Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus A. A. vastu kahju 9075,82 euro hüvitamise ja viivise nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
28.02.2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (volikirja alusel, e-post xxx) Puudutatud isik: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx; xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Golovenko (volikirja alusel; [email protected])
Roma e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus A. A. vastu euro kahju 9075,82 euro hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Välja A. A.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 15.07.2018.a kahjujuhtumist tulenev kahju 9 075 (üheksa tuhat seitsekümmend viis) eurot 82 senti, perioodil 02.09.2019 – 27.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 2643 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kolm) eurot 43 senti ja viivis alates 28.03.2023 kuni põhivõla (9 075,82 eurolt) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses A. A. kanda ja välja mõista A. A.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud summas 74 (seitsekümmend neli) eurot 10 senti.
4.Välja mõista A. A.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis menetluskuludelt
(74,10 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
6.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtule avalduse A. A. vastu kahju 9075,82 euro hüvitamise ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt, 15.07.2018 toimus XXX korteris nr 31 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr 43 toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai korteri siseviimistlus ja kodune vara veekahjustusi. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr OT 1813771. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is. Lepingu kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis OT00044309. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena kokku 9 075,82 eurot. Kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 20.07.2018 fikseeriti sündmuskohal varal järgmised kahjud: köögi mdf laepaneelid märgunud, tapeet seinast lahti, laminaatparkett pundunud, aknapaled veejälgedega; elutoa pinglagi kahjustunud, tugev niiskus välisseinas ja köögiga ühises seinas, laminaatparkett pundunud; esiku mdf lae- ja seinapaneelid pundunud, laminaatparkett pundunud, sisemine välisuks pundunud, ei sulgu; köögimööbel pundunud (puutumata vaid mõni üksik detail), pesukastiga nurgadiivanvoodi alumine karkass niiske. Brevanor OÜ edastas vara remondikulude hinnapakkumise summas 7 188,29 eurot ja lisatööde hinnapakkumise summas 834,31 eurot. N-Constructions OÜ edastas pinglae hinnapakkumise summas 380 eurot, Naboco mööbel nurgadiivanvoodi hinnapakkumise summas 540 eurot ja Tvim Grupp OÜ köögimööbli hinnapakkumise summas 2 290 eurot. Ajutise elamispinna kuluna on hüvitatud 20 eurot päev, kokku 340 eurot, kuivõrd niiskuskahjustusi saanud korter vajab suuremahulisi taastustöid, siis on ajutise eluaseme vajadus igati põhjendatud. Kuivõrd vara omanik avaldas soovi saada rahalist hüvitist, arvestas avaldaja kalkulatsioonides märgitud summadest maha 30%, s.o kõik ettevõttele kohaldatavad maksud. Eeltoodust tulenevalt on hüvitise kujunemise arvestuskäik järgmine 5 615,82 (7 188,29 + 834,31 = 8022,60 – 30%) + 380 (pinglagi) + 2 290 (köögimööbel) + 340 (ajutine elamispind) + 540 (diivan) – 90 (omavastutus) = 9 075,82 eurot. 03.07.2019 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/574, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 9 075,82 eurot hiljemalt 17.07.2019. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 23.08.2019 kohtuhoiatuse, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 30.08.2019. Puudutatud isik ei ole käesoleva ajani avaldaja nõuet tasunud, kuigi puudutatud isiku kindlustusandja PZU Kindlustus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on Swedbank P&C Insurance AS tagasinõuet aktsepteerinud ning hüvitanud puudutatud isikule juba 30.08.2019 nimetatud tagasinõude alusel 8 285,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 9 075,82 eurot. Avaldaja palub avalduse rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista tekitatud kahju summas
9 075,82 eurot, viivised 30.06.2021 seisuga 1 326,81 eurot, samuti alates 01.07.2021 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras ning menetluskulud summas 50 eurot. Avaldaja palub välja mõista menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Kohus võttis 01.07.2021.a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse. Puudutatud isik avaldusele vastust ei esitanud.
3.Viru Maakohtu 22.10.2021.a määrusega rahuldati Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus A. A. vastu kahju koos viivisega kokku 10 402,63 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
4.Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2022.a määrusega tühistati Viru Maakohtu 22. 10.2021.a määrus täies ulatuses ning saadeti tsiviilasi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus kuulub kindlaks määramisele maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
5.Puudutatud isiku A. A. esindaja esitas avaldusele vastuse, milles tunnistab nõuet osaliselt, so 784,18 euro ulatuses.
5.1.Vastuse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi aadressil XXX korter nr 43 omanik. Puudutatud isiku korter asub elamu neljandal korrusel. 15.07.2018 toimus puudutatud isiku korteris veeavarii. Veega olid kahjustatud allpool asuvad korterid, s.o korterid kolmandal, teisel ja esimesel korrusel (s.o L. M. korter nr 31). Puudutatud isik proovis koheselt saada all asuva korteri nr 31 sisse, kuid teda sinna ei lubatud. Puudutatud isik oli valmis ka osalema kahju võimalike tagajärgede kõrvaldamises (s.o vee ja veelekete likvideerimine). Korteri nr 31 omanik loobus sellest. Puudutatud isiku poolt oli sõlmitud vastutuskindlustusleping AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaaliga (PZU). Pärast kahjujuhtumit sai puudutatud isik enda kindlustusandjalt hüvitise suuruses 8285,02 eurot (dtl. 134-135). Kõige suurem kahju oli tekitatud kolmanda korteri omanikule, kellele hüvitas puudutatud isik kokkuleppel kahju suuruses 6000 eurot. Teisel korrusel asuva korteri omanikule hüvitas puudutatud isik kokkuleppel kahju summas 1800 eurot. Esimesel korrusel asuva korteri nr 31 omanikuga (s.o L. M.) ei saanud puudutatud isik kokkulepet leida. L. M. ei soovinud puudutatud isikuga suhelda ega lubanud isegi korterisse kahju tagajärgede üle vaatamiseks. Ka avaldajaga ei leidnud puudutatud isik mõistlikku kokkulepet. 03.07.2019 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/574, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 9075,82 eurot hiljemalt 17.07.2019. Puudutatud isik vastas nõudekirjale. Puudutatud isik leidis vastuses, et Swedbank P&C Insurance AS poolt nõutud summa ei kajasta objektiivselt korteri nr 31 omanikule L. M.le veekahjuga tekitatud kahju suurust. Puudutatud isik oli ka seisukohal, et avaldaja nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Puudutatud isik teatas avaldajale, et tema ei loobu tekitatud kahju hüvitamisest, kuid puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja poolt nõutud summa (s.o 9075,82 eurot) ei vasta kahju suurusele. Puudutatud isik on arvamusel, et reaalne kahju suurus on oluliselt väiksem.
5.2.Puudutatud isik on nõus üksnes sellega, et 15.07.2018 toimunud veelekkega oli kahjustatud korteri nr 31 köögi viimistlus ja köögimööbel. Puudutatud isik on seisukohal, et avalduses märgitud köögi viimistluse ja köögimööbli kahju suurus on põhjendamatu suur. Avaldaja on lisanud avaldusele hinnapakkumine (dtl. 122-123), mis on koostatud Brevanor OÜ poolt ning puudutatud isikul on alus eeldada, et nimetatud eelarves on hinna arvestamisel võetud aluseks uute materjalide hinda. Samuti hinnapakkumistest ei nähtu, millised ehitusmaterjalid, mis mahus ja mis hinnaga on võetud aluseks hinnapakkumiste koostamiseks. Lisaks käsitlevad hinnapakkumised korteri remonti sellises mahus, mis ei ole absoluutselt vajalik 15.07.2018 veekahjustuste likvideerimiseks. Puudutatud isik tellis
ehitusfirmast Zauri ja Akberi Keskus OÜ alternatiivne hinnapakkumine korteri nr 31 köögi remondi maksumuse välja selgitamiseks (aluseks on Brevanor OÜ poolt tehtud hinnapakkumise andmed ja mahud). Zauri ja Akberi Keskus OÜ tegi Brevanor OÜ kalkulatsioonile alternatiivse kalkulatsiooni, mille järgi on korteri nr 31 köögi uue remondi maksumus 739,18 eurot. Seega on Brevanor OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni summa on oluliselt kõrgendatud. Puudutatud isik ei ole kohustatud hüvitama kannatanule kulusid, mis on suuremad kui tegelik kahju suurus (VÕS § 127 lg 1 ja lg 5). Avaldaja poolt esitatud piltidest (dtl. 80-96) nähtub, et korteri nr 31 köögimööbel on tehtud lamineeritud puitlaastplaadist. Avalduse juurde lisatud Tvim Grupp OÜ hinnapakkumisest (dtl. 127) tuleneb, et tellitud uus mööbel on tammest. See ei ole samaväärne mööbel, mis oli kannatanul ja see on oluliselt kallim kui korteri nr 31 köögimööbel. Puudutatud isik tegi päringuid ja tuvastas, et samaväärse köögimööbli maksumus on ca 240 eurot. Seega puudutatud isik on nõus kahju suurusega summas 979,18 eurot (739,18 + 240).
5.3.Puudutatud isik on seisukohal, et ülejäänud osas on kahju suurus tõendamata. Avaldusest ja avalduse juurde lisatud materjalidest (s.o ehitise ülevaatusakt ja selle lisa; vt. dtl. 9-13) nähtub, et on kahjustatud järgmised korteri ruumid: köök, elutuba ja esik. Köögis olid kahjustatud üksnes köögimööbel ja põrand. Magamistuba ja vannituba ei olnud aga kahjustatud. Puudutatud isik leiab, et tõendanud ei ole, et veelekkega on kahjustatud elutoas ja esikus seinad, põrand ja lagi ning nurgadiivanvoodi. Avalduse materjalidest ei ole selge, kuidas ja mil põhjusel oli pinglagi kahjustatud, samuti puuduvad tõendid, et kahjustatud pinglagi oli asendatud uue pinglaega. Puudutatud isik on seisukohal, et antud summa (s.o 380 eurot) nõue on alusetu. Tõendamata on, et veelekkega on kahjustatud korteri nr 31 elektrijuhtmestik. Sellepärast on täielikult põhjendamatud Brevanor OÜ hinnapakkumises märgitud elektritööd summas 1719,00 eurot, s.o ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga on 2062,80 eurot). Juhul, kui kohus tuvastab, et esik ja elutuba oli siiski 15.07.2018 toimunud veelekkega kahjustatud, siis puudutatud isik on seisukohal, et avalduses märgitud esiku ja elutoa kahju suurus on põhjendamatult suur. Puudutatud isik tellis ehitusfirmast Zauri ja Akberi Keskus OÜ alternatiivne hinnapakkumine korteri nr 31 köögi, esiku ja elutoa remondi maksumuse välja selgitamiseks (aluseks on Brevanor OÜ poolt tehtud hinnapakkumise andmed ja mahud). Zauri ja Akberi Keskus OÜ tegi Brevanor OÜ kalkulatsioonile alternatiivse kalkulatsiooni, mille järgi on korteri nr 31 köögi, esiku ja elutoa uue remondi maksumus 3215,88 eurot. Seega on Brevanor OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni summa on oluliselt kõrgendatud. Ü Brevanor kalkulatsioon on seotud korteri nr 31 ruumides uue viimistlusremondi hinnaga. Uue remondi hind ja tekitatud kahju ei ole samaväärsed mõisted.
5.4.Puudutatud isik on seisukohal, et on täielikult tõendamata nurgadiivanvoodi kahjustamine ning vajadus selle asendamiseks. Asjaolu, et nurgadiivanvoodi oli mõnedes osades niiske, ei kinnita, et see on parandamatult kahjustatud. Seega väidetav kahju summas 540 eurot (dtl. 126) uue nurgadiivanvoodi ostmiseks on tõendamata. Avaldusest tuleneb, et ajutise elamispinna kuluna on hüvitatud 20 eurot päevas, kokku 340 eurot, kuid lisatud ei ole mitte ühtegi tõendit antud kulu kandmisest, mistõttu nõue on tõendamata.
5.5.VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Lähtudes eeltoodust sisaldab VÕS § 127 lg 5 võlaõiguses kehtivat põhimõtet, et kahjuhüvitise arvestamisel tuleb välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi, st kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas olukorras, kui ta muidu oleks olnud. Sellega välistatakse ühtlasi ka kahju tekitaja karistamine kahju hüvitamise instituudi kaudu. Seega tuleb kahju suuruse
kindlaks tegemisel arvestada asja kulumit ja amortisatsiooni, s.t puudutatud isik ei pea hüvitama avaldajale uute materjalide ja detailide hinda. Puudutatud isik leiab, et antud juhul tuleb tuvastada, millises seisus oli korter nr 31 enne 15.07.2018. Tõendamiskoormus on avaldajal, s.t et avaldaja peab tõendama korteri nr 31 seisund seisuga 15.07.2018 (s.o nt. millal korteri ruumides oli tehtud remont ja millised viimistlusmaterjalid olid kasutatud).
5.6.Puudutatud isik on seisukohal, et tuleb kindlasti arvestada ka seda, et korteri nr 31 omaniku valdusesse jäi kahjustatud mööbel (s.o nurgadiivan ja köögimööbel) Puudutatud isik ostis 06.12.2021 FIE-lt V. M. kasutatud mööbli, s.o diivani ja köögimööbli komplekti (5 kappi), hinnaga 195 eurot. Puudutatud isik leiab, et mööbel, mis jäi korteri nr 31 omaniku valdusesse, omab umbes sama hinda, s.o 195 eurot. Järelikult kahju suurusest tuleb maha arvata 195 eurot. Eeltoodu alusel on puudutatud isik seisukohal, et temalt väljamõistetud kahju suurus ei pea ületama 784,18 eurot (979,18 – 195).
5.7.Puudutatud isik leiab, et avaldaja viivise nõue on põhjendamatu, sh põhjendamatult suur. Avaldaja teatas puudutatud isikule nõude olemasolust üksnes aasta pärast kahjujuhtumi toimumist. Puudutatud isik oli nõus asja lahendamisega kokkuleppel, kuid pooled ei leidnud kompromissi. Avaldaja ei pöördunud kohtu poole kolme aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutmist. Avaldaja ei seletanud, miks tema ei pöördunud kohtu poole nii pikka ajavahemiku jooksul. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja viivise nõue esitamine on pahauskne. Puudutatud isik on ka seisukohal, et viivist võib arvestada üksnes kahju tõendatud suurusest. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lähtudes eeltoodust taotleb puudutatud isik vähendada avaldaja viivisenõude nullini, s.o jätta avaldaja nõue rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada viivise nõuet kohtu äranägemisel kuni õiglase ulatuseni.
6.Avaldaja esitas 02.06.2022 täiendavad seisukohad.
seoses puudutatud isiku vastuväidetega
kahjustuste osas
6.1.Avaldaja selgitab kahjustusi elutoa osas. Puudutatud isiku vastuses avaldusele on märgitud paljasõnaliselt ja tõendeid esitamata, et puudutatud isikule on teada, et pinglagi ei saa veega kahjustada. Avaldaja esitatud fotodelt nähtuvad pinglae venimisest tekkinud kahjustused. Kuna vesi kogunes, siis see venitas pinglage ja tekitas kahjustusi valgustite avade ümbruses. Asjakohatu on puudutatud isiku viide sellele, et puuduvad tõendid, et kahjustatud pinglagi oli asendatud uue pinglaega. VÕS § 422 lg 1 kohaselt võib kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitada rahas. Seejuures ei ole relevantne, kas taastusremont on tehtud või mitte. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.12.2008 otsuse 3-2-1-113-08 p-s 15 leidnud, et kahju hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti, s.o ehitise taastama. Kindlustusjuhtumi tõttu kindlustusvõtjale tekkinud kahju tuleb hüvitada (VÕS § 476 lg 1). Üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlusvõtja hüvitist kasutab. 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1 fotod 20, 21, 22, 23, 28, 31 – niiskusanduriga on mõõdetud, et kipssein oli märg. 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1 fotolt 24 ja
menetlusdokumendi lisa 2 fotolt nr 3 nähtub, et laminaat on niiske, pundumisest on tekkinud vahed, vesi elutoa põrandal ja diivani all. Menetlusdokumendi lisa 1 fotodelt 25, 26, 27 – nähtub, et aknapaled on märgunud ja kahjustunud. Elutoa, esiku ja diivani kahjustuste tõendamiseks esitab hageja ka videod tekkinud kahjustustest (video 20180716_170102.mp4 esiku, elutoa, köögi kahjustuste kohta, video 20180724_105956.mp4 diivani kahjustuste kohta, video 20180724_110050.mp4 vannitoa kahjustuste kohta).
6.2.Avaldaja tõendab esiku kahjustusi järgmiselt: 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1 fotod 34 (pundunud laepaneelid), 37 (pundunud seinapaneelid), 38 (pundunud lae- ja seinapaneelid), 40 (pundunud lae- ja seinapaneelid), 42 (märgunud seinapaneelid), 43 (märg välisukse pale), 44 (märg välisukse pakk), 45 (niiske välisukse raam), 47 (niiske seinapaneel), 49 (pundunud laepaneel). 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 2 foto 1 – pundunud laepaneel. Kahjustusi tõendab täiendavalt ka lisana 1 esitatud video 20180716_170102.mp4. Ehitise ülevaatusakti kohaselt oli esiku laminaatparkett pundunud, lisaks oli esiku põrand ühtne tervik elutoa põrandaga, mis sai samuti veekahju ja seetõttu kuulus esiku ja elutoa parkett hüvitamisele.
6.3.Avaldaja tõendab nurgadiivanvoodi kahjustusi 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1 fotod 1 – 7 ja 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 2 foto 3. Kõik nimetatud fotod kinnitavad, et diivan sai veekahjustusi. Täiendavalt esitab avaldaja diivanist tehtud video (video 20180724_105956.mp4), millest nähtub, et diivani kattealune materjal on märgumise tõttu muutunud pehmeks ehk diivani seljatoe tagaosa on kaotanud oma jäikuse, st diivan kaotas oma vastupidavuse deformatsiooni tekkele.
6.4.Niiskuskahjustusi magamistoa kipsseintel tõendab avaldaja 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1 fotod 88 – 92. Brevanor OÜ hinnapakkumisest (avalduse lisa nr 4) nähtub, et magamistoas olid kipsseinad. Kuna seinad olid märgunud ning kipsmaterjal hakkab veega kokkupuutel hallitama, oli vajalik uue kipsseina paigaldamine ja uue viimistluse tegemine. Põrandakattematerjal oli esikus, elutoas ja magamistoas üks, mistõttu oli vajalik vahetus/hüvitamine kogu ulatuses, et taastada juhtumieelne olukord.
6.5.Niiskuskahjustusi vannitoa seintel tõendab avaldaja 08.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1 fotod 83-87. Vannitoa kahjustusi tõendab täiendavalt ka seisukohade lisana 1 esitatud video 20180724_110050.mp4, millest nähtub, et vesi on sattunud siseviimistlusmaterjali ja konstruktsiooni vahele, mille vahelt on vesi jooksnud vanni alla viimistlemata osani. Videost nähtub, et sein on märg.
6.7.Lisaks elektrijuhtmestiku võimalikule kahjustumisele on elektritööd taastustöödega ilmselgelt kaasnev lisatöö (valgustite eemaldamine/paigaldamine, lülitite eemaldamine/paigaldamine, elektripistikud jms), mistõttu on tegemist põhjendatud nõudega arvestades korteris tekkinud kahjustuste ulatust. Arvestades veekahju ulatust korteris 31, mis on tõendatud avaldaja esitatud fotode ja videotega, puudus omanikul inimlik võimalus korteris elamiseks ning ta vajas seega asenduspinda, mistõttu on ka asenduspinna kulu põhjendatud ja vajalik.
6.8.Puudutatud isik märgib vastuses avaldusele köögi ja köögimööbli osas, et avaldaja esitatud hinnapakkumises on eelduslikult aluseks võetud uute materjalide hinda. Tegemist ei ole asjakohase vastuväitega. Kannatanule ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida, sest n-ö vana remonti teha ei saa. VÕS § 132 põhimõttest tulenevalt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk tervikliku taastamise kulust (v.t Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 121-08, p 15).
Eesti õigus lähtub tsiviilõiguslikes suhetes kahju täieliku hüvitamise põhimõttest, st kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süü astmest. Kahjukindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kahju saanud isikule asja parandamise kulude hüvitamine. Asjaolu, et haldusettevõtte OÜ Ahtme Maja teate (avalduse lisa 13) kohaselt said kahjustatud vaid köögimööbel ja põrand, ei tähenda, et muid kahjustusi ei tekkinud, sest avaldaja on tõendanud veel hulga teisi kahjustusi, eelnevalt esitatud konkreetsete viidetega fotodele ja videotele.
6.9.Ehitise ülevaatusaktis on märgitud, et köögimööbel oli valmistatud eritellimusel maksumusega 1 800 eurot. Fakt, et tegemist oli eritellimusmööbliga (eri mõõdud ja lahendus), nähtub ka avaldaja esitatud fotodelt. Samaväärse valmistamine koos paigaldusega jms ei saa kuidagi olla võrreldav puudutatud isiku poolt esitatud valmis köögimööbli pakkumistega. Puudutatud isiku esitatud Zauri ja Akberi Keskus OÜ hinnapakkumine köögi remondi osas ei kinnita puudutatud isiku seisukohta, et Brevanor OÜ hinnapakkumine on oluliselt kõrgendatud, sest Brevanor OÜ 03.08.2018.a hinnapakkumisest nähtub, et üksnes köögi remonttööde hinnapakkumine ilma elektritöö, mööbli teisaldustöö ja transpordikuluta on 914,34 eurot käibemaksuga, mis ei ole puudutatud isiku esitatud hinnapakkumisega (739,18 eurot km-ga) võrreldes oluliselt erinev, vahe on kõigest 175,16 eurot.
6.10.Vastuses märgib puudutatud isik, et tellis Zauri ja Akberi Keskus OÜ-lt alternatiivse hinnapakkumise korter 31 köögi, esiku ja elutoa remondi maksumuse välja selgitamiseks ning hinnapakkumise kohaselt on maksumus 3 215,88 eurot km-ga. Sellele tuginedes väidab puudutatud isik, et Brevanor OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni summa on oluliselt kõrgendatud ning et puudutatud isik ei ole kohustatud hüvitama kannatanule kulu, mis on suuremad kui tegelik kahju. Avaldaja juhib eelmärgitu osas samuti tähelepanu sellele, et avaldaja esitatud Brevanor OÜ 03.08.2018 hinnapakkumise kohaselt on esiku, elutoa ja köögi remondi hinnapakkumise suurus 3 219,29 eurot km-ga ehk sama mis puudutatud isiku esitatud Zauri ja Akberi Keskus OÜ hinnapakkumine, mistõttu on väär puudutatud isiku väide, et avaldaja esitatud hinnapakkumine on oluliselt kõrgendatud. Eeltoodule tuginedes jääb arusaamatuks, millel selline puudutatud isiku seisukoht tugineb, kui hinnapakkumised on samas suuruses. Avaldaja hinnapakkumine sisaldab lisaks esiku, elutoa ja köögi remondipakkumisele ka magamistoa remondipakkumist (1 582,20 eurot km-ga), elektritööd (2 062,80 eurot km-ga), mööbli teisaldustöö, transpordi ja utiliseerimise kulu ja sel põhjusel ongi hinnapakkumine puudutatud isiku omast suurem. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumine aga elektritöid ei sisalda, kuigi need on ilmselged taastustööde läbiviimisel nagu avaldaja juba ka eelnevalt märkis (valgustid, lülitid, elektripistikud jms). Samuti ei nähtu puudutatud isiku hinnapakkumisest mööbli teisaldustööd ega transpordi, utiliseerimise ja koristustööde kulu. Ka need kulud kaasnevad igal juhul taastustööde teostamisega. Eeltoodust nähtuvalt kinnitavad ka puudutatud isiku esitatud hinnapakkumised üldjoontes avaldaja nõude suuruse põhjendatust selle erisusega, et need pakkumised ei kajasta kõikki vajalikke kuluartikleid. Avaldaja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolu, et alternatiivsed hinnapakkumised on teinud ettevõte, mille juhatuse liige on äriregistri andmebaasi kohaselt A. A., kes on perekonnanime järgi eelduslikult puudutatud isiku sugulane, millest tulenevalt julgeb avaldaja kahelda nende pakkumiste erapooletuses.
6.11.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku viivise vähendamise taotlusega, kuivõrd avaldus on kohtusse esitatud aegumistähtaja jooksul ning vastavalt tööde järjekorrale. Lisaks on viivise vähendamise taotlus põhjendamata. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud
lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Puudutatud isik ei ole kohustust mitte mingis ulatuses täitnud (kuigi tema kindlustusandja on talle väljamakse teostanud avaldaja tagasinõude alusel) ega tõendanud ka enda majanduslikku seisukorda. Arvestades põhinõude suurust, ei ole viivise nõue avaldaja hinnangul ka ebamõistlikult suur. Lisaks nõuab avaldaja viivist alates 02.09.2019, s.o alates pärast kohtuhoiatuses märgitud tasumise tähtaja saabumist ehk viivisenõude kontekstis ei oma mingit tähendust asjaolu, millal teavitas avaldaja nõude olemasolust puudutatud isikule. Lisaks märgitule ei ole esitatud nõude aegumistähtaeg mitte 3 aastat nagu märgib puudutatud isik, vaid 10 aastat (v.t Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-5233 p 19)
6.12.Puudutatud isiku väide, et ta on enda kindlustusandjalt saadud hüvitisest hüvitanud teistele korteritele tekkinud kahju, on paljasõnaline ning tõendamata. Puudutatud isiku kindlustusandja sai kaks nõuet ning just avaldaja nõudekirja alusel on puudutatud isikule kui põhjustajale PZU hüvitanud kahjusumma 8 285,02 eurot), kuid avaldaja nõuet puudutatud isik käesoleva ajani tasunud ei ole. Hüvitis on puudutatud isikule välja makstud 30.08.2019. Ainuüksi nimetatud asjaolule tuginedes on puudutatud isiku vastuväited avaldaja nõude osas põhjendamatud ja alusetud. Sel põhjusel on täielikult põhjendamatud kõik puudutatud isiku vastuväited viivise nõude osas. Puudutatud isiku ja viimase kindlustusandja vahelisest ekirjavahetusest nähtuvalt tekkis puudutatud isikul veelekkega seoses veekulu summas 4 758 eurot, mis näitab, et tegemist oli äärmiselt suure veelekkega, mida kinnitab ka avaldaja poolt 08.03.2022 menetlusdokumendi lisana nr 2 esitatud foto nr 8, millelt nähtub märgunud maja välissein. Mõlemad tõendid kinnitavad, et veeleke oli meeletu, see ulatus läbi mitme korruse, mistõttu oli ka korterile 31 tekkinud kahju märkimisväärse ulatusega. Kahjustunud mööbli väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Juhul kui kindlustusandja oma õigust ei teosta, ei anna see kahju põhjustajale õigust nõuda hüvitamisele kuuluva kahju vähendamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. -
9.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga XXX-43 (registriosa nr xxxxxxxx) (dtl 195-196); - Puudutatud isikutele kuuluvas korteris toimus 15.07.2018 veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi korter asukohaga XXX-31, xxx (dtl 137); - samas elamus asuva korteri nr 31 vara suhtes kehtis kindlustusleping ning avaldaja on kindlustusandja (dtl 7-8);
-
- kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 9 075,82 eurot (dtl 128); - PZU Kindlustus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on Swedbank P&C Insurance AS tagasinõuet aktsepteerinud ning hüvitanud puudutatud isikule 30.08.2019 nimetatud tagasinõude alusel 8 285,02 eurot (dtl 134 -135); - puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet osaliselt summas 784,18 eurot (dtl 192).
10.Riigikohus on otsuse nr 2-12-24747 p-s 21 selgitanud, et korteriomanik oli varasema kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus jäi eelnimetatu juurde ning nentis, et sarnased kohustused tulenevad korteriomanikule ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1. Korteriomaniku kohustuseks on hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, st korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43; RKTKo nr 3-2-1-107-15, p 14). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist.
11.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 mõttes, kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri parandamise kulu summas 9075,82 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustusandja on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu lahend nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14). Kuna avaldaja on kindlustusandja, kes on kahjuhüvitise kindlustusvõtjale tasunud, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale ning avaldaja on omandanud kindlustusvõtja õigusliku positsiooni ja avaldajal on nõudeõigus puudutatud isiku vastu. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 kohaselt, kindlustusandja on äriühing, kelle peamine ja püsiv tegevus on kindlustustegevus.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 127 lg 1, 3, 4 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,
võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine. VÕS § 132 lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.12.2008 otsuse 3-2-1-113-08 p-s 15 leidnud, et kahju hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti, s.o ehitise taastama. Kindlustusjuhtumi tõttu kindlustusvõtjale tekkinud kahju tuleb hüvitada (VÕS § 476 lg 1). Üldjuhul ei saa kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlusvõtja hüvitist kasutab.
13.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud Kodukindlustuse poliisi nr OT00044309, mille alusel kindlustati korter asukohaga XXX-31, xxx (dtl 7-8); 20.07.2018 vara ülevaatuse akti seoses 15.07.2018 sündmusega koos lisadega (dtl 9-13); 03.08.2018, 10.09.2019, 14.08.2018, 20.07.2018, 15.05.2017 hinnapakkumised (dtl 122-127), fotod (dtl 15- 121, 213216), 16.07.2018 ja 24.07.2018 videod (dtl 213), elamu haldaja 24.07.2021 teate (dtl 137), 21.09.2018 hüvitisotsuse (dtl 128), puudutatud isikule 03.07.2019 saadetud nõudekirja (dtl 130 – 131), PZU Kindlustus e-kirja A. A.le kindlustushüvitise väljamaksmise kohta (dtl 134135). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tekitatud kahju nõude summas 9 075,81 eurot, mida puudutatud isik ei ole avaldajale hüvitanud. Avaldaja on antud summa kindlustusandjana kindlustusvõtjale välja maksnud.
14.Puudutatud isik leiab et Swedbank P&C Insurance AS poolt nõutud summa ei kajasta objektiivselt korteri nr 31 omanikule L. M.le veeavariiga tekitatud kahju suurust. Samuti on osa tekitatud kahjust tõendamata. Kahjustada said vaid köök ja köögimööbel. Ülejäänud osas, so elutuba, esik, vannituba, magamistuba, nurgadiivanvoodi, elektrijuhtmestik ja pinglagi, on kahju olemasolu tõendamata. Puudutatud isik on ka arvamusel, et reaalne kahju suurus on oluliselt väiksem. Samuti leiab puudutatud isik, et arvesse tuleks võtta korteri varasemat seisukorda, sh kulumit ja amortisatsiooni.
15.Kohus on seisukohal, et määruse punktis 15 toodud tõenditega on tekitatud kahju ulatus, so, et korteris said peale, köögi ja köögimööbli kahjustada ka esik, elutuba, magamistuba, ja vannituba, elutoa pinglagi ning nurgadiivanvoodi. Kuna elektrijuhtmestik asub laes ja seintes, mis märgusid, siis on ilmselge, et märgus ja kahjustada sai ka seinakontaktid, pistikud ja lambipesad. Asjaolu, et kahjustatud korteri omanik teatas esialgelt kindlustusandjale kahjutustest köögimööblil ja põrandal (dtl137) ning näitas OÜ Ahtme Maja esindajale V. L.le (dtl 270 -272) ainult esikut ja kööki, ei tähenda iseenesest, et teised ruumide ei saanud veekahjustusi, sest kahjustused võisid ilmneda ka hiljem. Kohus märgib, et kui korteris
asukohaga XXX - 43, xxx ei oleks survevooliku purunemise tagajärjel veeleket tekkinud, siis ei oleks korter asukohaga XXX – 31, xxx kahjustada saanud (kahju ei oleks tekkinud). Seega on asjas tuvastatud põhjuslik seos puudutatud isiku käitumise (puudutatud isiku korteriomandist survevooliku purunemise tagajärjel tekkinud veeleke, mille tulemusena voolas vesi korterist nr 43 läbi mitme korruse alla korterisse nr 31) ja kindlustatud korteriomanikul tekkinud kahju vahel. Kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju on hõlmatud selle kohustuse kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
16.Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja poolt kohtule esitatud Brevanor OÜ 03.08.2018 ja 10.09.2018 hinnapakkumised (dtl 122 -124) veekahju tagajärgede likvideerimise kulu ja hinnapakkumises sisalduvate tööde loetelud viitavad tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele. Kohus leiab, et hinnapakkumises näidatud kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning kohtul puudub alus kahelda esitatud tööde põhjendatuses, seejuures ei ole vajalik kahju hüvitamiseks kindlaks teha, kas kahju likvideerimiseks vajalikud tööd ka tegelikkuses tehti (VÕS § 132 lg 3). Samuti on põhjendatud uue pinglae ja köögimööbli soetamise ja paigaldamise ning nurgadiivani soetamise kulud (dtl 125 -127). Kuna korter nr 31 sai niivõrd olulisi veekahjustusi, et seal ei olnud võimalik elada, nõustub kohus avaldajaga selles, et omanikul puudus inimlik võimalus korteris elamiseks ning ta vajas seega asenduspinda. Kohus leiab, et asenduspinna kulud summas 340 eurot mõistlikud ja põhjendatud.
17.Puudutatud isik on leidnud Brevanor OÜ hinnapakkumised ei ole põhjendatud ja on osaliselt ülepaisutatud. Puudutatud isiku poolt esitatud Zauri ja Akberi Keskus OÜ hinnapakkumised (dtl 197 -198, 201 - 203) kinnitavad üldjoontes avaldaja nõude suuruse põhjendatust selle erisusega, et need pakkumised ei kajasta kõikki vajalikke kuluartikleid, sh elektritöid (lambid, pistikud, lülitid), kuigi need on ilmselged taastustööde läbiviimisel vajalikud. Samuti ei nähtu puudutatud isiku hinnapakkumisest mööbli teisaldustööd ega transpordi, utiliseerimise ja koristustööde kulu. Kohus nõustub avaldaja poolt märgitud asjaoluga et alternatiivsed hinnapakkumised on teinud ettevõte, mille juhatuse liige on äriregistri andmebaasi kohaselt A. A., kes on puudutatud isiku isa ning sellest tulenevalt ei ole Zauri ja Akberi Keskus OÜ poolt tehtud pakkumised erapooletud. Ka ei kinnita puudutatud isiku poolt esitatud köögimööbli hinnapakkumine (dtl 199 -200), et tegemist on samasuguse eritellimusega valmistatava mööbliga, millise sai korteris nr 31 veekahjustusi.
18.Puudutatud isik on vastuväitena köögi ja köögimööbli osas esitanud väite, et avaldaja esitatud hinnapakkumises on eelduslikult aluseks võetud uute materjalide hinda. Samuti on puudutatud isik esitanud väite, et kahju ulatuse kindlaksmääramisel tuleks arvestada korteri varasemat seisundist, sh kulumist ja amortisatsiooni ning viimistlusremont pole võrdne tekitaud kahjuga. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohaste vastuväidetega. Kannatanule ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida, sest n-ö vana remonti teha ei saa. VÕS § 132 põhimõttest tulenevalt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk tervikliku taastamise kulust (v.t Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 25.02.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 121-08, p 15). Kahjukindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kahju saanud isikule asja parandamise kulude hüvitamine.
19.Puudutatud isiku esindaja väide kohtuistungil, et kuna korteri nr 31 korteri omanik ei tuulutanud peale toimunud uputust korterit, siis suurendas ta sellega tekkinud kahjusid. Arvestades ülisuurt vee kogust, millest kõike ilmselgelt ei olnudki võimalik koristades likvideerida, kuna see vajus pindadesse (sh mööbel, seinad, laed, põrandad), siis ainuüksi
tubade tuulutamine poleks ilmselt kaasa toonud kahjude suuruse olulist vähenemist. Puudutatud isiku väide, et ta on enda kindlustusandjalt saadud hüvitisest hüvitanud teistele korteritele tekkinud kahju, on paljasõnaline ning tõendamata. Kahjustunud mööbli väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Juhul kui kindlustusandja oma õigust ei teosta, ei anna see kahju põhjustajale õigust nõuda hüvitamisele kuuluva kahju vähendamist.
21.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 01.09.2019-30.06.2021 eest summas 1 326,81 eurot. Samuti soovib avaldaja viivise põhinõudelt alates 01.07.2021 VÕS § 113 lg1 sätestatud määras väljamõistmist. Puudutatud isik leiab, et viivise nõue on põhjendamatu, sh on viivise nõue põhjendamatult suur. Puudutatud isik palub jätta viivise nõue rahuldamata või alternatiivselt vähendada seda õiglase ulatuseni.
22.Kohus leiab, et avaldaja viivise nõue on põhjendatud.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
24.Puudutatud isik ei ole kohustust mitte mingis ulatuses täitnud ega tõendanud ka enda majanduslikku seisukorda. Arvestades põhinõude suurust, ei ole viivise nõue kohtu hinnangul ka ebamõistlikult suur. Avaldaja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 02.09.2019, s.o alates pärast kohtuhoiatuses märgitud tasumise tähtaja saabumist. Seega ei oma antud viivisenõude esitamise kontekstis mingit tähendust asjaolu, millal teavitas avaldaja nõude olemasolust puudutatud isikule. Puudutatud isiku kindlustusandja PZU Kindlustus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal maksis avaldaja nõudekirja alusel puudutatud isikule kui kahju põhjustajale kahjusumma 30.08.2019 8285,02 eurot, kuid puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet, sh isegi osaliselt käesoleva ajani tasunud. Ainuüksi nimetatud asjaolule tuginedes on puudutatud isiku vastuväited viivise nõude osas põhjendamatud ja alusetud.
25.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised alates 02.09.2019 kuni 27.03.2023 summas 2643,43 eurot ja lisanduva viivise alates 28.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
27.Arvestades korteriomandiga seotud nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega
29.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud kokku summas 74,10 eurot, sh riigilõiv summas 50 eurot ja sõidukulud seoses 28.02.2023 toiminud kohtuistungile sõiduga 24,10 eurot. Avaldaja poolt menetluskulude kandmine on tõendatud asjas olevate kuludokumentidega (dtl 144,263 -265).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 74,10 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (74,10 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
32.Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda. Seetõttu ei anna kohus hinnangut puudutatud isiku menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Puudutatud isikul on õigus TsMS § 150 lg p 1 alusel taotleda kohtult määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro tagastamist.
33.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni
Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2024. a määrusega nr 2-2110346.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.