Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-17340
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-17340 menetlusse.
2.Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646).
3.Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-1917340 osas, millega X nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks jäeti 200 eurot ületavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-19-17340 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
1.1.Hagi ja selle täienduste kohaselt lõi kostja 30. mail 2018 kell 04.00 Tallinnas, Magasini 35 hagejat kolm korda rusikaga peapiirkonda, tekitades talle kehavigastused (hematoomid). Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Tervisekahju suurust ja ulatust tõendavad prokuratuuri 16. oktoobri 2019. a määrus ning väljavõte haigusjuhtudest. Seda, et kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju, tõendavad prokuratuuri
16.oktoobri 2019. a määrus ning hagiavaldusele lisatud tunnistajate ja kostja ütlused.
1.2.Hageja esitas 12. oktoobri 2020. a menetlusdokumendis taotluse hüvitada advokaadi kulu seoses konsultatsiooniga. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 31. augusti 2021. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras hageja menetluskulu rahaliseks suuruseks 0 eurot.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel õigus teha tagaseljaotsus. Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud 21. jaanuaril 2021. Kostja ei ole hagile vastanud.
3.2.Hageja taotles kostjalt mitterahalise kahju hüvitamist kohtu määratud ulatuses. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot.
3.3.Asja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu määras kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejat esindaks praeguses menetluses lepinguline esindaja. Seega ei saa hageja nõuda menetluskuluna advokaadi kulu hüvitamist. Hageja ei saa taotleda advokaadi kulu hüvitamist ka nõustaja kuluna, kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Asja materjalidest ka ei nähtu, et hagejal oleks menetluses nõustaja. Hageja saab advokaadi kulu hüvitamist nõuda eraldiseisvas tsiviilasjas, esitades selleks hagi kahju hüvitamiseks.
3.4.Kohus selgitas, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, juhindudes TsMS § 448 lg-st 41.
2 (4)
2-19-17340 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse selle resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas.
4.1.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitis 200 eurot proportsionaalne. Kahju hüvitis peaks olema vähemalt 800 eurot.
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel apellatsioonkaebuse põhjal. Asi tuleb saata tühistatud osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
6.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahju hüvitise 200 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), ning osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja menetluskulud, määrates nende rahaliseks suuruseks 0 eurot (resolutsiooni p 4).
7.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt ka Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, tehes hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohta tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. See annab aluse otsus tühistada.
8.1.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul siiski vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (Kõve, V., Lints, J. § 444, komm 3.4.c – Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017).
8.2.Praegusel juhul maakohus küll rahuldas tagaseljaotsusega hagi, kuid tegi TsMS § 366 järgi kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse kohta diskretsiooniotsuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt hagi osaliselt rahuldava otsusega tuleb ka diskretsiooni alusel tehtavat tagaseljaotsust põhjendada. Ei ole välistatud, et hageja kohtu diskretsiooniotsusega ei nõustu ja soovib selle vaidlustada. Sel juhul peab kõrgema astme kohtul olema võimalik kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust, sh diskretsiooniõiguse piiride 3 (4)
2-19-17340 järgimist sisuliselt kontrollida. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud otsuses mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramise aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja nõuetekohane põhjendus, sh kaalutlused, kuidas kohus on konkreetse kahju suuruseni jõudnud (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Seega ei nähtu otsusest maakohtu siseveendumuse kujunemine hüvitise suuruse kohta, mistõttu ringkonnakohus ei saa otsust selles osas sisuliselt kontrollida. Maakohtu otsus on seetõttu olulises osas põhjendamata ja tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi tühistada.
9.Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuna vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.
10.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot ületavas osas. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Kuna erinevalt hageja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.
11.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.