, nõuda leppetrahvi 2500 eurot päevas. Hageja esitas leppetrahvi nõude 12.10.2018 lepingu ülesütlemisavalduses. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi perioodi 12.07.2018 – 12.10.2018 eest ehk leppetrahvi nõudest teatamisele eelnenud kolmekuulise perioodi eest (st 92 päeva eest) kogusummas 230 000 eurot.
6.Hageja ja kostja I sõlmisid 16.05.2018 projekteerimis-ehitustöövõtulepingu nr 285-3, mille kohaselt kohustus kostja I teostama rapsiseemnete töötlemise tehase ja sellega seotud välirajatiste II etapi ehitustööd. 12.10.2018 esitas hageja lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja I ei teinud töid tähtaegselt. Lepingust nr 285-3 tulenev leppetrahvi tasumise nõue on kokku 451 156,80 eurot.
7.Vastuvõtuhoone teraskarkass pidi olema paigaldatud hiljemalt 15.06.2018, kuid 29.07.2018 ei olnud see veel paigaldatud. Lepingu p 17.5 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivitamise tõttu leppetrahvi 1500 eurot päevas. Hageja hinnangul on mõistlik nõuda leppetrahvi alates 12.07.2018. Sellest tulenevalt nõuab hageja leppetrahvi perioodi 12.07.2018 – 29.07.2018 eest summas 27 000 eurot.
8.Kostjal I oli lepingust tulenevalt kohustus tagada kuivatusteenuse võimekus hiljemalt 29.07.2018, kuid ta ei teinud seda. Lepingu p 17.6 sätestab, et hagejal on õigus juhul, kui kostja I ei ole tööde teostamisel pidanud kinni lepingu p 6.2 fikseeritud tähtajast (29.07.2018), nõuda kostjalt I leppetrahvi 5000 eurot päevas. Kostja I kuivatusteenuse võimekust ei saavutanud. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt I kuivatusteenuse võimekuse saavutamise tähtaja möödalaskmise tõttu perioodi 30.07.2018 – 12.10.2018 eest leppetrahvi 375 000 eurot.
9.Lepingu p 17.14 sätestab, et hagejal on õigus juhul, kui kostja I ei ole tööde teostamisel kinni pidanud elektripaigaldise seadmete tarne kuupäevast, nõuda kosjalt I leppetrahvi 0,5 % tarnimata seadmete maksumusest päevas. Kostja I pidi tarnima trafod ja peajaotuskilbi 20.07.2018, kuid 12.10.2018 seisuga seda ei olnud veel tehtud. Peajaotuskilbi ja trafode komplekti maksumus oli 117 040 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt I perioodi 21.07.2018-12.10.2018 eest leppetrahvi 49 156,80 eurot.
10.Kostja I ettevõte on läinud üle kostjale II. Kostja on I võõrandanud kostjale II 75 % temale kuulunud kinnistutest, so ettevõtte tuumiku. Suurenenud on kostja II rahaliste vahendite hulk ja töötajate arv. Mõlema äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks on sama isik. Äriühingute aadressid on samad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 lg 1 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Seega nõuab hageja leppetrahvide tasumist kostjatelt solidaarselt. Kostjate vastus
11.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvinõuet mõistliku suuruseni.
12.Hageja ei ole lepingust nr 285-2 tulenevat leppetrahvinõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi alates 1.04.2018, kuid ta tegi seda alles 12.10.2018. Hageja väited lepingu nr 285-2 alusel tööde mittetähtaegse teostamise kohta on tõendamata. Hageja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole väidetavast rikkumisest teadasaamisel 1.04.2018 kostjat I teavitanud, et nõuab leppetrahvi. Selle asemel sõlmiti poolte vahel 16.05.2018 leping nr 285-3. Lepingu nr 285-2 alusel esitatud leppetrahvinõue summas 230 000 eurot on ebamõistlikult suur, kuna moodustab kogu lepingu tasust enam kui pool.
13.Hageja leppetrahvinõue lepingu nr 285-3 järgi on alusetu. Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi seonduvalt kostja I kohustusega paigaldada vastuvõtuhoone teraskarkass. Leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud. Vastuvõtuhoone teraskonstruktsioonide tarne viivitus ei mõjutanud lepingu eseme valmimist. Kuna hageja väidetu kohaselt tekkis tal õigus leppetrahvile 16.06.2018, siis ei ole hageja kostjat I leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teavitanud. Hageja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja liiga suur.
14.Hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi seonduvalt kostja I kohustusega saavutada kuivatusteenuse pakkumise võimekus hiljemalt 29.07.2018. Lepingus lepiti kokku, et kuivatusteenuse pakkumise võimekuse all ei eelda pooled tööde lõplikku valmimist. Pooltel oli kokkulepe, et töövõtja teeb kõik üldehituslikud tööd, mis kuivatusteenuse osutamiseks on vajalikud. Kostja saavutas selle eesmärgi, kuna 22.08.2018 koosolekul on osalised kinnitanud, et 29.07.2018 oli objektil võimekus pakkuda kuivatusteenust, st et kostja I on
teinud kõik üldehituslikud tööd, mis on kuivatusteenuse osutamiseks vajalikud. Lisaks on kuivatusteenuse osutamise võimekus lõppastmes sõltuv seadmete tarnijast ja paigaldajast RV OÜ-st ning kostja I ei vastuta viimase tegemata jätmise eest. Hoonet ei saa kinni ehitada, kui ei ole suured seadmed hoonesse tõstetud. RV OÜ nõudis veel 13.09.2018 kostjalt I, et ta hoonet lõplikult ei sulgeks. Hageja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja liiga suur.
15.Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi seonduvalt kostja I kohustusega tarnida trafod ja peajaotuskilp. Lepingu nr 285-3 p-st 6.3 tulenevalt oli hagejal kohustus tasuda elektriseadmete eest ettemaks otse seadme tarnijale. Hageja jättis ettemaksu õigeaegselt tasumata, mistõttu pikenes seadmete tarne. Peajaotuskeskus tuli peale valmimist ümber ehitada tulenevalt hageja esitatud uuest nõudest vahetada kaitseautomaat suurema vastu ja teha väljundklemmide korrektuurid. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja liiga suur.
16.Kostja I ettevõtte üleminekut kostjale II ei ole toimunud. Kinnistute võõrandamise eesmärgiks oli restruktureerida kostjate omanikule kuuluvate ettevõtete tegevust nii, et ehitustegevus ja kinnisvara arendus toimuksid eraldiseisvalt. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohus rahuldas 7.12.2020 otsusega hagi osaliselt kostja I vastu. Kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja leppetrahvi 27 000 eurot lepingu nr 285-3 p 17.5 alusel seoses teraskarkassi paigaldamise tähtaja rikkumisega. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud 96,04% ulatuses hageja kanda ning 3,96% ulatuses kostja I kanda. Kostja II menetluskulud jättis kohus täielikult hageja kanda. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 korras. Kohus jättis kohtulahendi täitmise tagamiseks jõusse 9.01.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
18.Maakohus tuvastas, et hageja, kostja I ja Wesico Ehitus OÜ sõlmisid 4.12.2017 projekteerimis-ehitustöövõtulepingu nr 285-2, millega kostja I ja Wesico Ehitus OÜ kohustusid teostama ettevalmistavad ehitustööd rapsiseemnete töötlemise tehase ja sellega seotud välirajatiste ehitamiseks ning hageja kohustus selle eest maksma tasu. Lepingu p 17.4 kohaselt, juhul kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 2500 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu punktis 6.1 on kokku lepitud tööde teostamise tähtajad, mille kohaselt vastuvõtuhoone 0-tsükli ehitustööd pidid olema lõpetatud koos teiste käesolevas lepingus sätestatud ehitustöödega hiljemalt 31.03.2018.
19.Hageja on selgitanud, et 0-tsükli tööd olid kõik lepingu lisaks 1 olevas pakkumuses (kd I, lk 8) märgitud tööd ning kostja I ei teostanud tähtaegselt mahuti paigaldusjärgset pealevalu (p 1.1.6), mahutite vundamentide pinna puhastamist peale mahutite montaaži (p 1.1.7), vundamendi valmistamist Columbia kivist (1.2.5) ning liugvärava paigaldamist (p 1.3.2).
20.Maakohus märkis, et kohtule on esitatud 31.07.2018 tööde akt 7 (kd V, lk 59-60), millest nähtuvalt tehti p 1.1.6 ja 1.1.7 nimetatud tööd 2018.a. juulis. Nähtuvalt kohtule esitatud ekirjavahetusest (kd IV, lk 160-162p) on hageja edastanud kostjale I omanikujärelevalve
protokolli 27.04.2018 ning kostja I on 03.05.2018 vastusena selgitanud, et p 6 ja 7 ei saa teha, kuna need on peale montaaži, aga RV OÜ ei ole alustanud montaažiga (lk 161). Hageja on selle peale vastanud, et on nõus, et p 6 ja 7 on praegusel hetkel teostamatud (lk 162). Kohus tuvastas nimetatud kirjavahetuse alusel, et tähtaja rikkumise tööde 1.1.6 ja 1.1.7 osas tingis asjaolu, et tööde teostamiseks vajalikud eeltööd ei olnud valmis. Lepingu lisaks 1 olnud pakkumistabelist (kd I, lk 8) ei nähtu, et kostja I oleks kohustunud mahutid monteerima. Seega põhjustas rikkumise hagejast tulenev asjaolu ning kohus asus seisukohale, et tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 puudub hagejal õigus nõuda leppetrahvi seoses p 1.1.6 ja 1.1.7 nimetatud tööde tegemise tähtaja rikkumisega.
21.Kostjate väitel muutsid pooled lepingut seoses p 1.2.5 ja p 1.3.2 nimetatud töödega. Nähtuvalt kostja I 3.05.2018 e-kirjast (kd IV, lk 161) on kostja I märkinud, et liugvärava (p 28) osas koos otsustasime, et ei ole mõistlik seda esialgu paigaldada, kuna see võib viga saada; liugvärav on valmis, kuid ei ole teinud paigaldust seetõttu. Hageja vastas, et on nõus infoga p 28 osas (kd IV, lk 162). Kohus tuvastas nimetatud tõendite alusel, et pooled muutsid kokkulepet liugvärava paigaldamise aja suhtes ning kostjal I ei olnud kohustust paigaldada liugväravat hiljemalt 31.03.2018, mistõttu ei saa hagejal olla õigust nõuda leppetrahvi seoses p 1.3.2 nimetatud töö tähtaja rikkumisega.
22.Kostja I 3.05.2018 e-kirjas on märgitud, et Columbia vundament jäi peale projekti viimast revisjoni ära ja selles kohas, kus see oli mõeldud, tuleb põranda paksendus ja see positsioon realiseeritakse etapi II käigus seina mahu osana, mitte ei saa seda teha etapi II ettevalmistustööde faasis. Hageja vastas, et see on projekti muudatus töövõtja poolt (kd IV, lk 162), kuid muudatusele vastuväiteid ei esitanud. Kostjad on kohtule esitanud vastuvõtuhoone joonise (kd V, lk 56), millest nähtuvalt on seda 29.03.2018 muudetud, märgitud on, et monoliitsed osad valmistatakse betoonist C25/30. Hageja ja kostja I on 16.05.2018 sõlminud lepingu ehitustööde II etapi teostamiseks, mis selle lisa 1 (kd I, lk 28p32) kohaselt hõlmas mh vastuvõtuhoone vundamendi- ja põrandatöid. Kohus tuvastas, et pooled muutsid lepingut nr 285-2 selliselt, et vastuvõtuhoone vundamenditööd ei olnud 0tsükli tööd, mis tulnuks nimetatud lepingu raames teostada. Seetõttu ei saa kostja I olla rikkunud p 1.2.5 nimetatud töö tegemise tähtaega ning hagejal ei saa olla õigust leppetrahvi nõudmiseks.
23.Eelnevast tulenevalt jättis maakohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahv 230 000 eurot lepingu nr 285-2 p 17.4 alusel seoses tööde lõpptähtaja rikkumisega.
24.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja I sõlmisid 16.05.2018 projekteerimisehitustöövõtulepingu nr 285-3, millega kostja I kohustus teostama II etapi ehitustööd rapsiseemnete töötlemise tehase ja sellega seotud välirajatiste ehitamiseks. Lepingu p 17.5 kohaselt, kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingu lisas 2 fikseeritud ehitusgraafikus toodud tehnoloogiliste seadmete paigalduse alguse eelduseks vajalike üldehitustööde tähtaegadest, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt seadmete paigaldustöid teostava RV OÜ poolt paigaldustöödega töövõtjast tuleneval põhjusel viivitamisel leppetrahvi 1500 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest.
25.Maakohus tuvastas lepingu lisa 2 (kd IV, lk 120-120p) alusel, et ehitusgraafiku kohaselt pidi teraskarkassi paigaldus olema lõpetatud 15.06.2018. Pooled ei vaidle, et kostja I 15.06.2018 teraskarkassi ei paigaldanud. Nähtuvalt 25.07.2018 koosoleku protokollist 28532 (kd V, lk 12-15) planeeriti karkassi montaaži alustada 26.07.2018 ning 08.08.2018
koosoleku protokollis 285-34 (kd IV, lk 101-104) on märgitud, et teraskarkass on paigaldatud. Kohus tuvastas, et teraskarkass paigaldati ajavahemikus 26.07.2018 – 08.08.2018. Samuti tuvastas maakohus tõendite alusel, et viivitus teraskarkassi paigaldamisega tingis selle, et RV OÜ ei saanud alustada käiguteede paigaldamisega 10.07.2018. Kohtule on esitatud hageja nõudekiri kostjale I (kd I, lk 59-60p, lisad lk 61-89), millest nähtuvalt on hageja 14.09.2018 teinud kostjale I avalduse leppetrahvi nõudmiseks seoses teraskarkassi paigaldamisega hilinemisega. Riigikohus on leidnud, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse (3-2-1-28-08, p 13). Eelnevast tulenevalt on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt I lepingu p 17.5 alusel leppetrahvi perioodi 12.07.2018 - 29.07.2018 eest 1500 eurot päevas, s.o kokku 27 000 eurot. Maakohus leidis, et nimetatud leppetrahvi nõue ei ole heade kommetega vastuolus ning puudub alus ka leppetrahvi vähendamiseks.
26.Lepingu nr 285-3 p 17.6 sätestab, et hagejal on õigus juhul, kui kostja I ei ole tööde teostamisel pidanud kinni lepingu p 6.2 fikseeritud tähtajast, nõuda kostjalt I leppetrahvi 5000 eurot päevas. Hageja palub kostjatelt välja mõista leppetrahvi p 17.6 alusel summas 375 000 eurot perioodi 30.07.2018 – 12.10.2018 eest, kuna kostja I ei taganud tähtaegselt kuivatusvõimekust.
27.Maakohus tuvastas, et pooled vaidlevad lepingu nr 285-3 p-s 6.2 kokkulepitud kuivatusteenuse pakkumise võimekuse saavutamise kohustuse sisu üle. Hageja on välja toonud, et selle all pidasid pooled silmas võimekust reaalselt kuivatusteenust osutada. Kostjate väitel puudutab kokkulepe selliste üldehitustööde tegemist, mis on vajalikud kuivatusteenuse osutamiseks.
28.Kohus tuvastas lepingu projekti (lk 180p) ning allkirjastatud lepingu alusel, et kostja I kohustuseks p 6.2 järgi oli 29. juuliks 2018 lõpetada lepingujärgsed tööd sellises ulatuses, et saaks paigaldada seadmed ja hakata seejärel kuivatusteenust osutama. Ei lepingu projektid, e-kirjad ega allkirjastatud leping ei sisalda teavet selle kohta, et pooled oleksid vastava tööde ulatuse täpsemalt määratlenud. Punkti 6.2 II lause kohaselt ei pidanud tööd 29.07.2018 olema lõplikult valmis ning pooled pidasid võimalikuks kuivatusteenuse pakkumist alates nimetatud kuupäevast korraldada mh ajutiste lahendustega.
29.Pooled vaidlevad, kas kostja I lepingujärgsed tööd olid 29.07.2018 tehtud ulatuses, et kuivatusteenuse pakkumise võimekus oli saavutatud. Tõendamaks, et kuivatusteenuse pakkumise võimekus saavutati tähtaegselt, on kostjad esitanud 22.08.2018 koosoleku protokolli 285-36 (kd II, lk 145-148p). Nimetatud protokolli p 30 on märgitud, et 29.07.2018 kuupäeval oli objektil valmidus pakkuda kuivatusteenust, kuid edasise valmimise kohta tuleb peatöövõtjal esitada tööde üldgraafiku aktualiseerimine, näidates seal kõik kuivatikompleksi lõpliku käivitamise, ristmiku rajamise jms seotud tööd. Protokoll on allkirjastatud hageja, kostja I, seadmete paigaldaja RV OÜ esindajate ja omanikujärelevalve teostaja poolt, kelle allkirjad on jaotises „protokolliga nõus“.
30.Maakohus leidis, et asjatundja TR arvamus ei tõenda, kas ja millal saavutati kuivatusteenuse pakkumise valmidus lepingu p 6.2 tähenduses. Nähtuvalt arvamuse p 1.4 on asjatundja kuivatusteenuse pakkumise võimekuse mõiste sisustamisel viidanud lepingu punktile 6.2 ning samastanud seda „põhilise kasutusvalmidusega“ (seejuures ka eristamata ehitisi ja tehnoloogilisi seadmeid), mis on dokumendist ETÜ 2013 tulenev õiguslik mõiste. Asjatundja on seega sisuliselt asunud pooltevahelist lepingut tõlgendama. Asjatundja
arvamusega on aga võimalik tõendada üksnes faktilisi asjaolusid. Nähtuvalt asjatundja arvamusest on asjatundja teostanud objektil vaatluse ning tuvastanud, millises ulatuses on töid tehtud 16.10.2018 seisuga, tulemusi kajastab asjatundja arvamuse lisaks olev tabel (kd III, lk 186-190p). Tabeli kohaselt on tööd, sh vastuvõtuhoone ehitustööd, teostatud osaliselt. Sama nähtub hageja 14.09.2018 nõudekirja lisaks olevast tabelist (kd I, lk 86-87) 29.08.2018 seisuga on tööd teostatud osaliselt. Kummastki tõendist ei nähtu aga, kas tööd teostatud ulatuses võimaldavad seadmete paigaldamist. Kohus asus seisukohale, et hageja esitatu ei võimalda asuda seisukohale, et protokoll 285-36 on ebaõige sisuga. Veenev ei ole, et protokoll on allkirjastatud ekslikult, st et protokolli sisu osas eksisid korraga tellija, töövõtja, seadmete paigaldaja ja omanikujärelevalve. Kohus tuvastas protokolli 285-36 alusel, et kostja I oli 29.07.2018 lõpetanud oma lepingujärgsed tööd ulatuses, mis võimaldas seadmete paigaldamist. Kohus asus seisukohale, et kostja I ei ole rikkunud kuivatusteenuse pakkumise võimekuse saavutamise tähtaega ning hagejal ei saa olla õigust leppetrahvi nõudmiseks. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahv 375 000 eurot seoses kuivatusteenuse pakkumise võimekuse tähtaja rikkumisega.
31.Lepingu 285-3 p 17.4 sätestas, et kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud elektripaigaldise seadmete tarne kuupäevast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % tarnimata seadme maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja heidab ette, et kostja I rikkus peajaotuskilbi ja trafode tarnimise tähtaega ja nõuab seetõttu leppetrahvi 49 156,80 eurot perioodi 21.07.2018-12.10.2018 eest.
32.Lepingu nr 285-3 p 6.3 kohaselt oli kostjal I kohustus tarnida elektripaigaldised ehitusplatsile hiljemalt 16.07.2018, mis eeldab tellija poolt ettemaksu tasumist 22. maiks 2018. Kohtule on esitatud kostja I 24.05.2018 kiri hagejale (kd II, lk 149), milles on märgitud, et tellija viivitus ettemaksu tasumisega mh trafode ja peajaotuskilbi eest, võib põhjustada tarnetähtaegade muutumist. Nähtuvalt 30.05.2018 protokollist 285-24 (p 11, kd II, lk 150-154p; sama kd IV, lk 132-136p) on kostja I trafod ja peajaotuskilbi tellimusse andnud, tellija poolt tehtud makse elektriseadmete eest on jõudnud tarnijani 25.05.2018 ning kostja I on avaldanud, et teeb kõik endast oleneva, et tarnetähtaegasid ei muudetaks, kuid ei võta vastutust kuupäevade ületamise eest. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus 16.18.07.2018 (osal kd IV, lk 131, täielikult kd V, lk 11-11p), milles on tarnija Energo Veritas OÜ märkinud, et kuna tellimuse lõplik kinnitamine kliendi poolt venis, siis lükkus edasi Prantsusmaa tehasest kinnituse saamine sobiva tarneaja suhtes, peajaotuskilbi tarneaeg on hiljemalt 27.08.2018.
33.Eelnevast tulenevalt tuvastas kohus, et hageja ei täitnud p 6.3 tulenevat kohustust ettemaksu tasumiseks 22.05.2018, mis tingis seadmete valmistusaja edasilükkumise, mistõttu ei jõudnud seadmed platsile 16.07.2018. Seega põhjustas kostja I rikkumise hagejast tulenev asjaolu ning tulenevalt VÕS § 101 lg 3 puudub hagejal õigus nõuda leppetrahvi seoses elektripaigaldise seadmete tarnetähtaja rikkumisega. Seega jättis kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahv 49 156,80 eurot lepingu nr 285-3 p 17.14 alusel seoses elektripaigaldise seadmete tarnetähtaja rikkumisega.
34.Hageja leiab, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I leppetrahvi tasumise kohustuse eest, kuna kostja I ettevõte on läinud üle kostjale II.
35.Maakohus märkis, et pooled ei vaidle, et kostja I võõrandas 2018. a 110 endale kuulunud kinnistut kostjale II. Ainuüksi kinnisvara ei moodusta aga majandusüksust tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 661 tähenduses. Kohtule on esitatud kostja I bilanss ja kasumiaruanne septembrist ja oktoobrist 2019, millest nähtuvalt on kostja I käive oktoobri seisuga aasta algusest ca 5,5 mln eurot ja väljavõte EMTA andmebaasist, mille kohaselt on kostjal I 48 töötajat. Sellest tulenevalt ei saa väita, et kostja I majandustegevus oleks tervikuna läinud üle 2018.a kostjale II. Kostja I 2018.a majandusaasta aruande kohaselt on kostja I põhivara väärtusest säilinud 2018.a ca 80 %. Maakohus leidis, et kostja I majandustegevuse kui terviku põhiline osa ei ole seega 2018.a kostjale II üle läinud.
36.Kohus asus seisukohale, et esitatust ei nähtu ka, et 2018. a lõpus oleks üle läinud üksnes kostja I ehitusettevõte. Kohtule on esitatud kostja I 2019. a suuremate ehitusobjektide nimekiri (kd IV, lk 143), millest nähtuvalt jätkas kostja I 2019. a ehitustegevusega olulises ulatuses, projektide hind kokku ca 13,8 mln eurot. Kostja I 2017. a majandusaasta aruandes (kd V, lk 22-32) on märgitud, et kostja I peamine tegevusvaldkond on ehitus, aga täiendavalt on lisandunud tema tegevusalasse ka kinnisvaraarendus, so kinnisvaraprojektide arendamine ja müük. Kostja I 2018. a majandusaasta aruande kohaselt on peamine tegevusvaldkond jätkuvalt ehitus, kinnisvaraarendust enam märgitud ei ole. Bilansi kohaselt on põhivaradest vähenenud eelkõige kinnisvarainvesteeringud. Nimetatu on kooskõlas kostjate väitega, et üle läks arendusettevõte. Kostja II 2018. a majandusaasta aruandest nähtub küll müügitulu kasv, kuid mitte hageja väidetu, et müügitulu kasvas ehitustööde arvel. Kostja I 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli töötajate keskmine arv 50 ning 2018. a majandusaasta aruande kohaselt 49. Nimetatu ei viita töötajate üleminekule.
37.Asjaolud, et kostjad tegutsevad samas asukohas või kasutavad samu sidevahendeid (kd III, lk 109-111), et nende juhatuses on sama isik (kd IV, lk 34, lk 37), neil on sama ainuosanik, mõlema ärinimes on sõna „Wesico“ või et kostjad on ühiselt osalenud riigihangetel (kd III, lk 112-117) viitavad maakohtu hinnangul sellele, et kostjad on omavahel seotud isikud, kuid ettevõtte üleminek eeldab majandustegevusega seonduva põhilise vara ülemineku tuvastamist ning seda nimetatud asjaoludest tuletada ei ole võimalik. Seega leidis kohus, et kostja I ehitusettevõte ei ole kostjale II üle läinud. Hageja ei ole seostanud lepingut 285-3 kostja I majandustegevusega, mis seisnes kinnisvaraarenduses. Seega ei ole kostja I lepingust nr 285-3 tulenevad kohustused kostjale II üle läinud ning hagi tuleb tema vastu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
38.Maakohtu otsusele esitas 6.01.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätte kostjate kanda.
39.Maakohus on jätnud ekslikult kostjatelt hageja kasuks lepingu nr 285-2 punkti 17.4 alusel leppetrahvi 230 000 eurot välja mõistmata. Kohus andis asjas esitatud tõenditele väära hinnangu ja leidis ekslikult, et 0-tsükli ehitustööde viibimise tingis hageja tegevus. Tegelikult nähtub asjas esitatud tõenditest, et viibimise ahel sai alguse kostja I poolsest graafikust mahajäämusest. Kohus on andnud poolte kirjavahetusele (IV kd, lk 160-162p) eksliku tõlgenduse. Nimelt ei nähtu vastavast kirjavahetusest, et kostja I poolse mahutite paigaldusjärgse pealevalu ja vundamentide pinna puhastamise viibimise tingis asjaolu, et eeltööd ei olnud valminud. Kuigi vastab tõele, et selleks hetkeks ei olnud veel mahutite montaaž lõpuleviidud, ei saanud RV OÜ töödega alustada põhjusel, et betoonpunkrid, mis kuulusid kostja I poolt teostatavate tööde hulka, ei olnud vettpidavad. Samuti leidis kohus vääralt, et pooled on kokku leppinud lepingu muutmises.
40.Maakohus on jätnud vääralt kuivatusteenuse pakkumise võimekuse saavutamise tähtaja rikkumise tuvastamata ning kostjatelt hageja kasuks leppetrahvi summas 375 000 eurot lepingu nr 285-3 punkti 17.6 alusel välja mõistmata. Pooled pidasid kuivatusteenuse pakkumise võimekuse all silmas reaalset teenuse osutamise võimekust. Kohus on otsuses leidnud üllatuslikult, et kuivatusvõimekus kujutab endast õiguslikku, mitte faktilist küsimust. Kuivatusvõimekuse saavutamiseks pidi objekt olema viidud sellisesse seisu, et vastuvõtuhoone on tervikuna valminud. Kohus on jätnud hageja tõendid põhjendamatult tähelepanuta.
41.Maakohus on jätnud vääralt kostjatelt lepingu nr 285-3 punkti 17.14 alusel elektripaigaldise seadmete tarnetähtaja rikkumisega seotud leppetrahvi summas 49 156,80 eurot välja mõistmata. Minimaalne viivitus ettemaksu tasumisel ei saa õigustada pea kolme kuu pikkust tarnetähtaegade ületamist, liiatigi kuna asja materjalidest nähtub, et kostja I on lubanud peajaotuskilbi 27.08.2018 ja trafod 23.07.2018 tarnida. Lepingu ülesütlemise aja seisuga ei olnud neid tarnitud.
42.Lisaks on kohus ekslikult leidnud, et kuigi kostja I on kostjale II osa ettevõttest (arendustegevuse) üle andnud, ei vastuta kostja II solidaarselt kostjaga I hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja I varasemad majandustegevused olid omavahel lahutamatult seotud. Järelikult vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevate kõikide kohustuste täitmise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
44.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäeti rahuldamata. Kostja I ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles temalt mõisteti välja leppetrahv 27 000 eurot seoses teraskarkassi paigaldamise tähtaja rikkumisega. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja leppetrahv 27 000 eurot (TsMS § 651 lg 1).
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
46.Hageja ja kostja I sõlmisid 4.12.2017 lepingu nr 285-2, millega kostja I ja Wesico Ehitus OÜ kohustusid tegema rapsiseemnete töötlemise tehase ja sellega seotud välirajatiste II etapi ettevalmistavad ehitustööd. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus töövõtja lõpetama vastuvõtuhoone 0-tsükli ehitustööd koos teiste lepingus sätestatud ehitustöödega hiljemalt 31.03.2018. Lepingu 17.4 sätestas, et kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 2500 eurot iga kalendripäeva eest. Hageja on seisukohal, et kostja I on hilinenud tööde teostamisega ja nõuab kostjatelt leppetrahvi perioodi 12.07.2018 – 12.10.2018 eest 230 000 eurot.
47.Hageja on 22.11.2019 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja I jättis tähtaegselt teostamata mahuti paigalduse järgse pealevalu mahuti sisse (pakkumustabeli p 1.1.6, I kd
lk 8), mahutite vundamentide pinna puhastamise peale mahutite montaaži (pakkumustabeli p 1.1.7), Columbia kivist vundamendi (pakkumustabeli p 1.2.5) ja liguvärava paigalduse (pakkumustabeli p 1.3.2).
48.16.08.2018 allkirjastatud aktist nähtuvalt on mahuti paigalduse järgse pealevalu ja mahutite vundamentide pinna puhastamise tööd teostatud 2018.a juulis (V kd lk 59). Kostja I on selgitanud 3.05.2018 hagejale, et nimetatud töid ei saa teha, kuna RV OÜ ei ole alustanud montaažiga, millele hageja vastas samal päeval, nõustudes, et need tööd on hetkel teostamatud (IV kd lk 161-162). Eeltoodule tuginedes on põhjendatud maakohtu järeldus, et nimetatud töödega viivitamine ei olnud põhjustatud kostjast I, kuna tööde teostamiseks vajalikud eeltööd ei olnud valmis, ning seega puudub hagejal ka leppetrahvi nõudeõigus (VÕS § 101 p 3). Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et mahutite montaaž viibis seetõttu, et betoonpunkrid ei olnud vettpidavad, ning see kuulus kosta I tööde hulka. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole seda väidet maakohtus esitanud. Hageja on küll 22.11.2019 menetlusdokumendis viidanud sellele, et betoonpunkrid ei ole vettpidavad, kuid seda seoses garantiinõude tagasivõtmise küsimusega. Hageja ei ole maakohtus väitnud, et mahutite montaaž viibis seetõttu, et betoonpunkrid ei olnud vettpidavad. Sellest tulenevalt ei saa hageja seda väidet apellatsioonimenetluses esitada ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
49.Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus tõendite hindamise reeglite vastu, kui leidis, et lepingupooled muutsid lepingut liugvärava paigaldamise aja suhtes. Kostja I on 3.05.2018 e-kirjas kirjutanud, et pooled otsustasid koos, et liugväravat ei ole mõistlik esialgu paigaldada, kuna see võib viga saada. Liugvärav on valmis, kuid just seetõttu ei ole paigaldust tehtud. Hageja vastas 3.05.2018 e-kirjas, et ta on selle infoga nõus (IV kd lk 161162). Sellest tulenevalt ei olnud kostjal I kohustust paigaldada liugväravat hiljemalt 31.03.2018 ning hagejal ei ole selle tähtaja ületamise tõttu õigust viivist nõuda.
50.Samuti ei eksinud maakohus tõendite hindamise reeglite vastu, kuid leidis, et lepingupooled on lepingut muutnud Columbia kivist vundamendiga seonduva osas. Kostja I selgitas 3.05.2018 e-kirjas, et Columbia kivist vundamendiga seotud positsioon jäi peale projekti viimast revisjoni ära ja kohas, kus ta oli mõeldud, tuleb põranda paksendus ning positsioon realiseeritakse II etapi käigus seina mahu osana. Hageja vastas 3.05.2018 e-kirjas, et tegemist on projekti muudatusega kostja I poolt (IV kd lk 161-162). Maakohus tuvastas, et 29.03.2018 on vastuvõtuhoone joonist muudetud ning on märgitud, et monoliitsed osad valmistatakse betoonist c25/30 (V kd lk 56). Samuti tuvastas maakohus, et hageja ja kostja I sõlmisid 16.05.2018 lepingu tehase ehitustööde II etapi teostamiseks, mis hõlmas ka vastuvõtuhoone vundamendi- ja põrandatöid. Sellest tulenevalt on põhjendatud maakohtu järeldus, et pooled muutsid lepingut nr 285-2 selliselt, et vastuvõtuhoone vundamendi tööd ei olnud tööd, mis tulnuks selle lepingu raames teostada. Ülaltoodust tulenevalt puudub hagejal lepingu nr 285-2 alusel leppetrahvi nõudeõigus Columbia kivist vundamendiga seonduvalt.
51.Seega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude lepingu nr 285-2 alusel leppetrahvi väljamõistmiseks.
52.Hageja ning kostja I sõlmisid 16.05.2018 lepingu nr 285-3, millega kostja I kohustus teostama rapsiseemnete töötlemise tehase ja sellega seotud välirajatiste II etapi ehitustööd. Lepingu p-s 6.2 leppisid hageja ja kostja I kokku, et kuivatusteenuse pakkumise võimekus projekteeritud mahus saavutatakse hiljemalt 29.07.2018, millele järgneb seadmete
häälestus. Kuivatusteenuse pakkumise võimekuse all ei eelda pooled tööde lõplikku valmimist, kaalude tarnet, kasutusloa olemasolu ning püüavad leida vajadusel mõistlikke lahendusi soovitud eelduste saavutamiseks, näiteks ajutiste laboriruumide ülesseadmisel ajutise iseloomuga moodulhoonesse.
53.Lepingu p 17.6 sätestab, et hagejal on õigus juhul, kui kostja I ei ole tööde teostamisel pidanud kinni lepingu p 6.2 fikseeritud tähtajast, õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 5000 eurot päevas. Hageja on seisukohal, et kostja I ei saavutanud kuivatusteenuse pakkumise võimekust, mistõttu nõuab hageja perioodi 30.07.2018 – 12.10.2018 eest leppetrahvi 375 000 eurot. Vaidlus puudub, et 29.07.2018 reaalset kuivatusteenuse pakkumise võimekust objektil ei olnud.
54.Ringkonnakohus märgib, et nimetatud lepinguga reguleeriti hageja ja kostja I vahelisi suhteid. Seega ei saanud pooled kostja I kohustusena silmas pidada kuivatusteenuse pakkumise reaalse võimekuse tagamist, kuna see eeldab ka seadmete paigaldamist, mis ei olnud kostja I ülesandeks. Kostja I ülesandeks oli ehitustööde teostamine. Samuti tuleneb lepingu p-st 6.2, et ehitustööd ei pidanud olema lõpetatud ning kasutada võidi ka ajutisi lahendusi. Lepingu p-st 6.2 ei tulenenud, milline pidi olema valminud ehitustööde täpne ulatus, et lugeda kostja I kohustuste täitmise aspektist kuivatusvõimekus saabunuks.
55.Asjas on esitatud tellija 22.08.2018 koosoleku protokoll nr 285-36, kus on p-s 30 märgitud, et 29.07.2018 kuupäeval oli objektil valmidus pakkuda kuivatusteenust, kuid edasise valmimise kohta tuleb kostjal I esitada tööde üldgraafiku aktualiseerimine, näidates seal kõik kuivatikompleksi lõpliku käivitamise, ristmiku rajamisega jms seotud tööd. Protokolli esimeselt lehelt nähtuvalt on protokolliga nõustunud nii hageja, kostja I, omanikujärelevalve kui ka seadmete paigaldaja esindaja (II kd lk 145-148).
56.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb nimetatud protokollist, et 29.07.2018 seisuga olid tehtud need ehitustööd, mida pooled pidasid silmas kuivatusteenuse pakkumise võimekusena kostja I kohustuste täitmise aspektist. Vaidlusaluse lepingu tähenduses on kuivatusteenuse pakkumise võimekuse saavutamine kokkuleppeline mõiste. Hageja ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks ta selle dokumendiga nõustus, kui tegelikult tema hinnangul kostja I tööd vastavas ulatuses tehtud ei olnud.
57.Hageja on esitanud eriteadmistega isiku TR 14.01.2019 arvamuse kuivatusteenuse pakkumise võimekuse kohta (III kd lk 179-212). Arvamuse kohaselt puudus 16.10.2018 seisuga kinnistul kuivatusteenuse pakkumise võimekus. Kolleegiumi hinnangul ei lükka eriteadmistega isiku arvamus ümber tellija 22.08.2018 koosoleku protokollis nr 285-36 sedastatut. Ringkonnakohtu arvates ei lähtu eriteadmistega isiku arvamus poolte kokkuleppest ega arvesta, millised olid kostja I kohustused vaidlusaluse lepingu järgi. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt eeldab kuivatusteenuse pakkumise võimekus seda, et ehitustööd on põhiliselt lõpetatud, täitedokumentatsioon on esitatud ja saab alustada kasutusloa taotlemist. Lisaks peavad olema paigaldatud tehnoloogilised seadmed. Samas tuleneb lepingu p-st 6.2, et kuivatusteenuse pakkumise võimekus ei eelda tööde lõplikku valmimist ning kasutada võib ajutisi lahendusi. Lisaks ei olnud kostja I kohustuseks seadmete paigaldus. Kuigi eriteadmistega isiku arvamusest nähtub, et ehitustööd ei olnud valmis, ei tõenda see seda, et saavutatud ei olnud poolte kokkuleppe tähenduses kuivatusteenuse pakkumise võimekust kostja I kohustuste täitmise aspektist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et veenev ei ole, et protokolli nr 285-36 sisu osas eksisid üheaegselt kõik selle allkirjastanud isikud, sh hageja ise. Ülaltoodule tuginedes
nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagejal puudub kostjate vastu kuivatusteenuse võimekusega seonduv leppetrahvi nõue.
58.Hageja palus välja mõista trafode ja peajaotuskilbi tarnimise tähtaja möödalaskmise tõttu leppetrahvi perioodi 21.07.2018-12.10.2018 eest summas 49 156,80 eurot. Lepingu nr 2853 p 17.14 sätestab, et hagejal on õigus juhul, kui kostja I ei ole tööde teostamisel kinni pidanud elektripaigaldise seadmete tarne kuupäevast, nõuda kosjalt I leppetrahvi 0,5 % tarnimata seadmete maksumusest päevas. Lepingu nr 285-3 p 6.3 kohaselt on töövõtja arvestanud elektripaigaldise tellimustoodete tarneajaks platsil hiljemalt 16.07.2018, mis eeldab tellija poolt vastava ettemaksu tasumist 22. maiks 2018. Hagiavalduses on hageja väitnud, et trafode ja peajaotuskilbi tarneaeg oli 20.07.2018.
59.Kostja I teavitas hagejat 24.05.2018, et trafode ja peajaotuskeskuse ettemaksu viivitus võib põhjustada tähtaegade muutumist (II kd lk 149). Tellija koosoleku 30.05.2018 protokolli nr 285-24 (p 11) kohaselt jõudis tellija makse kohale 25.05.2018 ja kostja I on trafod ja peajaotuskilbi tellimusse andnud (II kd lk 150-153). Tarnija Ergo Veritas OÜ 16.07.2018 e-kirja kohaselt on trafod kohal Tallinnas hiljemalt 23.07.2018. Ergo Veritas OÜ 18.07.2018 e-kirja kohaselt on peajaotuskilbi tarneaeg 27.08.2018. Pikk tarneaeg on seotud tehase puhkusega. Kuna tellimuse lõplik kinnitamine kliendi poolt venis, siis tehasest kinnituse saamine sobiva tarneaja osas lükkus edasi (V kd lk 11-11p). Tellija koosoleku 1.08.2018 protokollist nr 283-33 nähtub, et trafod jõudsid ehitusobjektile 27.07.2018 (IV kd lk 109-112). Arvestades, et hageja hilines ettemaksu tasumisega, siis ei saa trafode tarne seitsme päevast hilinemist (arvestades hageja poolt hagiavalduses väidetud tarneaega 20.07.2018) pidada kostjast I tingitud hilinemiseks ning hagejal ei ole sellega seonduvat leppetrahvi nõuet (VÕS § 101 lg 3).
60.Kolleegiumi hinnangul ei olnud ülaltoodud tõenditest järelduvalt hageja poolse maksega hilinemise tõttu võimalik tarnida peajaotuskilpi enne 27.08.2018. Lisaks on kostjad väitnud, et saabunud peajaotuskilp tuli ümber ehitada, kuna tellija esitas uute nõudmistena vahetada välja kaitseautomaat suurema vastu ja teha väljundklemmide korrektuurid. Hageja ei ole kostjate nimetatud väitele vastu vaielnud. Arvestades, et hageja hilines ettemaksu tasumisega, mis põhjustas peajaotuskilbi tarne olulise viivituse, samuti, et hageja nõudmiste tõttu tuli saabunud peajaotuskilp ümber ehitada, siis puudub hagejal ka peajaotuskilbi tarne tähtaja möödalaskmise tõttu viivise nõudeõigus perioodi 21.07.2018-12.10.2018 eest (VÕS § 101 lg 3).
61.Lisaks märgib ringkonnakohus, et lepingu nr 285-3 p 17.14 kohaselt on leppetrahvi suuruseks 0,5 % tarnimata seadmete maksumusest päevas. Hageja on välja toonud, et pakkumuse kohaselt oli peajaotuskilbi ja trafode maksumuseks kokku 117 040 eurot. Kolleegium märgib, et pakkumuses märgitud elektriseadmete hind 117 040 eurot ei sisalda ainult peajaotuskilbi ja trafode maksumust, vaid veel ühe elektriseadme maksumust (I kd tl 29). Pakkumusest ei nähtu, mis on elektriseadmete maksumus eraldi. Seega, isegi kui hilinemine oleks tingitud kostjast I, ei oleks võimalik hageja leppetrahvinõuet rahuldada, kuna hilinemise periood ei ole trafode ja peajaotuskilbi puhul sama ning hageja ei ole välja toonud, mis on trafode ja peajaotuskilbi maksumus eraldiseisvalt.
62.Hageja leiab, et seoses kinnistute võõrandamisega läks kostja I ettevõte kostjale II üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I majandustegevuse kui terviku põhiline osa ei läinud 2018.a kostjale II üle. Maakohus leidis õigesti, et üksnes kinnisvara ei moodusta majandusüksust TsÜS § 661 tähenduses. Maakohus on tuvastanud, et kostja I
2019.a käive oktoobri seisuga aasta algusest oli 5,5 miljonit eurot, kostjal oli 48 töötajat ning 2018.a majandusaasta aruande kohaselt oli kostja põhivara väärtusest säilinud ca 80 %. Samuti tuvastas maakohus esitatud tõendite pinnalt, et kostja I jätkas 2019.a olulises ulatuses ehitustegevusega (projektide hind kokku ca 13,8 miljonit eurot). Kostja I keskmine töötajate arv 2017 oli 50 ning 2018 oli 48. Kostjal II oli 2018.a IV kvartalis ja 2019.a I kvartalis 5 töötajat (III kd lk 128). Eeltoodust järeldub, et kostja I majandustegevuse tuum oli ehitustegevus, mitte kinnisvara arendustegevus, ning viimase üleviimisega kostjasse II ei läinud üle kostja I majandustegevuse peamine osa. Kuna kostja I majandustegevuse tuumaks oli ehitustegevus ja see ei läinud kostjale II üle, siis ei läinud kostjale II üle ka lepingust nr 285-3 tulenevad kostja I kohustused, mis olid seotud ehitustegevusega. Seega puudub alus kostjalt II solidaarselt välja mõista leppetrahvi 27 000 eurot, millist nõuet pidas maakohus kostja I suhtes põhjendatuks.
63.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
64.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.