TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi T. K.i vastu põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 1 525,72 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); Kostja: T. K. (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx, xxxx). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi T. K.i vastu põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes.
2.Mõista T. K.ilt välja põhivõlgnevus 1135,89 eurot, intressid 55,64 eurot, haldustasu 11,60 ja sissenõudmiskulud 50 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks.
3.Mõista T. K.ilt välja 28.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 91,98 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks.
Mõista T. K.ilt välja viivised määraga 15,90% aastas põhivõlgnevuselt 1135,98 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks alates 29.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja hageja sõlmisid 20.05.2016 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 5000,00 eurot. Laenujäägile lisandus lepingutasu 29,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2016 - 10.05.2021. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 23.11.2020. Kostjal tekkis võlgnevus alates 50. osamaksest, mille maksetähtaeg oli 10.07.2020 ning tasumata põhiosa 1135,89 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata laenu põhiosa 1135,89 eurot.
2.Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 15,90% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressivõlgnevus summas 55,64 eurot.
3.Vastavalt 23.05.2016 sõlmitud laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 23.11.2020 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.08.2020 - 23.11.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 11,60 eurot (4 x 2,90).
4.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot.
5.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab viivist refinantseerimislepingus nr xxxx kokku lepitud viivisemääras 15,9% aastas kogu põhivõla summalt 1135,89 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 24.11.2020 kuni hagi esitamiseni 28.05.2021. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 91,98 eurot.
6.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 29.05.2021 lepingujärgses viivisemääras, s.o 15,9% aastas.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1135,89 eurot, intress 55,64 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 91,98 eurot ja viivis alates 29.05.2021 kuni põhinõude summas 1135,98 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 15,9% aastas. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja viibib alates xxxx vangistuses ning tema sissetulekud on peatunud. Kostjal ei ole võimalik võlgnevust tasuda kuni 26.07.2021, kui tema vanglakaristus lõpeb. Kostja ei ole võlateatisi kätte saanud, kuna on viibinud vanglas. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 20.05.2016 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 5000,00 eurot (dtl 71-77). Laenujäägile lisandus lepingutasu 29,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2016-10.05.2021. Kostjal tekkis võlgnevus alates 50. osamaksest, mille maksetähtaeg oli 10.07.2020 ning tasumata põhiosa oli 1135,89 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 23.11.2020.
11.Hageja palub välja mõista kostjalt laenulepingu alusel põhivõlgnevus 1135,89 eurot, intress 55,64 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 91,98 eurot ja viivis alates 29.05.2021 kuni põhinõude summas 1135,98 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 15,9% aastas. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja viibib vanglas ning tal puudub sissetulek, mistõttu ei ole võimalik võlgnevust tasuda.
12.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et hageja andis kostjale 20.05.2016 laenulepingu alusel üle 5000 eurot.
13.Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena perioodil 10.06.2016-10.05.2021. Kostjal tekkis võlgnevus alates 50. osamaksest, mille maksetähtaeg oli 10.07.2020 ning tasumata põhiosa jääk oli 1135,89 eurot. Hageja ütles lepingu üles 23.11.2020 teatisega (dtl 80), kuna kostja oli jätnud laenumaksed tasumata ja oma kohustused täitmata.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 396 lg 1 alusel hagejale tagastada põhivõlgnevus ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1135,89 eurot.
15.Seoses kostja vastuväidetega, et kostjal ei olnud võimalik võlgnevust tagastada, kuna kostja viibis vangis, märgib kohus, et kostja vastuväide ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata. Hagejal ei ole võimalik oma nõude esitamisega viivitada, kuni kostja vanglast vabaneb, kuna sellisel juhul võib hageja nõue aeguda.
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. Hageja ja kostja vahel 20.05.2016 sõlmitud lepingu alusel on intressi määr 15,90% aastas (dtl 73). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 55,64 eurot. Intressivõlgnevus tuleneb maksegraafikust (dtl 75).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista haldustasu summas 11,60 eurot. VÕS § 76 lg-st 1 lähtuvalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 20.05.2016 lepingu eritingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu 2,90 eurot kuus (dtl 72). 23.11.2020 toimunud laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgu 10.08.2020-23.11.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista haldustasu 11,60 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Võlausaldaja ja tema esindaja on kostjale saatnud 6 kirja (dtl 81-87), millest esimese tasulise kirja eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Muude makseviivitusega seotud kulude eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot hageja kasuks. Seoses kostja vastuväidetega, et kostja ei ole meeldetuletuskirju saanud, kuna kostja viibis vanglas, märgib kohus, et kostja vanglasse sattumise riisiko ei ole hageja kanda ning hagejal oli õigus saata meeldetuletuskirju aadressile, mille kostja ise oli hagejale avaldanud.
19.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 1135,89 eurot lepingujärgses intressimääras, mis on 15,90% aastas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 24.11.2020, kui toimus lepingu ülesütlemine, kuni 28.05.2021, kui hageja esitas hagiavalduse, summas 91,98 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud intressimääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 24.11.2020-28.05.2021 (186 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 1135,89 eurot viivisemääraga 15,90% aastas, mis on 91,98 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 91,98 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 1135,89 eurot määraga 15,90% aastas alates 29.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 1 525,72 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.