Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
15.10.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-988
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus O C (endine T) vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kohtumääruse tühistamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: A L (e-post: xxx); Puudutatud isik: O C (endise nimega T, isikukood xxx, elukoht: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Maksetähtpäev
Osamakse
15.10.2021
174,58 eurot
15.11.2021
174,58 eurot
15.12.2021
174,58 eurot
15.01.2022
174,58 eurot
15.02.2022
174,58 eurot
15.03.2022
174,58 eurot
15.04.2022
174,58 eurot
15.05.2022
174,58 eurot
15.06.2022
174,58 eurot
15.07.2022
174,58 eurot
15.08.2022
174,58 eurot
15.09.2022
174,62 eurot
Kokku
2 095 eurot
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus O C’i (endine T) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus rahuldas avalduse 24.09.2021 määrusega. Pooled esitasid kohtule 14.10.2021 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul teha kompromissi kinnitav määrus kohtuistungit pidamata ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-988. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Avaldaja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 477 lg 6 sätetel kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 4 kokku, et kompromissi kokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avaldaja on esitanud taotluse poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et avaldajale tuleb tagastada riigilõiv summas 25 eurot ning kanda see avaldaja taotlusel AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr xxx (SEB Pank AS), selgitusega xxx-AL, tsiviilasi nr 2-21-988. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. Harju Maakohus on teinud käesolevas tsiviilasjas 24.09.2021 asja lahendanud kohtumääruse. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tõttu kuulub nimetatud kohtumäärus tühistamisele.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.