Võlaõigus

võlgnevuse nõudes. IV.Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hüpoteeklaen AS (hageja) esitas 21.05.2026 Viru Maakohtule hagi B.B (kostja) vastu põhivõlgnevuse 5782.12 eurot, intressi 599.31 eurot, viiviste 13.25 eurot, sissenõudmiskulude 25 eurot, riigilõivu 630 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt lepinguga kokku lepitud ulatuses alates 21.05.2026 kuni täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks poolte vahel 14.11.2024 sõlmitud krediidileping nr xxxx (tagatiseta väikelaen), mille alusel hageja andis kostjale laenu 7000 eurot tagastamise tähtajaga 15.11.2029. Kostjal tuli krediit tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel. Hageja ütles lepingu üles 20.05.2026, kuna kostja jäi viivitusse vähemalt kolme osamaksega ning ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ega läbirääkimistel lubatud ajaks. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu krediidilepingu järgne nõue sissenõutavaks. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu ülesütlemise teate saatmise eest vastavalt kokkulepitud hinnakirjale. Pooled esitasid 23.10.2026 kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kompromisslepingu. Poolte kompromissi kohaselt tasub kostja 23.10.2026 seisuga võlgnevuse 6 434.45 euro katteks igakuiselt kuu 15-ndaks kuupäevaks 200.00 eurot alates 15.11.2026 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Tasumata laenu põhiosalt kohustub kostja tasuma hagejale viivist määras 17% aastas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissi ja hagimaterjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kuna kompromissi saab kinnitada ainult menetluses oleva asja osas, siis tuleb menetluslikult esmalt hagi menetlusse võtta ja seejärel vastavalt poolte taotlusele see lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kohus tuvastas, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtule esitatu põhjal sai kostja laenu 7 000.00 eurot, millest enne väljamakset arvestati kokkulepitud lepingutasu katteks maha 140.00 eurot. Kostjal tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule igakuiste 174.91 euro suuruste osamaksetega perioodil 15.12.2024 – 15.11.2029. Kuna kostja jäi viivitusse vähemalt kolme osamaksega, andis hageja kostjale 02.04.2026 teates täiendava tähtaja kuni 16.04.2026 võlgnevuse tasumiseks koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. 2 (4)

Pooled asusid läbirääkimistesse võlgnevuse tasumise üle, kuid kostja ei tasunud võlgnevust ka lubatud ajaks, mille tõttu hageja ütles lepingu üles 20.05.2026. Lepingu ülesütlemise hetke seisuga oli krediidilepingu järgne nõue 6 419.68 eurot, millest tasumata põhiosa 5 782.12 eurot, intressid 599.31 eurot, sissenõudmiskulud 25.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised hagiavalduse esitamiseni 13.25 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13). Kohus tuvastas, et 14.11.2024 sõlmitud krediidilepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 19,77% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (s.o kuni kolmekordse krediidi kulukuse määra; 3 x krediidi kulukuse määra alates 01.07.2024 16,65%) piiridesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks kontrollis hageja kostja maksevõimet kostja esitatud Maksuameti tõendi ja leibkonna eelarve ning (arvestades kostjal ülalpeetava olemasolu) ka kostja abikaasa pangakontode väljavõtete põhjal. Hageja tuvastas, et kostjal ja tema abikaasal puudusid võlgnevused, maksehäired ning maksuvõlad. Hageja tutvus kostja ja tema abikaasa esitatud pangkontode väljavõtete, kohtulahendite registri ja muu avaliku infoga. Kostja konto väljavõtte klassifitseerimise lahenduse AccountScoring info kohaselt oli kostja 6 kuu keskmiseks püsisissetulekuks 1 894.88 eurot kuus, mille hageja korrigeeris konservatiivsuse põhimõttel allapoole (1 801.00 eurot), igakuised leibkonna elamiskulud kokku olid 850.00 eurot, kostjal igakuised laenumaksed enne hagejaga krediidilepingu sõlmimist puudusid. Hageja leidis kostja maksevõime analüüsi tulemusena, et laenumaksete piirmääraks kujunes 27,4% (lubatud piirmäär kuni 50%). Hageja leiab, et toimis kostja maksevõime hindamisel vastutustundliku krediidiandjana ja tuvastas piisava hoolsusega, et kostja oli krediidivõimeline ja võimeline krediidilepingut kohaselt täitma. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on lepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitatud andmete ja analüüsi põhjal oli kostja lepingu sõlmimise hetkel krediidivõimeline. Asjaoludest tulenevalt oli kostjaga 14.11.2024 sõlmitud krediidileping tervikuna kehtiv ja samuti on leping 20.05.2026 kehtivalt üles öeldud. Kohus kinnitab seega Hüpoteeklaenu AS-i ja B.B vahelise kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus peab põhjendatuks ja poolte tahtega kooskõlas olevaks parandada kompromissi kinnitamisel ilmne eksimus kompromissi p-s 1.7. (täitemenetluse hoiatus) esitatud viites p-le 1.3. (ülesütlemine), õige on viide p-le 1.4. (võlgnevuse tasumine), määruses vastavalt p-s 7 viide p-le 4. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid kompromissis määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. 3 (4)

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu kokkuleppeid menetluskulude jagamise kohta. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejal on seega võimalik taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (antud juhul arvestades hagihinda hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust) tagastamist, esitades kohtule sellekohase avalduse koos makserekvisiitide äramärkimisega. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.