Osaühingu Aktiva Finants hagi H. O.i vastu põhivõla, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
325,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); Kostja: H. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes osaliselt.
H.
O.i
vastu
põhivõla,
2.Jätta menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda ja 79% ulatuses kostja kanda.
3.Välja mõista H. O.ilt põhivõlgnevus 112,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 112,77 eurot ning menetluskulu 217,25 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi H. O.i vastu rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude 60,72 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivisenõude osas.
5.Välja mõista H. O.ilt viivis menetluskulult, s.o 217,25 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
6.Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab
vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda 100 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank.
7.Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi H. O.i vastu põhivõla, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes.
2.Kohus on hagiavalduse ja 09.09.2021 määruse toimetanud kostjale kätte 14.09.2021, kuid kostja kohtu määratud tähtajaks vastust hagile esitanud ei ole. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
3.Kostja on sõlminud AS-iga E 21.05.2003 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid T AS-i poolt pakutavate teenuste kasutamiseks, ja tootelepingu nr xxxx, mille alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenust ning võimaldati kasutada toodet digitaaljaama telefoni xxxx. E AS (endine ärinimi Xxxx) ühines 01.09.2014 ettevõttega E AS. Viimane muutis 09.01.2016 ärinime T AS-iks.
4.T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale perioodil jaanuar 2018 kuni juuli 2019 igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest kokku summas 112,77 eurot, mis on kostja poolt tasumata. T AS loovutas 09.12.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Vastavalt T AS-i lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste p-le 4.10, on T AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 23.08.2021 lepingujärgses viivisemääras 0,15% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 173,49 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.T AS on saatnud lepingu kehtivuse ajal kostjale 1 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist 2 meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot ja 5 eurot. Samuti on hagejal tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 5 eurot.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 112,77 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis summas 173,49 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 112,77 eurot viivis alates 24.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
8.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja AS E sõlmisid 21.05.2003 kliendilepingu (dtl 32) ja tootelepingu (dtl 34-35). E AS (endine ärinimi xxxx) ühines 01.09.2014 ettevõttega E AS, mis muutis 09.01.2016 ärinime T AS-iks. T AS väljastas kostjale perioodil jaanuar 2018 kuni juuli 2019 arveid kokku põhivõlgnevuse summas 112,77 eurot, mis on kostja poolt tasumata. 09.12.2020 loovutas T AS kostja vastase nõude hagejale.
12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 112,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning 23.08.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 173,49 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates 24.08.2021 kuni põhinõude 112,77 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Kohus märgib, et võlaõigusseadus (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
14.Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagis esitatud nõuetele. TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul puudub vaidlus, et 21.05.2003 sõlmitud kliendilepingust ja tootelepingust tulenevaid kohustusi kostja täielikult täitnud ei ole, s.o kostja on jätnud T AS-i esitatud arved osaliselt tasumata. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale perioodil jaanuar 2018 kuni juuli 2019 igakuiseid arveid (dtl 36-37, 39-55) teenuste kasutamise eest kokku summas 112,77 eurot, mis on hagi esitamise
seisuga kostja poolt tasumata. Võlakohustuse täitmata jätmisega on VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikutud ning võlausaldajal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist.
15.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. T AS loovutas oma nõude 09.12.2020 hagejale ning saatis kostjale teatise nõude loovutamise kohta (dtl 73). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
16.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on jätnud T AS-i poolt perioodil jaanuar 2018 kuni juuli 2019 esitatud arved tasumata, tuleb hageja nõue kostja suhtes VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 112,77 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võlausaldaja on kostjale lepingu kehtivuse ajal saatnud 1 tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 2 tasulist kirja maksumusega 15 eurot ja 5 eurot. Samuti on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud summas 5 eurot seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludega, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludega, võlgnikule vastamisega seotud kuludega, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kuludega ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludega. Seega on hagejal tekkinud sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot (5+15+5+5), mis kuuluvad kostjalt VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel väljamõistmisele.
18.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagi esitamiseni 23.08.2021 summas 173,49 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on T AS-i lepingute üldtingimuste punktis 4.10 kokku lepitud viivise tasumise kohustuses viivisemääraga 0,15% päevas. Hageja viivisenõude kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Arve nr 02201800619053 03201801178527 04201801739256 05201802301842 06201802867005 07201803434284 08201804004089 09201804577131 10201805153007 11201805733900 12201806316964 01201900056572 02201900654418 03201901247819 04201901814979 05201902357053 06201902958019 07201903531573
19.Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljanõutava viivise suurus 173,49 eurot on ebamõistlikult suur ning see tuleb VÕS § 6 alusel lähtuvalt hea usu põhimõttest põhinõuet ületavas osas rahuldamata jätta. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 punktis 18 asunud seisukohale, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Samuti on kolleegium arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Sama põhimõtet on Riigikohus korranud lahendis nr 3-2-1-162-12, mille punktis 20 on rõhutatud, et erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist.
20.Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks mõista kostjalt välja viiviseid suuremas ulatuses kui põhinõue, kuna hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et hagejal on tekkinud suuremas ulatuses kahju. Kohus leiab, et antud juhul on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist põhinõude ulatuseni, s.o 112,77 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 112,77 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei pea põhjendatuks viiviste väljamõistmist hageja põhinõuet ületavas ulatuses.
22.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 112,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 112,77 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 60,72 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivisenõude osas.
23.TsMS § 124, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 325,28 eurot.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus võttis hageja hagi menetlusse hagihinnaga 325,28 eurot, kuid mõistis kostjalt välja 255,54 eurot, mis tähendab, et hageja nõue kuulus rahuldamisele 79% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.06.2021 riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 23.08.2021 riigilõivu summas 30 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 75 euro ulatuses.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 300 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal alusdokumentidega
tutvumiseks ja nende analüüsiks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja esitamiseks kohtule 1 tund, täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks kohtule 1,5 tundi.
29.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise kulud 1 tunni ulatuses summas 120 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud üksnes 20 euro ulatuses.
30.Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja esindaja toimingud põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 1,5 tunni ulatuses, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses.
31.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on 1,5 tundi, millele lisanduvad maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 200 eurot (ilma käibemaksuta).
32.Hageja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 275 eurot, millest 200 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 75 eurot riigilõiv.
33.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 79% hageja kantud menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 217,25 eurot (275x79/100).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
35.Kohus märgib, et kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kostja pole hagimenetluses seisukohti esitanud.