2-25-2764/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja esitas 19.02.2025 hagiavalduse J. A. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr. XXX tulenev põhivõlg 326.32 eurot, intress 40.51 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 233.08 eurot, viivised alates 20.02.2025 kuni põhinõude summas 326.32 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas, riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping nr. XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 02.02.2023 üles. 03.02.2023 loovutas P OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 17.04.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 25.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 522.22 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 506.55 (451.15+55) eurot. Hageja lähtub tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel VÕS § 4061 lg-st 4. Harju Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. VÕS § 4061 lg 4 kohaselt selgitab, et kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul. Lisast 1 nähtub, et viimane krediidi kasutamine oli 16.03.2022 ehk lepingu saaks lõppenuks lugeda 16.03.2023. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 15.67 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2023 seadusjärgses viivisemääras.

4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kostja laenutaotlusel märgitud andmetest, mis ei vasta kostja konto väljavõttel nähtuvate andmetega. Kostja sai palka ligi 600 eurot ning tal olid kohustused B OÜ, I OÜ, B AS, H AS ees. Kostja kohustused olid kordades suuremad kui 70 eurot ning sissetulek poole väiksem kui taotlusel märgitud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.