Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA HAGIST LOOBUMINE

22.07.2021 esitas OÜ Europark Estonia Viru Maakohtule seoses maksekäsu kiirmenetluse jätkumisega hagimenetluses hagi M. B. vastu võlgnevuse nõudes.

09.10.2021 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli hageja nõue hagiavalduses kokku 351 eurot, mis kujunes järgnevalt: 30 eurot leppetrahvid (põhiosa), 10 eurot sissenõudekulu (kõrvalkulud), 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 alusel, 216 eurot esindajakulu (km-ga) ning 75 eurot tasutud riigilõiv. 23.09.2021 ja 24.09.2021 on tasunud kostja hagejale 65 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv), sissenõudekuludele (10 eurot), menetluskulule (20 eurot) ning osale esindajakulust (5 eurot). Kostja poolt on osaliselt tasumata hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ning hageja esindajakulu summas 211 eurot (km-ga, 216-5). Hageja märgib, et hagimenetluse aluseks on kestev hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitse, mis peab olema hagimenetluse ajal kestev, kuid antud juhul on hagiavalduse aluseks olev võlgnevus likvideeritud, puudub käesolevalt alus menetluse jätkamiseks. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-21-116213 menetluse lõpetamist. Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 75 eurot riigilõivu, taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist, summas 37,50 eurot, kandes see hageja esindaja arveldusarvele. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista pool riigilõivust summas 37,50 eurot, menetluskulud summas 211 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja 27.08.2021 vastuses märgib, et ei ole mingil juhul nõus õigusabikulusid tasuma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetlusökonoomiliselt ei pea kohus antud asjas vajalikuks küsida menetluse lõpetamise osas kostja seisukohta. Menetluskulude osas on kostja seisukoha andnud oma vastuses.

Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Vastavalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist, kuna kostja on peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 22.09.2021 seisukohas märgib hageja, et lepingulise esindaja töötasu on 80 eur/h, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskuludeks oli: 1) riigilõiv summas 75 eurot; 2) menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; 3) lepingulise esindaja õigusabikulud, s.h. hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2h; kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 15 min; Kuivõrd hageja on lugenud maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud osaliselt summas 5 eurot kostja poolt hüvitatuks, siis taotleb hageja õigusabikulude väljamõistmist summas 211 eurot (käibemaksuga) ja poole riigilõivu s.o. 37,50 euro hüvitamist. Kohus leiab, et riigilõivu hüvitamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 37,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/tund on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik, samuti nõustub kohus märgitud ajakuluga. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja õigusabikulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Nimelt ei nõustu kohus õigusabikulude väljamõistmisega koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ning välja ei ole toodud muud põhjust, miks ei saa hageja sisendkäibemaksu maha arvestada, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuta. Õigusabikulud 2 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 80 eurot, moodustavad 180 eurot (2,25 x 80). Kostja on juba hüvitanud hagejale 5 eurot, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 175 eurot (180 – 5). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust- 75 eurost pool ehk 37,50 eurot, mis tuleb kanda hageja

esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx AS Xxxx, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-21116213, riigilõivu osaline tagastamine“. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.