Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2021.a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-118592
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Alley Investments OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
30 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: xxx) Kostja: Alley Investments OÜ, registrikood 11638378, asukoht: Kaupmehe 7 - 100 Tallinn
Menetlustoiming
Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 18.06.2021 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Alley Investments OÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 21.06.2021 makseettepaneku, millele võlgnik esitas 02.07.2021 vastuväite. Kohtunikuabi andis 09.07.2021 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.07.2021 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis 04.08.2021 hagi menetlusse. 16.08.2021 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt tasus kostja 11.08.2021 hagejale 135 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv), sissenõudekuludele (40 eurot), menetluskulule (20 eurot) ja osalisele riigilõivule (45 eurot). Kostja pole tasunud tsiviilasjas tekkinud menetluskulusid, s.o osaliselt riigilõivu summas 30 eurot ning õigusabikulud summas 192 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku 75 eurot, millest kostja on tasunud 45 eurot. Seega on tasumata 30 eurot. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses hagist loobumisega tagastada pool menetluses tasutud ja kostja poolt tasumata riigilõivust, s.o 15 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hageja nõue on pärast hagi menetlusse võtmist täidetud, siis sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 207 eurot, sh 1⁄2 menetluses tasutud ja kostja poolt tasumata riigilõivust,
s.o 15 eurot ja õigusabikulu 192 eurot. Lepinguline esindaja on teostanud vajalikke toiminguid 2 h tunnitasu määraga 80 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu. Lisaks puudus käesolevas asjas sisuline vaidlus. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks lugeda 1 tund. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1⁄2 menetluses tasutud ja kostja poolt tasumata riigilõivust, s.o 15 eurot ja õigusabikulud 96 eurot, kokku 111 eurot. TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.