AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi X vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. augusti 2021 hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB „Lietuvos draudimas“ (apellatsioonkaebus
(Eesti filiaali kaudu)
X vastuapellatsioonkaebus Kaebuse hind
AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
filiaali
kaudu)
X vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Galina Danilišina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. augusti 2021 hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tsiviilasjas 2-18-5233 menetluskuludelt käibemaksu arvestamise ja AB „Lietuvos draudimas“ menetluskulude 500 euro X-lt välja mõistmata jätmise osas. Teha
2-18-5233 tühistatud osas uus otsus, millega määrata AB „Lietuvos draudimas“ menetluskulud kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
4.2.Mõista välja X-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks kahjuhüvitis summas 1150,88 eurot.
4.3.Mõista välja X-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks põhinõudelt summas 1150,88 eurot hagiavalduse esitamise (05.04.2018) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 307,60 eurot.
4.4.Mõista välja X-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivised põhinõudelt summas 1150,88 eurot alates 06.04.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.5.Jätta maakohtus kantud menetluskulud X kanda.
4.5.1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
4.5.2.Mõista X-lt välja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskulude hüvitamiseks 975 eurot (s.o 450 eurot riigilõiv ja 525 eurot lepingulise esindaja tasu).
4.5.3.Kohustada X tasuma punktis 4.5.2. väljamõistetud menetluskuludelt summas 975 eurot AB-le „Lietuvos draudimas“ viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.6.Jätta X vastupellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud jäävad poolte endi kanda.
4.7.Määrata kindlaks X poolt AB „Lietuvos draudimas“ hüvitatavate menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses 90 eurot ja välja mõista X-lt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 90 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-18-5233 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ (hageja) esitas 5. aprillil 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise 1150,88 eurot, viivise põhinõudelt 5. aprill 2018 seisuga 307,60 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali õigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Hageja ja korteriomanik Q on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 381267685. Kostja on korteriomandi YYY (registriosa nr XXXXXXX) omanik, mis asub korter X kohal. 17. septembril 2014 sai hageja teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris nr 24. Kahjuteate esitas kindlustusvõtja Q, kelle kirjeldatu kohaselt toimus 16. septembril 2014 kahjujuhtum (veekahju): ülemisel naabril (korter Y) oli purunenud vannitoa veetoru ja vesi voolas kahju kannatanu korterisse. Hageja ja kindlustusvõtja kokkuleppel teostas OÜ Kahjuhaldus 24. septembril 2014 kahjustatud korteri ülevaatuse, vormistas vastava akti ja pildistas korteri nähtavad kahjustused. Korter X remondiks tegi hinnapakkumise RVO Ehituse Osaühing summas 1250,88 eurot ja teostas ka remondi. Hageja tegi korteriühistule päringu kahju tekkepõhjuste kohta. Korteriühistu selgitas hagejale, et veekahju tekkepõhjuseks oli korteris Y survevooliku purunemine. Korteri Y omanik on kostja. Põhjusel, et lekkekoht asus kostja korteriomandi reaalosas ja purunes korteriomandi reaalosaks olev survevoolik, esitas hageja 20. novembril 2014 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole kahju hüvitanud.
3.Hageja on hüvitanud korter X omanikule kahju summas 1150,88 eurot. Hüvitatud kahju on 100 euro võrra väiksem, kui oli remondikulu, sest omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja enda kanda. Kuna hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju, siis läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue kostja vastu kindlustusvõtjalt hagejale üle. Korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe.
4.Kahjujuhtum toimus 16. septembril 2014. Hageja esitas kostjale 20. novembril 2014 tagasinõude. Hageja andis kostjale kahjunõude tasumiseks tähtaja 7. detsember 2014, kuid kostja kahjunõuet ei tasunud. Hageja loeb, et nõue muutus sissenõutavaks 8. detsembril 2014. Selleks ajaks oli möödunud kolm kuud kahju tekkimisest, mille jooksul oli kostjal võimalik kahju hüvitada. Menetluse käik
5.Maakohus tegi 14. oktoobril 2019 asjas otsuse, millega kohaldas kostja 17. aprilli 2018 taotlusel hagi aegumist ning jättis hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. aprilli 2020 otsusega Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019 otsuse ja tegi vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kostja vastuväited
7.Kostja võttis oma vastuses hagile 19. veebruaril 2021 hagi õigeks. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas hagi 5. augusti 2021 hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 1150,88 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks
2-18-5233 sissenõutavaks muutunud viivise summas 307,60 eurot ja viivise põhinõudelt summas 1150,88 eurot alates 6. aprillist 2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 525 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt, s.o. osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud 525 eurot ületavas osas kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Hageja palub määrata täiendavalt kindlaks hageja menetluskulud õigusabile summas 355 eurot ja riigilõivu 225 eurot. Menetluskulud seoses apellatsioonkaebuse läbivaatamisega palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja esitas enne 30. aprilli 2020 Tallinna Ringkonnakohtu otsust, millega tühistati Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019 otsus, ringkonnakohtule 6. aprillil 2020 oma menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus märkis oma otsuses, et menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. Maakohus ei ole enne otsuse tegemist andnud pooltele aega oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus ei võtnud menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse kõiki hageja esimese ja teise astme menetlusega kantud kulusid. Vastuapellatsioonkaebus
11.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Samuti taotleb kostja menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist.
12.Harju Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriomandi ja kaasomandi asjad on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik ja kohus oleks pidanud asja lahendama hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on riigilõiv avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas 50 eurot. Sama paragrahvi lõike 15 kohaselt on riigilõiv apellatsioonkaebuse korral samuti 50 eurot. Apellant on ise valinud hagita menetluse asemel hagimenetluse ja tasunud hagi ja apellatsioonkaebuse eest 225 eurot ehk kokku 450 eurot omal algatusel. Seega on apellant ise põhjustanud endale 350 euro võrra suurema menetluskulu.
13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, kas menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse või tõendi. Käesolevas asja lahend on tehtud hageja kasuks, see tähendab, et menetluskulud pidid jääma hageja kanda. Maakohus on jätnud arvestamata, et menetluskulude kandmise jätmine kostjale ei ole asjaolusid arvestades kostja suhtes õiglane. Kostja on hagi õigeks võtmisel selgitanud, et ta oleks koheselt hüvitanud hagejale kahju summas 1250,88 eurot, kui oleks saanud hagejalt nõudekirja. Kostja ei oma õigusalast haridust ja arvas ekslikult, et 5. aprilli 2018 seisuga oli hageja nõue aegunud ning esitas aegumise vastuväite. Maakohus, tuginedes kostja vastuväitele, jättis hagi rahuldamata. Kui kostja oleks teadnud, et aegumistähtaeg on kümme aastat, ei oleks ta vastuväidet esitanud, vaid oleks kohe hagi õigeks võtnud. Kostja
2-18-5233 tegutses kogu aeg heas usus ja hageja menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ilmselgelt ebaõiglane kostja suhtes. Seepärast palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et asi tuli lahendada hagita menetluses, siis TsMS § 168 lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi õigeks ja hageja ise põhjustas hagi esitamise, kuna ei ole enne kohtumenetlust andnud kostjale oma kahjunõudest teada. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et hagejale on menetluskulud suuruses 1150 eurot tekkinud tema enda tegevuse tõttu. Vastustustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskuludelt arvestatud käibemaksu ja hagejale menetluskulude 500 euro hüvitamata jätmise osas. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt 500 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
17.Maakohus on hageja menetluskulud 250 eurot kindlaks määranud koos käibemaksuga. s.o. kokku 300 eurot, kuid hagiavalduses on hageja märkinud, et menetluskuluna arvatav õigusabikulu ei sisalda käibemaksu ja hageja ei ole õigusabikulu tasunud koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kandnud menetluskulusid käibemaksuga ja ei ole taotlenud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui arvestas hageja vastava taotluse ja kinnituseta lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu 50 eurot. Selles osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata.
18.Kuna kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, siis peab ringkonnakohus otstarbekaks kõigepealt kontrollida, kas maakohus on menetluskulud jaotanud õigesti.
19.Maakohus on menetluskulude jaotuse määranud kindlaks TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegiumi arvates on maakohus menetluskulud jaotanud õigesti. Maakohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Kostja poolt vastuapellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väide, et asi oleks tulnud lahendada hagita menetluses, ei anna alust menetluskulusid jaotada erinevalt maakohtust. TsMS § 631 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Kuna maakohus lahendas asja hagimenetluses, siis on maakohus menetluskulud jaotanud õigesti TsMS § 162 järgi. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et
2-18-5233 maakohus oleks pidanud menetluskulud jaotama TsMS § 168 lg 6 alusel. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, siis kannab menetluskulud hageja ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Kostja on hagi õigeks võtnud alles peale seda, kui kohus kahes kohtuastmes oli lahendanud lõplikult hagi aegumise küsimuse. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks hagi kohe õigeks võtnud.
20.Kuna maakohus ei ole eksinud menetluskulude jaotuse määramisel, siis ei pea kolleegium vajalikuks hinnata kostja menetluskulude suurust.
21.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud kindlaksmääramata. Seega peab ringkonnakohus kontrollima, kas maakohus määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse õigesti.
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikuks ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Hageja on hagiavalduses märkinud, et temal on tekkinud hagiavalduse esitamise seisuga menetluskulu kokku 475 eurot, millest riigilõivu tasumisega 225 eurot ja seoses hagiavalduse koostamisega õigusabikulu 250 eurot. Maakohus on kohtuotsuses hagiavalduses märgitud õigusabi ajakulu 2 tundi 30 minutit ja osutatud õigusabi hinda 100 eurot tund pidanud põhjendatuks, s.o mõistlikuks ja vajalikuks.
24.Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus on hüvitatava menetluskulu määranud riigilõivu 225 eurot ja hagiavalduse koostamisega kantud õigusabikulu 250 eurot.
25.Apellatsioonkaebuses on hageja märkinud, et temal on tsiviilasja menetlemisega tekkinud kulu õigusabile 605 eurot, millest maakohus on arvesse võtnud vaid 250 eurot ja jätnud arvestamata 355 eurot (605-250) ja riigilõivule 550 eurot, millest kohus on arvesse võtnud vaid 225 eurot ning 225 eurot on jäetud arvestamata.
26.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
27.Maakohus ei ole hinnanud menetluskulude väljamõistmisel hageja 6. aprilli 2020 menetluskulude nimekirjas esitatud hageja kantud menetluskulusid, mille kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulu kokku 190 eurot (t.l 93-94). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on 16. oktoobri 2019 Harju Maakohtu otsust vaidlustades apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot, mida maakohus menetluskulude kindlaks määramisel ei ole arvestanud.
2-18-5233
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.
29.Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja on 5. aprilli 2018 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot (t.l 4) ja 16. oktoobri 2019 apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot (t.l 80), mis on põhjendatud menetluskulud vastavalt hagihinnale, apellatsioonkaebuse hinnale ja riigilõivuseaduse §-le 59 lg 15. Seega on hageja tasutud riigilõiv apellatsioonkaebuselt
eurot põhjendatud ja vajalik. Kostja väide vastuapellatsioonkaebuses, et hageja poolt tasutud riigilõivu kokku 450 eurot poleks hageja pidanud tasumagi, ei ole põhjendatud, sest hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud korras ja suuruses.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses.
31.6. aprilli 2020 hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmised toimingud 16. oktoobri 2018 kohtuotsuse vaidlustamiseks: 14. oktoobri 2019 kohtuotsusega tutvumine 30 minutit, apellatsioonkaebuse koostamine 1 tund ja vastustaja vastusega tutvumine 5 minutit.
32.Apellatsioonkaebuses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmised täiendavad toimingud, millega seoses on hageja kandnud kulusid ja mida maakohus ei ole arvestanud hageja menetluskulude kindlaksmääramisel: kostja vastusega tutvumine ja hageja 19. aprilli 2018 arvamuse koostamine 30 minutit, kohtu 23. aprilli 2018 kirjaga tutvumine ning hageja vastuse koostamine 10 minutit, 4. oktoobril 2019 taotluse esitamine 5 minutit, 14. oktoobri 2019 kohtuotsusega tutvumine 30 minutit, apellatsioonkaebuse koostamine 16. oktoobril 2019 1 tund, vastustaja vastusega tutvumine 5 minutit; ringkonnakohtu 30. aprilli 2020 otsusega tutvumine 5 minutit, Harju Maakohtu 5. augusti 2021 otsusega tutvumine 10 minutit; 23. augusti 2021 apellatsioonkaebuse koostamine 30 minutit.
33.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks määranud hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks enne kohtulahendi tegemist. Seega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, sest on jätnud täitmata TsMS §-st 176 lg 2 tuleneva kohustuse anda menetlusosalisele tähtaeg oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, mistõttu on maakohul jäänud välja selgitamata kõik hageja menetluskulud lisaks hageja 6. aprilli 2020 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskuludele, mida maakohus otsuses ei hinnanud.
34.Kostja hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid ei ole esitanud.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui jättis kohtuotsuses menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata toimingud 40 minuti ulatuses seoses õigusabi osutamisega peale maakohtu otsuse tegemist, sest need menetluskulud ei saanud olla vajalikud ja põhjendatud enne kohtuotsuse tegemist, kus maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Ülejäänud osas on hageja esindaja poolt märgitud menetlustoimingud kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud
2-18-5233 menetlusdokumentide sisu ja pikkust on toiminguteks põhjendatud. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi ja 25 minutit.
36.Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta 45 minutit ja tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta 1 tund 40 minutit. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning ringkonnakohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot ja 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Võttes arvesse, et ringkonnakohus pidas põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 45 minutit tunnihinnaga 100 eurot ja 1 tund 40 minutit tunnihinnaga 120 eurot, on põhjendatud ja vajalikud täiendavad õigusabikulud 275 eurot (75+200).
37.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 975 eurot (225+225+250+275) eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendav menetluskulu 500 eurot (975-(525-50)), milline menetluskulu on jäänud maakohtu otsusega kostjalt välja mõistmata.
38.TsMS § 177 lg 4 alusel tuli vastavalt hageja taotlusele kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 975 eurolt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Maakohtu kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et kostja on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 447 lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohus parandab maakohtu ilmselge eksimuse ja kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
40.Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. RLS § 59 lg 16 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot enam. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisest tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis sellega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
42.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja vastamiseks vastuapellatsioonkaebusele kulutanud 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot, s.o 90 eurot.
43.Võttes arvesse hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 45 minuti ulatuses tervikuna põhjendatuks, sest menetlusdokumendis on käsitletud vaid kostja vastuapellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude jaotusega. Tuginedes kohtupraktikale peab ringkonnakohus hageja esindaja tunnitasu 120 eurot
2-18-5233 (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 90 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.