IN hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu jätkamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
IN apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): IN (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Leelia Kirs Kostja (vastustaja): AllePal OÜ (registrikood 12209337), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Asja läbivaatamine
17.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2021 otsus osas, millega maakohus määras kindlaks Allepal OÜ menetluskulude rahalise suuruse 3895,5 eurot ületavas osas ja mõistis INlt Allepal OÜ kasuks välja menetluskulu 3895,5 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 3).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks Allepal OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 3895,5 eurot ja mõista INlt Allepal OÜ kasuks välja menetluskulud 3895,5 eurot.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 29.01.2021 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmises sõnastuses:
2-20-8382
4.1.Jätta rahuldamata IN hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu jätkamise kohustamiseks.
4.2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.3.Määrata kindlaks, et Allepal OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus on 3895,5 eurot.
4.4.Välja mõista INlt AllePal OÜ kasuks menetluskuluna 3895,5 eurot.
4.5.INl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AllePal OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jätta 90% ulatuses IN kanda ja 10% ulatuses Allepal OÜ kanda. Rahuldada Allepal OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Allepal OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludeks 1276,5 eurot. Mõista INlt Allepal OÜ kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1148,85 eurot. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb INl Allepal OÜ-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 08.06.2020 hagi kostja vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lepingu jätkamise kohustamiseks ja leppetrahvi 50 euro tagastamiseks.
2.Hageja loobus 20.09.2020 toimunud istungil seoses kostja poolt leppetrahvi õigeksvõtmisega ja trahvi tagastamisega leppetrahvi tagastamise nõudest. Hageja märkis, et ei nõua selles osas ka menetluskulusid. Kostja oli hageja loobumisega nõus ja kohus võttis hageja loobumise vastu ja märkis, et selles osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
3.Kostja pakub klientidele teenusena virtuaalset platvormi OSTA.EE, kus registreeritud kasutajad pakuvad müügiks esemeid/teenuseid elektroonilisel oksjonil või fikseeritud hinnaga. Tegemist on Eesti suurima kauplemisplatvormiga.
2-20-8382
4.Hageja ja kostja sõlmisid 2008. aastal kasutajalepingu. Kostja edastas hagejale 04.12.2019 kasutajalepingu ülesütlemise teate, milles viitas korduvatele lepingurikkumistele neid välja toomata. Hageja leiab, et temaga võidi leping lõpetada tulenevalt müüja pretensioonist seoses kkkkkkkkkka müügiga. Oksjon kkkkkkkkkka müügiks lõppes 08.11.2019 ja kasutajalepingu tingimuste kohaselt tuli tehing lõpule viia 21 päeva jooksul, millele lisandus tarneaeg 5 päeva. Seega oli tehingu lõpule viimise tähtajaks 04.12.2019. Hageja tasus ostjana kella eest ja sai selle müüjalt kätte 04.12.2019. Kostja lahendas müüja pretensiooni enne tehingu lõpuleviimise tähtaega ja tegi 04.12.2019 otsuse hagejaga kasutajalepingu lõpetamiseks. Hageja selgitas samal päeval OSTA.EE kasutajatoele olukorda, et ta ei ole lepingut rikkunud ja et lõpetamine on tühine. Kostja jäi 20.02.2019 vastuses oma seisukoha juurde, leides, et OSTA.EE-l on kasutajalepingu punkti 7.2 alusel õigus öelda kasutajaleping punktis 4.1. nimetatud aluse esinemisel erakorraliselt üles, kui OSTA.EE mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumised jätkata kliendi veebilehe kasutamist.
5.Hagejal on üle 1000 positiivse tagasiside ja negatiivset tagasisidet on antud mitte alati hagejast sõltuvatel põhjustel 24 korral. Enamus negatiivsest tagasiside olukordadest on lahendatud. Lõpule on jäänud viimata vaid 4-5 tehingut ja seda mitte ainult hagejast sõltuvatel asjaoludel. Hagejal on kõrgeim reiting 6. Seega on arusaamatu, kuidas kostja on jõudnud järelduseni, et lepingut ei ole mõistlik jätkata.
6.Kostjal puudub järjekindel pretensioonide lahendamise metoodika, tähtaegu arvestatakse vääralt ja pretensioonide ekslik lahendamine hageja kahjuks on toonud kaasa põhjendamatu kasutajalepingu lõpetamise, millega on rikutud hageja tarbijaõigusi, mistõttu tuleb kestvuslepingu ülesütlemise tunnistada tühiseks. Müügiplatvormi pidaja ise ei saa otsustada, kas kasutajalepingus kokkulepitud tähtaja rikkumine on pooltevahelise müügilepingu rikkumine. Pretensiooni esitamise mõte on ebaselge. Pigem on tegemist meeldetuletusega. Paljud on nõus taluma viivitusi ja ei pea seda oluliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma kauplemiskeelu OSTA.EE platvormil. Kostja ei ole selgitanud VÕS § 196 punktis 1 märgitud mõjuva põhjuse olemasolu. Samuti ei ole kostja andnud hagejale tähtaega kohustuse rikkumise lõpetamiseks.
7.Kasutajalepingu tingimuste punktis 4.1 märgitud ülesütlemise alused üldsõnaliselt. Kasutajalepingu kohaselt lõpetatakse leping lepingu rikkumisel, kuid ei ole kirjeldatud rikkumist. Seega puuduvad lepingus tarbijale lepingu lõpetamise arusaadavad tingimused. Kasutajalepingus puudub viide pretensioonide lahendamise korrale ja seda hagejale lepingut sõlmides ka ei esitatud, mistõttu polnud hageja teadlik selle olemasolust. Pärast sellega tutvumist leiab hageja, virtuaalplatvormi OSTA.EE pretensioonide lahendamise kord on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja see ei ole lepingudokumendina õiguslikult siduv.
8.Kostja on asetanud hageja keerulisse olukorda seades takistusi hagejal enda hobidega tegeleda. Kostja on ise toonud välja, et OSTA.EE näol on tegemist Eesti suurima e-kauplemise platvormiga, millele hagejal puudub ligipääs. Piirang on hagejale seatud nii müügikulutuste sisestamisele kui ka kauba või teenuse ostmisele. Näiteks ei ole võimalik marke mujalt sellises mahus osta-müüa. Kostja on eksinud konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 punktides 1 ja 6 sätestatud keelu vastu. Konkurentsiseaduse viidatud normide kaitsealas on ka tarbija, kes valitsevas seisundis ettevõtja teenust kasutavad ja ettevõtja ei saa neile meelevaldselt teenust keelata. Kostja seisukohad
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
2-20-8382
10.Kostja haldab online kauplemiskeskkonda www.osta.ee, mille vahendusel antakse platvormi kasutajatele võimalus osta ja müüja asju või teenuseid ning kasutada platvormi muid teenuseid. Hageja, kasutajanimega ccccccccc, on platvormi kasutaja alates 21.05.2008 ja hageja ning kostja vahel on sõlmitud kasutajaleping, mille alusel kostja võimaldas hagejal platvormi kasutada.
11.Hageja on olnud probleemne platvormikasutaja alates 2014. aastast. Kostja platvormi süsteemist nähtuvalt on hagejaga seotud kokku 358 pretensiooni, millest hageja vastu esitatud kaebusi on 249. Kasutajaks olemise ajal on hagejale tehtud 12 leppetrahvi, millest vaid kahel korral on leppetrahv tühistatud. Hageja kontole on rakendatud varem piiranguid kolmel korral (18.11.2019, 23.11.2016, 17.10.2018). Hageja ei ole oma käitumist platvormil parandanud.
12.Kostja edastas 04.12.2019 hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate ja leppetrahvinõude 50 eurot lepingu rikkumise eest, mille ulatuses võttis platvorm automaatselt hageja kasutajakontolt maha 50 eurot perioodil 12.12.2019 kuni 31.12.2019. 25.06.2020 tühistas kostja leppetrahvinõude ja maksis hagejale leppetrahvi tagasi. Hageja esitas 04.12.2019 kaebuse ning nõudis tehtud lahendi tühistamist, selgitust olukorrale ja piirangute eemaldamist. Kostja vastas hageja kaebusele 20.12.2019, milles teavitas otsuse juurde jäämisest ning hagejaga koostöö lõpetamisest alates 04.01.2020.
13.Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, mis on tähtajatu kestvusleping. Käsunduslepingu võib üles öelda ka mõjuva põhjuseta. Kostja tegi ülesütlemisavalduse 04.12.2019, edastades hagejale ülesütlemisteate. Hagejale edastatud teavituses oli kirjas, et OSTA.EE lõpetab hagejaga lepingu alates 04.01.2020 seoses OSTA.EE kasutajalepingu tingimuste korduvate rikkumiste tõttu. Mõistlikuks saab pidada ühte kuud alates kasutaja poolt ülesütlemisavalduse kättesaamisest, mis on praegusel juhul täidetud. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud leping kehtivalt üles öeldud.
14.Alternatiivselt oli kostjal õigus hagejaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise õiguslik alus tuleneb platvormi kasutajalepingu punktist 7.2, mille kohaselt on platvormil õigus öelda kasutajaleping erakorraliselt üles punktis 4.1 nimetatud aluse esinemisel, kui platvormi mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumine jätkata kliendi veebilehe kasutamist. Kostja võis hagejaga sõlmitud kasutajalepingu erakorraliselt üles öelda kasutajalepingu punkti 4.1.1 järgi, sest hageja rikkus korduvalt kasutajalepingu punkte 2.4 ja 2.5. Punkti 2.5 kohaselt kohustub ostja võtma soetatud eseme/teenuse vastu põhjendamatu viivituseta, lähtudes kasutajalepingu punktis 2.4 toodust. Vastavalt punktile 2.4. kohustuvad platvormi vahendusel lepingu sõlminud pooled täitma lepingu sõlmimise järgselt seda täies ulatuses. Sama säte kohustab pooli alustama toimingutega lepingu täitmiseks hiljemalt 7 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ning viima tehingu lõpuni hiljemalt 21 päeva jooksul. Hageja on korduvalt viivitanud tehingu lõpuleviimistega. Hageja rikkus viivitamise keeldu ka tehingu nr 129890795 tegemisel. Tehingu oksjon lõppes 08.11.2019 ning müüja esitas pretensiooni 19.11.2019, st hageja ei alustanud müüjaga läbirääkimisi nõutud 7 päeva jooksul või ei reageerinud eseme müüja katsetele läbirääkimiste alustamiseks. Seega hageja viivitas tehingu lõpuleviimisega ning eiras kasutajalepingust tulenevaid kohustusi.
15.Kostja võis hagejaga lepingu erakorraliselt üles öelda ka seetõttu, et esines muu oluline põhjus lepingu punkti 4.1.4 järgi. Kostja peab oluliseks, et tema hallatav platvorm oleks seda kasutavatele isikutele usaldusväärne. Kuivõrd iga kasutaja tegevus üksikult mõjutab ka platvormi mainet ja usaldusväärsust, on kostjale väga oluline, et iga platvormi kasutav isik järgiks hoolikalt kasutajalepingus sätestatud nõudeid. Hageja poolt kasutamise tingimuste ja
2-20-8382 kohustuste rikkumine kahjustab kostja mainet teiste kasutajate ees, sest tekitab mulje, et kostja ei suuda tingimusi rikkuva kasutaja käitumist takistada.
16.Kuna antud juhul ei olnud tegemist esimese korraga, kui hageja eiras platvormi lepingust tulenevaid kohustusi, siis ei olnud võimalik ega asjaolude kohaselt mõistlik hagejale veel täiendava tähtaja andmine, sest hageja eelnevat käitumist arvestades ei olnud tõenäoline, et hageja oma käitumist parandaks. Teiste kasutajate poolt antud positiivne tagasiside ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna kostja ei teinud lepingu ülesütlemise otsust hagejale antud positiivse ja negatiivse tagasiside suhet arvestades, vaid seetõttu, et hageja on platvormi kasutajaks oldud aastate vältel korduvalt viivitanud tehingute lõpuleviimisega.
17.Hageja viited tarbijakaitse sätetele ei piira kostja õigust kasutajalepingut korraliselt või erakorraliselt üles öelda. Viide konkurentsiseadusele ei ole asjakohane. KonkS § 16 ei reguleeri olukorda, kus tavaline teenusepakkuja otsustab üksiku tarbijaga lepingu lõpetada. KonkS reguleerib ettevõtteid, kellel on turgu valitsev seisund ning kes seda kuritarvitavad näiteks seeläbi, et kahjustavad oma tegevusega konkureerivate ettevõtete võimekust turul tegutseda. OSTA.EE-l ei ole turgu valitsev seisund, sest sarnaseid platvorme on turul teisigi. Samuti ei ole tegu hädavajaliku või asendamatu teenusega, mida peab ilmtingimata kõikidele isikutele tagama. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
19.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmitud kasutajaleping on käsundusleping, mis on tähtajatu kestvusleping. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai lepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt.
20.VÕS § 630 lõikest 1 tulenevalt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Tulenevalt VÕS § 195 lõikest ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt VÕS § 195 lõikest 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Kuivõrd kasutajalepingu näol on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga, võis kostja korraliselt hagejaga lepingu igal ajal üles öelda. Kostja poolt lepingu ülesütlemiseks ei pidanud hageja lepingut rikkuma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on ülesütlemise avalduse teinud 04.12.2019 ja edastanud hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate, mille hageja sai kätte teate esitamise päeval. Kostja märkis teavituses, et ütleb lepingu üles alates 04.01.2020. Kuivõrd kostja ütles lepingu üles ühekuulise etteteatamistähtajaga, on mõistliku etteteatamistähtaja nõue käesoleval juhul täidetud. Kuna kostja on teinud ülesütlemise avalduse, selle hagejale kätte toimetanud ja täitnud seejuures mõistliku etteteatamistähtaja nõude, on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtivalt üles öeldud.
21.Lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei pidanud kostja kontrollima, kas hagejal oli võimalik kasutada alternatiivseid teenusepakkujaid. Kohus nõustub kostjaga, et selline kontrollikohustus oleks ettevõtlusvabaduse ebamõistlik piiramine ja ei ole õigustatud, proportsionaalne ja võimalik. Kostja poolt hagejaga lepingu lõpetamine ei piira hageja vabadust oma hobidega tegelemisel, kuna kostjaga sarnast teenust pakuvad erinevad veebilehed (Kuldne Börs ja Soov.ee), Facebooki grupid, kollektsionääride üritused ja kokkusaamised. Viide KonkS §-ile 16 ei ole asjakohane, kuna see ei reguleeri olukorda teenusepakkuja ja üksiku tarbija lepingu
2-20-8382 lõpetamisel. OSTA.EE-l ei ole turgu valitsevat seisundit, sest sama teenust pakuvad ka teised platvormid. Konkurentsiseadus reguleerib turgu valitsevate ettevõtete tegevust.
22.Vaatamata sellele, et kostja ütles hagejaga sõlmitud kasutajalepingu korraliselt kehtivalt üles, kontrollis kohus alternatiivselt, kas kostjal esines alus ka lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kasutajalepingu punkti 7.2 kohaselt on OSTA.EE-l õigus öelda kasutajaleping punktis 4.1 nimetatud aluse esinemisel erakorraliselt üles, kui OSTA.EE mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumine jätkata kliendi veebilehe kasutamist. Punkti 4.1 järgi on OSTA.EE-l õigus asjaolusid arvestades oma mõistliku hinnangu kohaselt piirata või lõpetada kliendi veebilehe kasutamisõigus või kasutajakonto ning mitte võimaldama tal uuesti kliendiks registreeruda, kui klient rikub kasutajalepingut või sellest tulenevaid kliendi kohustusi ( p 4.1.1) või muul olulisel põhjusel (p 4.1.4). Tõendamist on leidnud, et hageja on korduvalt kasutajalepingut rikkunud ja hageja on seda ise kinnitanud ka hagis. Hageja on hagis kinnitanud, et tema tegevusele on esitatud erinevaid pretensioone ja ta on saanud 24 negatiivset tagasisidet. Hageja rikkus tehingu nr 129890795 (kkkkkkkkkka müük) punktis 2.5. sätestatud viivitamise keeldu, kuna tehingu oksjon lõppes 08.11.2019 ning müüja esitas pretensiooni 19.11.2019, s.t 11 päeva hiljem, siis ei alustanud hageja müüjaga läbirääkimisi 7 päeva jooksul. Hageja ei teinud makset, samuti ei vastanud müüa kirjadele.
23.Kasutajalepingu punktist 7.2. tuleneva lepingu rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik, sest hageja on korduvalt kasutajalepingust tulenevaid kohustusi eiranud ja sellele vaatamata ei ole hageja oma käitumist parandanud. Kostja on hagejale põhjendatult määranud leppetrahvi 10 korral ja korduvalt seadnud ajutisi piiranguid.
24.Kostja võis hagejaga lepingu üles öelda ka muul olulisel põhjusel (lepingu p 4.1.4), kuna hageja suhtes arvukate pretensioonide esitamine võis ohtu seada kostja platvormi maine ja usaldusväärsuse. Tähtsust ei oma positiivse ja negatiivse tagasiside suhe, kuna iga kostjale esitatud pretensioon ja negatiivne tagasiside võib viidata hageja rikkumisele ning iga pretensioon nõuab kostjalt sekkumist.
25.Tarbijakaitse sätted ei piira kostja õigust kasutajalepingut korraliselt või erakorraliselt üles öelda. Korralise ülesütlemise puudumine lepingus ei välista sellise ülesütlemise lubatavust ja seda võib pidada VÕS § 141 lg 1 mõttes selgeks, sest lepingupoolt ei saa kohustada kestvuslepingut igavesti jätkama. Erakorralise ülesütlemist puudutav teave on märgitud kasutajalepingu punktis 7.2.
26.Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud. Kostjale on osutatud maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 25,97 tundi. Kostja lepingulise esindaja õigusabi tasu määr on keskmisest kõrgem, s.o 165 eurot tund ilma käibemaksuta, mida antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks pidada. Seega peab hageja hüvitama kostja menetluskulud summas 4285,05 eurot. Apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
28.Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, mistõttu on kohus teinud väära lahendi.
29.Kostjal ei olnud õigust lepingut korraliselt mõjuva põhjuseta üles öelda.
2-20-8382
29.1.Hageja ei nõustu kohtu ja kostjaga, et käesoleval juhul ei puutu asjasse konkurentsiseadus ning kostjal ei ole turgu valitsevat seisundit. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väited, et tema peamiseks huviks ei ole mitte üleüldine vanavara vms, vaid eelkõige aaaaaaaaa. Mmmmmm kogumisel on oluline, et mmmmmm oleksid kõrge resolutsiooniga skaneeritud. Üheski teises platvormis ei ole võimalik sellises mahus ja kvaliteetselt kaubelda mmmmmmga ning kostjal on selles valdkonnas turgu valitsev seisund. Facebookis midagi sellist ei ole, Kuldses Börsis puudub mmmmmm alajaotus. Kogujate koosolekuid praegusel ajal enam ei toimu ja sinna ei viida ka kallihinnalisi mmmmm.
29.2.Hageja hinnangul on OSTA.EE platvorm oluline vahend KonkS § 15 mõttes. Hageja on selgesõnaliselt väitnud, et samalaadset oksjonikeskkonda teist Eestis ei ole, seega on kostjal Eestis ainulaadne ja oluline vahend. Kohus sellele väitele ei vastanud.
29.3.Hageja ei nõustu kostja ja kohtuga selles, et turgu valitsev ettevõte võib tarbijalepingu korraliselt ilma põhjuseta üles öelda. Võlaõigusseaduses on tarbijalepingute osas sätestatud erireeglid. VÕS § 141 lg 1 p 6 kohaselt peab tarbija muuhulgas olema selgesti teavitatud tarbijalepingu lõpetamise tingimustest. Hageja on juba hagis tuginenud sellele, et lepingu lõpetamise alust sellistel asjaoludel nagu kostja seda on teinud kostja enda kasutustingimustest ega hagejaga sõlmitud tarbijalepingust ei tulene.
29.4.Muuhulgas on selles kontekstis kohus jätnud arvestamata, et õigus saada avalikult pakutavat kaupa ja teenust, mille suhtes on tal põhjendatud huvi ja mida ei saa samaväärselt mujalt, võrdsel alustel kõigi teistega on tarbija põhiõigus tulenevalt tarbijakaitseseaduse §-st 3.
30.Hageja ei nõustu, et kasutajalepingu ülesütlemine oleks põhjendatud ka erakorralisena.
30.1.Hagejapoolne kasutajatingimuste rikkumine on olnud ebaoluline, hageja ei ole käitunud pahas usus ja lepingu ülesütlemine ei ole poolte huve kaaludes põhjendatud ega proportsionaalne. Hageja on tõendanud, et temale süüks pandavad kasutajatingimuste rikkumised ei ole tegelikult valdavas osas temale ette heidetavad. Enamikel juhtudel on tehingud jäänud lõpule viimata sõltumata hageja igakülgsetest püüdlustest need lõpuni viia. Ainuke põhjendatud etteheide hagejale on viivitused tehingu lõpuleviimise läbirääkimiste alustamisel ning ligi tuhandest tehingust ainult paar on lõpule viimata ebaselgetel ajaoludel, mille kohta pole tõendeid ja apellandilt ei saa ka nõuda üle 5 aasta vanuste asjaolude mäletamist.
30.2.Kohus ei ole tuvastanud tõendite pinnalt, kas hagejapoolne kasutajatingimuste rikkumine on oluline või ebaoluline ning ei ole kaalunud poolte huve. Kohus on küll ära märkinud, et hageja suhtes on 24 tagasisidet, mis ei ole positiivsed, kuid on jätnud selle suhestamata tehingute üldarvuga, mis on üle tuhande ja saadud positiivse tagasisidega. Samas selle mõõdikuks on just eelmainitud kõrgeim võimalik kasutajareiting kostja enda poolt.
30.3.Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS §-i 116. Kohus ei ole tõendite pinnalt tuvastanud selgelt hagejapoolset olulist lepingu rikkumist, vaid selles osas piirdunud paljasõnaliste väidetega, seostamata oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Väide, et hageja kahjustab kuidagi kostja oksjonikeskkonna mainet, on ebaõige.
2-20-8382
31.OSTA.EE platvormi kasutajatingimused on vastuolulised ja ebaselged. Osaliselt tähtajad kattuvad. Näiteks pretensiooni esitamise ja tehingu lõpuleviimise tähtaeg on sama, mõlemad tuleb sooritada 21 päeva jooksul. Ka ei ole lepingu lõpetamise alused piisavalt selged.
32.Kohus ei ole hinnanud menetluskulusid kohaselt ja õigesti. Ei ole usutav, et õigusabi osutamisele kulus kostja poolt märgitud aeg. Kohus vähendas vaid istungiks ettevalmistamise ajakulu 3 tunnilt 1-le tunnile. Kõik muud kulud olid kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei ole hinnanud iga kulu eraldi, vaid on lakooniliselt leidnud, et menetluskulud on olnud vajalikud ja õigusabile osutatud aeg ei ole olnud ülemäärane. Tegemist pole niivõrd mahuka ega õiguslikult keerulise probleemi analüüsiga, millele tuginedes võiks lugeda põhjendatuks kostja poolt märgitud õigusabi osutamise mahud. Samal põhjusel tuleb ka õigusabi osutamise tunnihinda vähendada tavapärasesse suurusesse, s.o 150 eurot 165 euro asemel. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 3895,5 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrab kostja menetluskulude suuruseks 3895,5 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid muuta tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
35.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: kostja haldab online kauplemiskeskkonda www.osta.ee, mille vahendusel antakse platvormi kasutajatele võimalus osta ja müüja asju või teenuseid ning kasutada platvormi muid teenuseid; hageja on platvormi kasutaja alates 21.05.2008; hageja ning kostja vahel on sõlmitud kasutajaleping, mille alusel kostja võimaldas hagejal platvormi kasutada; kostja edastas 04.12.2019 hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt lõpetab kostja hagejaga lepingu alates 04.01.2020 seoses OSTA.EE platvormi kasutajalepingu tingimuste korduvate rikkumiste tõttu. Pooled ei ole vaidle ka selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping vastab tähtajatu käsunduslepingu tunnustele. Vaidlus on selle üle, kas antud juhul võis kostja lepingu korraliselt, alternatiivselt erakorraliselt üles öelda.
36.Hageja arvates ei saanud kostja poolte vahel sõlmitud kasutajalepingut korraliselt üles öelda, kuna seda keelab konkurentsiseadus ja tarbijakaitseseadus. Hageja hinnangul on konkreetseteks konkurentsiseaduse säteteks, mis sellise keelu sätestavad KonkS § 16 lg 1 p 1 ja p 6 ning § 15. Kolleegium nõustub kostja ja maakohtuga selles, et konkurentsiseadus ja tarbijakaitseseadus antud juhul ei kohaldu. KonkS § 1 kohaselt on konkurentsiseaduse reguleerimisala vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine ning kahjustamisest tekkinud nõuete menetlemine ja vastutus. Konkurentsiseaduse kaitstavaks õigushüveks on konkurents kui turumajanduse
2-20-8382 toimemehhanism (vt Riigikohtu 20.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 18). Seega on tegemist seadusega, mis reguleerib ja kaitseb vaba ettevõtluse tekkimist ja selle olemasolu. Teenuse osutamise lepingu lõpetamine tarbija ja teenuse pakkuja vahel ei mõjuta üldjuhul vaba ettevõtlust. Samas on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et lepingu korralise ülesütlemise piirang kehtib juhtudel, kui on tegemist lepinguga, mille sõlmimisest ei saa ettevõtja mõjuva põhjuseta keelduda, eelkõige juhtudel, kui on tegemist nn turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga (vt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 195, p 8.3, lk 955-956). Antud juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist lepinguga, mille sõlmimisest ei saa kostja mõjuva põhjuseta keelduda. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja on pakutava teenuse osas turgu valitsev ettevõte või et kostja omaks KonkS § 15 mõttes olulist vahendit. KonkS § 13 lg 1 sätestab, et turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. See, kas mingis teises internetikeskkonnas on kauplemine näiteks aaaaaaaaa alal väiksemas mahus, ei tee ringkonnakohtu arvates kostjast selles osas turu valitsejat. Nimelt ei nähtu, et kostja positsioon võimaldaks tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest. See, kui kauplejad ja ostjad eelistavad konkreetset müügiplatvormi, ei sea selle platvormi kasutamist võimaldavale ettevõtjale piiranguid kaubaturul tegutsemiseks, sealhulgas piiranguid teenuse kasutajalepingute ülesütlemiseks. Asjas ei ole esile toodud, et kostja tegevus teenuse kasutajaga lepingu lõpetamisel oleks vastuolus KonkS §-s 1 sätestatud vaba ettevõtluse ja turumajanduse põhiliste tingimustega. Samuti ei nähtu hageja poolt esile toodud asjaoludest, et kostja omaks olulist vahendit ilma milleta poleks võimalik kaubaturul tegutseda. Mingis osas ainulaadse kauplemisplatvormi omamisest ei saa järeldada, et selle kasutamisvõimaluse puudumisel poleks võimalik vanavara ja aaaaaaaaa alal kaubelda. Ettevõtja, kes on loonud kasutamiseks mugava ja heal tasemel müügiplatvormi, ei tohi üksnes seetõttu sattuda halvemasse seisu kui teised ettevõtjad, sealhulgas hoiduma rakendamast piiranguid lepingute sõlmimisel ja lõpetamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt viidatud KonkS § 16 lg 1 p 1 ja p 6 ning § 15 sätetest võimalik järeldada hageja ja kostja vahel sõlmitud kasutajalepingu ülesütlemise keeldu.
37.Samuti ei saa sellist keeldu järeldada tarbijakaitseseaduse §-st 3. Nimetatud säte näeb ette tarbija õiguse nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud. Seega on tegemist tarbija ohutust tagava sättega, mitte sättega, mis keelaks kostjal lepingut üles öelda või kohustaks kostjat lepingut jätkama. Ühtlasi ei ole võimalik KonkS § 16 lg 1 p 1 ja p 6 ning § 15 ja tarbijakaitseseaduse §-st 3 nende koostoimes järeldada kostja kohustust pakkuda hagejale teenust. Hageja võrdlus selle kohta, et poemüüja ei saa keelduda poes ostjale kaupa müümast, ei ole asjakohane, kuna käesoleval juhul on tegemist käsunduslepinguga. Käsundisaajal on suurem vabadus valida, kellele teenust osutada ning sõlmitud leping korraliselt ülesütlemistähtaega järgides üles öelda. Seejuures on õige maakohtu järeldus, et lepingupoolt ei saa kohustada kestvuslepingut igavesti jätkama.
38.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et poolte vahel sõlmitud kasutajalepingu korralist ülesütlemist välistaks see, et VÕS § 141 lg 1 p 6 kohaselt ei ole hagejat selgesti teavitatud tarbijalepingu lõpetamise tingimustest. VÕS § 141 näeb ette lepingueelse teabe andmise
2-20-8382 kohustuse tarbijaga sõlmitava lepingu puhul. VÕS § 141 lg 1 p 6 näeb ette, et tarbijale tuleb teha enne lepingu sõlmimist arusaadaval viisil teatavaks tähtajatu kestvuslepingu lõpetamise tingimused. Antud säte ei näe kolleegiumi hinnangul ette seda, et juhul kui lepingus korralise ülesütlemise võimalust otsesõnu sätestatud ei ole, oleks selline lepingu ülesütlemine välistatud. Korraliselt lepingu lõpetamiseks tuleneb alus seadusest, antud juhul VÕS § 195 lõikest 1 ja VÕS § 630 lõikest 1 ning tarbijalepingu sätted seda võimalust ei piira.
39.Lepingu korralise ülesütlemise õigus võib olla välistatud juhul, kui lepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). Sellise olukorraga oleks tegemist siis, kui lepingut ülesütlev pool kuritarvitaks oma õigust leping üles öelda. Antud juhul see ringkonnakohtu hinnangul nii ei ole. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus viimase tehingu puhul (mille oksjon lõppes 08.11.2019) selle lõpuleviimise viivitamise keeldu ning hagejal on korduvaid varasemaid rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub sellega. Ka hageja ise on möönnud, et põhjendatud etteheide hagejale on viivitused tehingu lõpuleviimise läbirääkimiste alustamisel. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks lepingu üles öelnud lihtsalt oma suvast lähtudes. Samuti ei ole vastuolus hea usu põhimõttega see, kui lepingu pool soovib lepingust väljuda. Tegemist on lepinguvabaduse olemusliku sisuga.
40.Tähtajatu kestvuslepingu võib lepingupool üles öelda mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt (vt Riigikohtu 22.12.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09, p 11). Samuti ei näe tähtajatu käsunduslepingu korraliseks ülesütlemiseks piiranguid ette VÕS § 630. Tulenevalt VÕS § 195 lõikest ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt lõikest 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on andnud lepingu ülesütlemiseks mõistliku etteteatamistähtaja. Seega on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostja on hageja ja kostja vahel sõlmitud kasutajalepingu kehtivalt üles öelnud.
41.Maakohus kontrollis vaatamata sellele, et kostja ütles hagejaga sõlmitud kasutajalepingu korraliselt kehtivalt üles, alternatiivselt, kas kostjal esines alus ka lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul vajadus hinnata alternatiivset lepingu ülesütlemise alust. Olukorras, kus maakohus on tuvastanud korralise ülesütlemise tõttu lepingu lõppemise, ei saa kohus enam tuvastada, kas esineb alus erakorraliseks lepingu ülesütlemiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja see osa, mis käsitleb hageja ja kostja vahel sõlmitud kasutajalepingu erakorralise ülesütlemise aluste tuvastamist. Samuti ei ole sellest tulenevalt vajalik käsitleda apellatsioonkaebuse väiteid lepingu erakorralise ülesütlemise aluste puudumise kohta.
42.Hageja heidab maakohtule ette kostja menetluskulude kindlaksmääramist liiga suures ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-16, p 14; 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ei ületanud. Maakohus hindas kostja lepingulise esindaja ajakulu ja leidis, et see ei ole kohtuistungiks ettevalmistamise aja osas põhjendatud ning vähendas ajakulu kolmelt tunnilt ühele tunnile. Muus osas leidis maakohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Maakohus märkis, et lähtuda ei saa menetlusdokumendi pikkusest, vaid sisulisest
2-20-8382 panusest ning vastuste koostamiseks oli kostja esindajal vajalik läbi töötada hageja menetlusdokumendid koos lisadega, seejärel kujundada oma positsioon ja see kirjalikult vormistada. Ringkonnakohus nõustub sellega. Üksnes dokumendi pikkusest ei saa teha järeldust tegeliku töömahu kohta.
43.Hageja leiab, et antud juhul ei olnud kostja lepingulisel esindajal vajalik 25,97 tunni ulatuses õigusabi kostjale osutada, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega, kuid ei nõustu väitega, et maakohus oleks pidanud õigusabile kulunud aega veelgi vähendama. Hageja on esitanud menetluses erinevaid väiteid selle kohta, et tema suhtes lepingu ülesütlemiseks alust ei olnud. Seetõttu pidi kostja nendele väidetele ka vastama ja vastuse koostamiseks kujundama oma menetlusliku positsiooni. Arvestades hageja väiteid ja tehtud toiminguid (ettevalmistused kostja vastuse koostamiseks, vastuse koostamine, hageja taotlusele vastamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine ning lõplike seisukohtade esitamine), ei ole 25,97 tundi põhjendamatu ajakulu.
44.Põhjendamatu on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole üksikasjalikult kostja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aega hinnanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsuse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt Riigikohtu 06.01.2021 otsust haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on sisuliselt kõiki toiminguid hinnanud, tuues esile selle kostja lepingulise esindaja ajakulu, millega kohus ei nõustunud. Muude toimingute osas märkis maakohus, et need on põhjendatud. Selliselt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul toiminud kooskõlas seadusega.
45.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud TsMS § 175 lg 1 alusel kostja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus märkis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, millest tulenevalt saab käesolevat vaidlust pidada keskmiselt keerukamaks ning mahukaks. Sellest tulenevalt on maakohus diskretsiooni tunnihinna mõistlikkuse hindamisel ületanud, mille tõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda (vt nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Praegusel juhul ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega, kuna tegemist on tähtajatu kestvuslepingu ülesütlemise aluste esinemise hindamisega. Asjaolu, et hageja on lepingu korralise ülesütlemise aluste puudumisel tuginenud muuhulgas ka konkurentsiseaduse ja tarbijakaitseseaduse sätetele, ei muuda asja keerukaks. Lisaks ei ole tegemist mahuka asjaga, kuna tsiviilasja toimik koosneb ühest köitest ning esitatud ei ole tõendeid mahus, mis annaks järeldada asja keerukust. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja tunnihinda tuleb vähendada 150 euroni (käibemaksu ei lisandu). Seega on kostja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3895,5 eurot (= 150x25,97).
2-20-8382 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas 389,55 euro ulatuses, tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel jätta 90% ulatuses apellandi kanda ja 10% ulatuses vastustaja kanda.
47.Kuna apellatsioonkaebuse rahuldatud osa puudutab menetluskulude kindlaksmääramist, tuleb arvestada TsMS § 178 lg 4, mille järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei ole hagejale võimalik menetluskulusid hüvitada ja vajalik pole seega ka hageja menetluskulude kindlaksmääramine.
48.Kostja esitas 17.09.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2212,65 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 13,41 tunni ulatuses tunnihinnaga 165 eurot.
49.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine, on põhjendatud. Seevastu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu kokku 8,9 tundi. Hageja väited ringkonnakohtus on samad, mis maakohtus ja seega ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja sellises mahus ajakulu, vaid kolleegiumi hinnangul piisanuks vastuse koostamiseks kokku 4 tunnist. Muudeks toiminguteks kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, mistõttu moodustab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 8,51 tundi.
50.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 165 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud eelpool punktis 45 toodud põhjendustel, vaid ka apellatsioonimenetluses saab põhjendatuks pidada 150 euro suurust tunnitasu.
51.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 1276,5 eurot (=150x8,51).
52.Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1148,85 eurot.
53.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.