Elisa Eesti AS hagi V. T. vastu võla väljamõistmiseks 881,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10178070), lepinguline esindaja Anni Kennedy Kostja: V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi V. T. vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista V. T.lt Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlg 756,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 64,39 eurot.
3.Mõista V. T.lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 02.06.2021 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud V. T. kanda.
5.Rahuldada Elisa Eesti AS kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista V. T.lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitisena välja 445 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulu 270 eurot).
7.Mõista V. T.lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagastada Elisa Eesti AS-le riigilõiv 25 eurot ja kanda see xxx xxx OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxx.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Elisa Eesti AS esitas 04.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. T.lt 972,72 euro saamiseks. Kohus tegi 06.05.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressile xxx, kuid tulemuseta. Menetluses xxx xxx xx-xx, Tallinn korteriomanik kinnitas 10.09.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil. Menetluses xxx xxx xx-xx, Tallinn korteriomanik kinnitas 10.09.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei ole kunagi elanud.
2.Pärnu Maakohus andis 13.05.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.06.2021 (täiendatud 28.06.2021) hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 756,92 eurot, viivise 64,39 eurot ja viivise põhinõudelt alates 02.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 175 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot. Kohus võttis hagi 29.06.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistris puuduvad kehtivad andmed kostja elukoha kohta. Isiku lisaaadressiks on alates 20.01.2020 märgitud xxx xx-xx, Tallinn, kuid korteriomaniku sõnul isik seal ei ela. Rahvastikuregistris puuduvad muud kontaktandmed. Tsiviilasjas xxx Politsei- ja Piirivalveamet teatas, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Tallinna Linnakantseleil
ei ole andmeid kostja alalise viibimiskoha ega kontaktandmete kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel V. T. ei tööta ega saa pensioni, samutiei viibi ta kinnipidamisasutuses.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 24.08.2021 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 09.09.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 30.09.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 535 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulu 360 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)).
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
9.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 270 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 445 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 270 eurot (90 × 3). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10.Hageja esitas 28.06.2021 kohtule taotluse, milles palub tagastada avalduse esitamisel enamtasutud riigilõivu 25 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 881,86 eurot. Riigilõivuseaduse
(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal riigilõivu tasuda 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 200 eurot (45+155). Seega tasus hageja riigilõivu ettenähtust rohkem.
11.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv 25 eurot ja kanda see vastavalt taotlusele xxx xxx OÜ arvelduskontole.
12.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.