Mõista Ritsu Loghomes OÜ-lt 4B4 Osaühingu kasuks välja menetluskulud summas 2270,40 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.B4B Osaühing (hageja) ja aktsiaselts „Ritsu“ sõlmisid 17.12.2017. a saematerjalide ostu-müügilepingu nr XXX, mille alusel kohustus hageja müüma ja aktsiaselts „Ritsu“ ostma kuuse saematerjali. Hageja tarnis aktsiaseltsile „Ritsu“ lepingus märgitud kauba 18.12.2017. a ja esitas kauba eest ka arve nr XXX kogusummas 10 947,38 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 02.01.2018. a. Aktsiaselts „Ritsu“ tasus arvest 1000 eurot 22.03.2018. a. Hagi esitamise ajaks on tasumata 9947,38 eurot. Aktsiaselts „Ritsu“ on kauba kätte saanud. Kuna aktsiaselts „Ritsu“ on 12.04.2018. a allkirjastanud maksegraafiku võlgnevuse tasumise kohta ja maksegraafikus viidatakse võla tasumise alusena 19.12.2017. a saatelehele nr XXX ja arvele XXX, on aktsiaselts „Ritsu“ saatelehe aktsepteerinud. Maksegraafik on hageja hinnangul deklaratiivne võlatunnistus.
2.Aktsiaselts „Ritsu“ esitas 30.04.2018. a kohtule saneerimisavalduse. Kohus kinnitas aktsiaselts „Ritsu“ saneerimiskava 20.07.2018. a määrusega. Kava sisaldas ka hageja nõuet summas 9947,38 eurot. Saneerimiskava kohaselt oli hageja nõude tasumisel maksepuhkus perioodil 10.05.2018. a – 30.04.2019. a. Maksepuhkuse ajal tuli maksta nõudelt intressi igal kuul 30. kuupäevaks. Intressimäär oli kava kohaselt 4% aastas. Aktsiaselts „Ritsu“ tasus hagejale intressi neli kuud. Aktsiaselts „Ritsu“ saneerimisnõustajad esitasid 16.05.2019. a. kohtule avalduse, milles palusid tühistada saneerimiskava, lugeda menetlus lõppenuks ja vabastada saneerimisnõustajad saneerimisnõustaja kohustustest. Avalduse kohaselt tegid saneerimisnõustajad ettevõtjale päringu seoses vajadusega esitada aruanne kohtule. Ettevõtja ei esitanud saneerimisnõustajatele vajalikke andmeid ega selgitusi andmete esitamata jätmise kohta. Avalikest andmebaasidest nähtub, et aktsiaselts „Ritsu“ majandustegevus on lõppenud 2019. aasta I kvartalis, kuna ettevõttel ei ole töötajaid. Ettevõttele ei kuulu enam kinnisvara. Saneerimisnõustajate hinnangul on ettevõtte tegevus üle viidud Ritsu Loghomes OÜ-sse, mis tegutseb samal aadressil, kasutab domeeni www.ritsu.ee ja mille juhtkond on sama, mis aktsiaseltsil „Ritsu“. Saneerimisnõustajaid ei ole muudatustest informeeritud, puudub info aktsiaseltsi „Ritsu“ ja Ritsu Loghomes OÜ omavaheliste lepinguliste suhete kohta, samuti selle kohta, et mõni teine isik tagaks saneerimiskava täitmist. Kohus tühistas 05.07.2019. a määrusega 20.07.2018. a kinnitatud Linnaküla majatehas OÜ (endise ärinimega
2(10)
aktsiaselts „Ritsu“) saneerimiskava. Linnaküla majatehas OÜ on äriregistrist kustutatud 20.08.2019. a.
3.Hageja hinnangul on aktsiaselts „Ritsu“ ettevõte 2019. aasta I kvartalis üle läinud Ritsu Loghomes OÜ-le (kostja).
4.Aktsiaselts „Ritsu“ on asutatud 1991. aastal, ettevõtte tegevusalaks oli ümar- ja nelikantpalkmajade ning puitelementmajade projekteerimine, tootmine ja ehitus. Ettevõtte tegevus toimus Valgamaal Tõrva vallas Linna külas asuvas puidutööstuse tehases, tootmisterritooriumi moodustasid katastriüksused Puidu kinnistu ja Katlamaja kinnistu. Aktsiaseltsi „Ritsu“ käive oli 2018. aasta IV kvartalis 426 342,50 eurot. 2019. aasta I kvartalis 248 381,08 eurot, 2019. aasta II kvartalis null eurot. Töötajaid oli ettevõttel 2018. aasta IV kvartalis 37 ja alates 2019. aasta I kvartalist null. Kõik kostja töötajatest, kelle töösuhete alguskuupäevaks on 01.-07. jaanuar 2019. a, on endised aktsiaseltsi „Ritsu“ töötajad, kellega on aktsiaselts „Ritsu“ töösuhte lõpetanud (enamasti poolte kokkuleppel) ajavahemikul 01.-07. jaanuar 2019. a. Kostja (endise ärinimega TR Rent OÜ) on muutnud ärinime Ritsu Loghomes OÜ-ks 28.09.2018. a ning alates 05.12.2018. a on tema kontaktandmed ja juriidiline aadress samad, mis olid aktsiaseltsil „Ritsu“. Kostjal ja aktsiaseltsil „Ritsu“ on sama juhatuse liige – R. A. . Kostja kasutab aktsiaseltsi „Ritsu“ telefoninumbrit ja sotsiaalmeedia kontot. Kostjal puudus kuni 2018. aasta IV kvartalini sisuliselt majandustegevus, töötajaid ei olnud. Alates 2019. aasta I kvartalist on kostjal 35 töötajat. Hageja leiab, et aktsiaseltsi „Ritsu“ majandustegevus ja identiteet on läinud üle kostjale. Kostja tegutseb aktsiaseltsiga „Ritsu“ samal tegevusalal ja samas kohas, samuti omab tootmiseks samu sertifikaate, mis aktsiaselts „Ritsu“. Ka veebilehel www.ritsu.ee viidatakse: „Ritsu kaubamärgi all on ligi 30 aasta jooksul toodetud enam kui 4000 hoonet“ ning „nelikantpalkmajade tootmist alustati pärast spetsiaalse tootmisliini ja liimpuidupressi valmimist 2004. aastal“. Samuti viitab 02.06.2020. a sotsiaalmeediakontol tehtud postitus, et „Ritsu on Eesti nr 1 palkmajade tootja aastast 1991, omades pikaaegset majade valmistamise kogemust“. Ei oma tähtsust see, et kostja ei ole Ritsu kaubamärgi või muu aktsiaseltsile „Ritsu“ kuulunud vara omanik.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 9947,38 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6978,09 eurot, kahjuhüvitis 720 eurot ning viivis tasumata põhivõlgnevuselt 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hageja hinnangul ei välista kostja vastu esitatud hagi rahuldamist asjaolu, et aktsiaseltsil „Ritsu“ on olemas ühinemise tõttu tekkinud õigusjärglane. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.Kohustatud isikuks peab kostja aktsiaseltsi „Ritsu“, kes on äriregistrist kustutatud seoses ühinemisega teise äriühinguga. Seega on aktsiaseltsil „Ritsu“ õigusjärglane, kes on võtnud üle aktsiaseltsi „Ritsu“ õigused ja kohustused.
8.Kaupade üleandmine ei ole tõendatud. Esitatud tõenditest ei nähtu, kes on väidetavalt kauba vastu võtnud, millises koguses ja millises sortimendis. Kostja juhatus ja omanikud on vahetunud, mistõttu saab lähtuda vaid dokumentides fikseeritud faktidest. Võla tasumise kokkuleppel puudub hageja allkiri.
3(10)
9.Ettevõtte üleminek tähendab praktika kohaselt ühtse majandusüksuse üleminekut, st varakogumi ja tegevuse üleminekut. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb tuvastada sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtus ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Aktsiaseltsi „Ritsu“ põhiline vara ja ettevõtte tuum olid tema kinnistud, millel asusid tootmishooned koos tootmisseadmetega. Kostjale ei ole aktsiaseltsi „Ritsu“ vara ega kaubamärki üle läinud. Aktsiaseltsi „Ritsu“ 74 töötajast 38 tuli kostja palgale ning lahkus sealt 18 inimest. Ühtegi võtmetöötajat (tootmisjuht, müügijuht jne) üle ei tulnud. Umbes poolte töötajate ületulemine on piirkonna eripära arvestades ka loogiline. Ettevõtete tegevusala ei ole samuti sama. Aktsiaselts „Ritsu“ tegeles palkmajade tootmisega, elementmajade tootmisega, palk- ja elementmajade paigaldamisega. Palkmajade tootmine oli pigem kõrvaltegevus. Samuti ei tootnud aktsiaselts „Ritsu“ ise liimpuitu. Kostja toodab ise liimpalki. Liimpuittalasid ja liimpalgist majade komplekte ning pearõhk on just täispuidust toodete tootmisel. Elementmaju kostja ei tooda, samuti ei ehita ega paigalda kostja maju. Tootmistingimused ja ruumid on ümber seadistatud. Kliendid on samuti erinevad. Ritsu kaubamärki kasutab kostja turunduslikel eesmärkidel ja see näitab, et samas kohas on palkmaja tootmisega tegeletud juba 28 aastat. Seda ei saa siduda ettevõtte üleminekuga ja see ei tähenda, et kostja oleks seal nii kaua tegutsenud. Ritsu kaubamärki kasutavad ka teised ja hiljem asutatud puitmajade tootmisega tegelevad ettevõtted, nt OÜ Ritsu Ehituse (www.ritsuehituse.ee) ja Prefab Ehitus OÜ (www.prefab.ee). Kohtuotsuse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et ei arvesta asja lahendamisel hageja poolt 06.09.2021. a menetlusdokumendi lisadena esitatud tõenditega. Kohus määras 24.08.2021. a määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ning kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus ei andnud enam võimalust täiendavate tõendite esitamiseks.
11.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
B4B Osaühing ja aktsiaselts „Ritsu“ sõlmisid 17.12.2017. a saematerjalide ostumüügilepingu nr XXX ;
-
B4B Osaühing esitas aktsiaseltsile „Ritsu“ arve nr XXX kogusummas 10 947,38 eurot, millest tasuti 1000 eurot;
4(10)
-
kohus kinnitas aktsiaselts „Ritsu“ saneerimiskava 20.07.2018. a määrusega ning tühistas 05.07.2019. a määrusega 20.07.2018. a kinnitatud Linnaküla majatehas OÜ (endise ärinimega aktsiaselts „Ritsu“) saneerimismenetluse;
-
Linnaküla majatehas OÜ on äriregistrist kustutatud 20.08.2019. a;
-
Ritsu Loghomes OÜ tegutseb endise aktsiaseltsi „Ritsu“ tegevuskohas ja kasutab endist aktsiaseltsi „Ritsu“ kaubamärki, veebiaadressi ja sotsiaalmeediakontot.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas aktsiaseltsi „Ritsu“ majandustegevus ja identiteet on üle läinud kostjale (ettevõtte üleminek), kas kaubad on aktsiaseltsile „Ritsu“ tegelikult tarnitud ja kas aktsiaseltsi „Ritsu“ võla tasumise kokkulepe, millele hageja tugineb, on kehtiv. Ettevõtte üleminek
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 182 lg 5 tulenevalt kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vastavalt ka ettevõtte kasutusse andmisele. VÕS § 183 lõike 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. VÕS § 183 lg 4 kohaselt kohaldatakse paragrahvi sätteid ka ettevõtte kastusse andmisele. Eeltoodust tulenevalt on seaduse kohaselt võimalik ettevõtte üleandmine läbi viia ka ettevõtet kasutusse andes, nt rendilepingu kaudu. Seega on hagejal iseenesest õigus esitada hagi Ritsu Loghomes OÜ vastu, kui hageja leiab, et aktsiaselts „Ritsu“ on kostjale üle läinud ja seda sõltumata asjaolust, et aktsiaseltsil „Ritsu“ on olemas õigusjärglane ettevõtete ühinemise tõttu.
14.Kui TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis tõendamiskoormis ettevõtte ülemineku osas on jagatud tavapärasest erinevalt. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-137-07 (p 13) ja 3-2-1-54-04 (p 18-19) kohaselt kui ettevõtte üleminekule tuginev isik on esitanud tõendeid, mis viitavad ettevõtte üleminekule, tekib vastaspoolele TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kohustus oma vastuväidete tõendamiseks. Ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid tõendama ja põhjendama.
15.Vastavalt Riigikohtu praktikale hindab kohus ettevõtte üleminekut järgmiste kriteeriumite alusel nende koosmõjus: - ettevõtte koosseisu määratlemine; sh kõik teenuse osutamiseks vajalikud õigused ja kohustused ning ettevõtte tegutsemist soodustavate tegevuste toimumist tagavad õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu tuvastamisel on oluline ettevõtte terviklikkuse määramine. Ettevõttena saab üle minna terviklik majanduslikult seotud õiguste ja kohustuste kogum, mis tagab konkreetse ettevõtte toimimise. - kinnisasja, tootmisvahendite ja muu materiaalse põhivara üleminek; üleminev põhivara peaks moodustama ettevõtte tuuma ning olema muutunud majandusüksuseks, s.o osalema majandustegevuses; - ettevõtte terviklikkus, immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni üleminek; - kliendi- ja tarnesuhted; 5(10)
-
töötajate säilimine; võimalik võtmetöötajate üleminek; üleminekule eelneva ja järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus; tegevuskoht; juhtorgani liikmete ja osanike kattuvus; ülemineku õiguslik alus ja poolte tahe.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-11 (p 11) selgitanud, et ettevõtte üleminekut ei saa järeldada ainuüksi samade ruumide kasutamisest, samaliigiliste kaupade müümisest ja osaliselt samade töötajate palkamisest. Lisaks peab tõendama ka ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste (nt kaubamärgi ja domeeniaadressi) käsutamist hindamaks, kas koos asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhivara ehk ettevõtte tuum.
16.Vaidlust ei ole, et kostja tegutseb samadel kinnistutel ja samades tootmisruumides, kus tegutses aktsiaselts „Ritsu“, kostja kasutab Ritsu kaubamärki, kodulehte ja sotsiaalmeediakontot. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub märkimisväärse osa aktsiaseltsi „Ritsu“ töötajate tööle asumine kostja juurde kohe pärast töösuhte lõppemist aktsiaseltsiga „Ritsu“. Kostja viide piirkonna eripärale ei lükka ümber fakti, et töökohta vahetanud töötajad ei olnud päevagi tööta. Ei ole eluliselt usutav, et täpselt samal ajal ja samas piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest juhuslikult üks lõpetab töötajaga töösuhte poolte kokkuleppel ning teine võtab töötaja kohe tööle, kui mõlemal ettevõttel on sama juhtkond ja sarnane tegevusvaldkond, kusjuures töötajatega töösuhte lõpetanud ettevõtte käive hakkab langema ning töötajatega töösuhte loonud ettevõtte käive hakkab kasvama. Siinjuures ei oma kohtu hinnangul erilist tähtsust see, kas ühest ettevõttest asus teise tööle pool töötajaskonnast või veelgi enam. Kostja on menetluses avaldanud, et aktsiaseltsi „Ritsu“ ja kostja tegevusvaldkonnad ei ole samad. Samuti ei ole koostööpartnerid samad. Vastavaid tõendeid kostja esitanud ei ole, mistõttu peab kohus kostja väiteid paljasõnalisteks. Kostja väitel tuli liimpuidu tootmiseks tootmisruumid ümber seadistada ja soetada uued seadmed, kuid et seda oleks tehtud, kostja tõendanud ei ole. Ka ei ole selge, mis on saanud aktsiaseltsi „Ritsu“ tootmisseadmetest. Kostja kodulehe andmetel on kostja koostööpartneriteks samad äriühingud, mis aktsiaseltsi „Ritsu“ saneerimiskava järgi olid ka aktsiaseltsi „Ritsu“ koostööpartnerid. Kohtu hinnangul on ettevõtte funktsioneerimise vajalikuks eelduseks koostööpartnerite ja klientide olemasolu mahus, mis võimaldab ettevõtte tegutsemist, mitte aga koostööpartnerite ja klientide valdavas osas kattumine. Kohus nõustub, et tegemist ei ole absoluutselt kattuvate tegevusvaldkondadega - Ritsu Loghomes OÜ tegevusvaldkonnad on mõnevõrra spetsiifilisemad, kui olid aktsiaseltsil „Ritsu“. Küll aga jääb mõlema ettevõtte tegevus puidutööstuse ja puitmajatootmise valdkonda. Kostja väited ettevõtete pea- ja kõrvaltegevuse kohta on tõendamata. Kostja kodulehe andmetel oli liimpuidupress ettevõttel olemas juba 2004. aastal, so ajal, mil Ritsu Loghomes OÜ ei olnud veel asutatudki, mistõttu ei pea kohus usutavaks kostja väiteid, et aktsiaselts „Ritsu“ ostis liimpuitu sisse, kuid Ritsu Loghomes OÜ toodab seda ise. Kostja tõendamata väide, et Ritsu kaubamärki kasutavad ka teised ettevõtted (OÜ Ritsu Ehituse ja Prefab Ehitus OÜ), võib olla tõene, kuid kuna kostja viidatud ettevõtetel on omanimelised koduleheküljed, ei ole need üldsuse jaoks seostatavad aktsiaseltsi „Ritsu“ ja selle tegevusega, samas kui Ritsu Loghomes OÜ kasutab kodulehena aadressi www.ritsu.ee, mida kasutas ka aktsiaselts „Ritsu“. Kohtu hinnangul on see viide soovile jätta avalikkusele mulje kui sama ettevõtte tegevuse jätkumisest. Tegevuse jätkumisele viitab kohtu arvates ka see, et ettevõtte kodulehel viidatakse pikaaegsele tegevusele (ligikaudu 30 aastat) puidutööstuses ja palkmajatootmises, kuid Ritsu Loghomes OÜ on 6(10)
asutatud 27.11.2009. a. Kostja viide, et ka OÜ Ritsu Ehituse ja Prefab OÜ viitavad pikaaegsele tegevusele, kuigi on asutatud hiljem, ei ole antud vaidluse lahendamise seisukohalt oluline. Kostjale keskkonnaloa väljastamisel on Keskkonnaamet märkinud, et „Võttes arvesse asjaolu, et kõnealune käitis on Palgi ja Katlamaja kinnistul töötanud ilma vaheaegadeta juba aastaid, omades selleks ka ajavahemikus 06.08.2009 – 20.08.2019 õhusaasteluba nr L.ÕV/300672, kus oli loa valdajaks aktsiaselts „Ritsu“ (registrikood 10051352), mille Keskkonnaamet tunnistas kehtetuks seoses tollase loa valdaja õigusvõime lõppemisega, ning et kogu selle aja jooksul ei ole Keskkonnaametile ega Keskkonnainspektsioonile laekunud ühtegi kaebust käitise tegevusest põhjustatud keskkonnahäiringute kohta, on Keskkonnaamet seisukohal, et käitise tegevuse keskkonnahäiring on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Seega jättis Keskkonnaamet käitaja taotluse menetlusse võtmise teate kohalikus ajalehes avaldamata.“ Seega on avalikkusele üheselt selge, et samadel kinnistutel ja samades tootmisruumides on puidutöötlemisega tegeletud juba pikemat aega ja vahet pidamata. Ka kodulehe rubriigis „Ritsu meedias“ on kajastatud aktsiaseltsi „Ritsu“ saavutused.
17.Vaidlust ei ole ka selles, et nii aktsiaseltsi „Ritsu“ kui ka Ritsu Loghomes OÜ juhatuse liikmeks oli R. A. .
18.Lisaks eeltoodule on hageja esitanud tõendid selle kohta, et ajal, mil aktsiaseltsi „Ritsu“ majandustegevus lõppes (2019. aasta I kvartal) ja töötajaid enam ei olnud, algas Ritsu Loghomes OÜ majandustegevus (2018. aasta IV kvartalis null töötajat ja 2019. aasta I kvartalis 35 töötajat).
19.Kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et üldsuse jaoks ei ole aktsiaseltsi „Ritsu“ ja Ritsu Loghomes OÜ identiteedid eristatavad, aktsiaseltsi „Ritsu“ tuum on Ritsu Loghomes OÜ-le üle läinud. VÕS § 182 lg 3 järgi on Ritsu Loghomes OÜ solidaarvõlgnikuks ning VÕS § 65 kohaselt on võlausaldajal võimalik valida, millise solidaarvõlgniku vastu oma nõude suunab. Hageja on valinud Ritsu Loghomes OÜ. Võlanõude alus ja kehtivus
20.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Käesoleval juhul tuleneb Andrus Randmaa poolt allkirjastatud võlagraafikust, et aktsiaselts „Ritsu“ tunnistab arvest nr XXX tulenevat võlgnevust ja tasub selle maksegraafiku järgi. Seega on kohtu hinnangul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja viide, et dokumendil puudub kuupäev ja hageja esindaja allkiri, ei mõjuta dokumendi kehtivust. Dokumendist nähtub, mille alusel ja kui suurt võlgnevust aktsiaselts „Ritsu“ on tunnistanud. Dokumendil oleva aktsiaseltsi „Ritsu“ toonase juhatuse liikme allkirja ehtsust ei ole vaidlustatud. Ka on aktsiaselts „Ritsu“ ühe makse graafiku alusel teostanud.
7(10)
Asjaolu, et aktsiaselts „Ritsu“ oli kauba saanud, on kohtu hinnangul tõendatud võlatunnistusega, mille allkirjastamisega aktsiaseltsi „Ritsu“ juhatuse liige kinnitas, et on saatelehel ja selle alusel väljastatud arvel märgitud kauba saanud. Võlanõude suurus
21.Võlagraafiku kohaselt on aktsiaselts „Ritsu“ hagejale 22.03.2018. a vastavalt 19.12.2017. a arvele nr XXX ja saatelehele nr XXX tasunud 1000 eurot. Tasuda tulnuks veel 9947,38 eurot. Vaidlust ei ole, et nimetatud summa on tasumata.
22.Kostja on menetluses avaldanud, et saneerimiskava kehtivuse ajal tasutud intressi 132,64 eurot (33,16 eurot x 4 kuud) peaks võlgnetavast summast maha arvestama. Hageja leiab, et kuna intress on tasu raha kasutamise eest, ja aktsiaselts „Ritsu“ kasutas hageja raha, ei tule seda võlgnevusest maha arvestada. Intressi tasumise kohustus tulenes aktsiaseltsi „Ritsu“ saneerimiskava kinnistamise määrusest (Tartu Maakohtu 20.07.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6750), mille resolutsiooni punktis 2 on märgitud: „Nõude tasumisel on maksepuhkus perioodil 10. mai 2018 - 30. aprill 2019. Maksepuhkuse perioodil makstakse nõudelt intressi iga kuu 30.ndal kuupäeval. Intressimäär on fikseeritud intressimäära alusel 4,0% aastas. Nõude täitmine toimub kuu 30.ndal kuupäeval makstavate kuumaksetega. Esimene kuumakse tasutakse 30. mail 2019 ja viimane kuumakse 30. aprill 2024. Kokku teostatakse 60 järjestikust (ehk 5 aasta jooksul) võrdse suurusega kuumakset. Nõude tegelikult jäägilt tasutakse intressi fikseeritud intressimäära alusel 4,0% aastas. Intress sisaldub kuumakses.“ Kohus tühistas 05.07.2019. a määrusega nimetatud saneerimiskava. Saneerimisseaduse § 51 lg 2 kohaselt langevad saneerimiskava tühistamisel saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. Eeltoodust tuleneb, et kuna saneerimiskava tühistati, ei ole poolte vahel enam kehtivat kokkulepet intressi tasumise kohta ja kostja ei pea intressi tasuma. Küll aga on kostjal kohustus tasuda võlgnevus 9947,38 eurot. Kohtu hinnangul oli intressi tasumise kokkulepe saneerimiskava kinnitamise tingimuseks. Asjaolu, et saneerimiskava tühistati, ei muuda määruse alusel juba tasutud intressimakseid alusetuteks ega anna alust kava tühistamise korral neid põhivõlast maha arvestada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9947,38 eurot.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlatunnistuse (võlagraafiku) kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Arvestades viivisemäära, võlgnevuse suurust ja hageja taotlust viivise väljamõistmiseks, tuleb kostjal tasuda viivist 6838,82 eurot perioodi 03.01.2018. a – 08.10.2021. a eest ning alates 09.10.2021. a 0,05% põhinõudelt päevas kuni põhivõla tasumiseni.
24.Hageja on kahjuna palunud välja mõista ka 720 eurot, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes, kuivõrd hageja on enne hagi esitamist oma õiguste kaitseks pöördunud professionaalse õigusnõustaja poole. Hageja on 06.07.2020. a esitanud Ritsu Loghomes OÜ-le pretensiooni, milles on viidanud 9947,38 euro põhivõla ja lisanduva viivise
8(10)
tasumise kohustusele. Hageja on palunud tasuda kokku 15 223,28 eurot, sh põhivõlg 9947,38 eurot, viivis 4555,90 ja kahjuhüvitis 720 eurot. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud (nt 14.10.2014. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14), et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad. Seega on hagejal õigus nõuda kostjal ka kahju hüvitamist summas 720 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja Ritsu Loghomes OÜ-lt tuleb B4B OÜ kasuks välja mõista põhivõlg 9947,38 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6838,82 eurot, kahjuhüvitis 720 eurot ja viivis 0,05% 9947,38 eurolt päevas alates 09.10.2021. a kuni 9947,38 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2270,40 eurot, sh riigilõiv 750 eurot ja hageja õigusabikulud 1520,40 eurot.
29.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga
9(10)
asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning kohus on selle tasumist on kontrollinud. Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – vandeadvokaat Aleksei Vassiljev. Esindaja on koostanud hagiavalduse, tutvunud kostja vastuväidetega, esitanud tõendite kogumise taotluse ja täiendavad seisukohad kohtule, osalenud kohtuistungil. Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades eelnevaga, samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnitasumäära, loeb kohus kostja menetluskulude suuruse põhjendatuks ja määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2270,40 eurot (riigilõiv 750 eurot + õigusabikulud 1520,40 eurot). Menetluskulud summas 2270,40 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, ei käsitle kohus hageja menetluskulusid.
33.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Kohtuotsus osaliselt muudetud 22.04.2022 Tartu Ringkonnakohtu otusega.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.