Aktiva Finance Group osaühingu hagi J. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
743.80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post XXX); kostja J. A. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. A. ’i (isikukood XXX) vastu põhivõla 326.32 eurot, intressi 40.51 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 233.08 eurot ja viiviste alates 20.02.2025 kuni põhinõude summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
2-25-2764 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
Hageja esitas 19.02.2025 hagiavalduse J. A. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr. XXX tulenev põhivõlg 326.32 eurot, intress 40.51 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 233.08 eurot, viivised alates 20.02.2025 kuni põhinõude summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas, riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping nr. XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 02.02.2023 üles. 03.02.2023 loovutas P OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 17.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 25.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 506.55 (451.15+55) eurot. Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 4061 lg-st 4. Harju Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS § 4061 lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks lõppenuks lugeda 16.03.2023. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023 seadusjärgses viivisemääras. 2
2-25-2764 Harju Maakohus võttis 07.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 07.05.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte dokumendi panemisega postkasti 07.08.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3
2-25-2764
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kostja laenutaotlusel märgitud andmetest, mis ei vasta kostja konto väljavõttel nähtuvate andmetega. Kostja sai palka ligi 600 eurot ning tal olid kohustused B OÜ, I OÜ, B AS, H AS ees. Kostja kohustused olid kordades suuremad kui 70 eurot ning sissetulek poole väiksem kui taotlusel märgitud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
5.25.04.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 506.55 (451.15+55) eurot. Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 4061 lg-st 4. Harju Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS § 4061 lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit 4
2-25-2764 tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks lõppenuks lugeda 16.03.2023. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023 seadusjärgses viivisemääras.
6.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Nõude ümberarvestuse kohaselt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud uut maksegraafikut, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas VÕS § 416 lg 1 sätestatud ülesütlemise tingimused on täidetud, mistõttu lepingu ülesütlemist 02.02.2023 ei saa lugeda kehtivaks.
7.Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 4061 lg-st 4. Kohus selgitab, et VÕS § 4061 kehtestab täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel ega reguleeri lepingu tähtaega. Poolte vahel sõlmitud lepingu osamaksete arv on 60. Hageja toob välja, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk leping lõppeks 16.03.2027.
8.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et leping ei ole kohtuotsuse tegemise hetkeks lõppenud ega kehtivalt üles öeldud. Kohus on hagejale 17.04.2025 selgitanud, et kui peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles öelda või esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole krediidilepingut uuesti üles öelda ega esitanud TsMS § 369 kohast edasiulatuvat lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõuet.
9.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
5
2-25-2764 III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.