Novolt OÜ hagi Kaameravalve OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks ning Kaameravalve OÜ vastuhagi Novolt OÜ ja XXi vastu kahju hüvitamiseks. Hagi hind 3 286,74 eurot. Vastuhagi hind 3 210 eurot. Hageja: (vastuhagis kostja I): Novolt OÜ (registrikood 14632962, asukoht Laki 3, 10621 Tallinn, e-post xxx; seaduslik esindaja XX); Hageja lepinguline esindaja: Mark Obolenski (e-post xxx) Kostja (vastuhagis hageja): Kaameravalve OÜ (registrikood 12399993, asukoht Jalaka 69, 50109 Tartu, e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: Anto Variku (Anto Variku ja Partnerid OÜ; Öpiku Ärimaja A-hoone; Valukoja 8/1, 11415 Tallinn, e-post xxx) Vastuhagi kostja II: XX (isikukood xxxxxxxxxxxx, e-post xxx); lepinguline esindaja Mark Obolenski (e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31. augustil 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Novolt OÜ hagi Kaameravalve OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Kaameravalve OÜ-lt Novolt OÜ kasuks võlgnevus summas 1 206,80 eurot.
3.Välja mõista Kaameravalve OÜ-lt Novolt OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 415,22 eurot.
4.Välja mõista Kaameravalve OÜ-lt Novolt OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 1 206,80 eurot) alates 10.06.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,15% päevas.
5.Jätta rahuldamata Kaameravalve OÜ vastuhagi Novolt OÜ vastu.
6.Jätta rahuldamata Kaameravalve OÜ vastuhagi XXi vastu. Menetluskulude jaotus
1.Novolt OÜ ja XXi menetluskulud jätta Kaameravalve OÜ kanda. Kaameravalve OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Välja mõista Kaameravalve OÜ-lt menetluskulud summas 4 550 eurot Novolt OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Kaameravalve OÜ-l tasuda OÜ-le Novolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 4 550 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Välja mõista Kaameravalve OÜ-lt menetluskulud summas 600 eurot XXi kasuks.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Kaameravalve OÜ-l tasuda XXile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 09.06.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel olnud pikajaline koostöö, mis kujunes järgnevalt: kostja on tellinud hagejalt nii kirjalikult e-maili teel või suusõnaliselt tööd ning hageja on teostanud tööd kostja poolt tellitud objektidel, peale tööde teostamist on esitanud teenuste töö eest arve. Kuna koostöö oli pikaajaline, siis pooled olid teadlikud tööde teostamise ajast ja tööde tasumiste tingimustest. Tavapäraselt tööd teostati esimesel võimalusel, peale tööde teostamist olid esitatud kostjale arved, kus tasumise tähtaeg 10-14 päeva, mis ei oli koormav ja kostjale. Samuti ka jaanuaris 2019a. olid mitmed tellimused erinevatel objektidel ning peale tööde teostamist hageja koostas 30.01.2019a. Arve nr.19018 mille tasumise tähtaeg oli 13.02.2019a. üldsummale 2686 .80 EUR. Arve nr.19018 oli edastatud kostjale raamatupidamisprogrammi SimplBoks.ee kaudu 31.01.2019a. kell 09:37:45. 03 veebruaril 2019a. kell 21:25 kostja esindaja saatis ekirja, millest teatas, et nagu teostatud töödes on avastatud mingid puudused ning seetõttu palub võtta arvest maha mingi 400 EUR +km ja esitada korrigeeritud arve mida tasub kostja. Hageja ei soovinud vaielda vastu, kuna ei soovinud halvendada pooltevahelist töösuhteid ning on korrigeerinud arvestust vastavalt kostja soovile vähendas summat ja koostas uue Arve nr.19018/2, mille tasumise tähtaeg jäi samaks 13.02.2019a. kuid üldsummale 2206.80 EUR. Korrigeeritud (vähendatud)
Arve nr.19018/2 oli edastatud kostjale raamatupidamisprogrammi SimplBoks.ee kaudu 04.02.2019a. kell 09:21:51.
2.Hageja on mitmed korrad tuletanud meelde kostjale tasumise kohta nii raamatupidamisprogrammi SimplBoks.ee kaudu kui ka telefoni teel, kuid vaid 14.02.2020a. raamatupidamisprogrammi SimplBoks.ee kaudu saadetud teade kell 10:47:16 andis tulemust, kuna hageja hoiatas, et pöördub kohtusse, selle teatisele kostja reageeris ning samal kuupäeval 14.02.2020a. kell 11:15:44 kostja e-kirjaga teatas, et on tasunud 1000 EUR.
3.Arvestades asjaolu, et kostja ei ole õigeaegselt tasunud hagejale teostatud tööde eest summat 2206.80 EUR, siis alates 14 veebruarist 2019a. hageja arvestas vastavalt maksetingimustele mis on fikseeritud arves viivis 0.15% päevas tasumisele kuuluvast summast. Seisuga 09. juuni 2020a. kostja võlgnevus oli järgmine: Põhivõlg - summas 2 206.80 EUR eurot ajavahemik 14.02.2019- 14.02.2020; Viivis, iga viivitatud päeva eest on 0.15% tasumisele kuuluvast summast – päeva viivise suurus on 3,31 EUR korrutame 365 päevaga (14.02.2019- 14.02.2020) ning viivise summa on 1208,22eurot; 14.02.2020a. kostja on tasunud 1000 EUR põhivõlast seetõttu Põhivõlg – summa jääk on 1 206.80 EUR eurot ajavahemik 15.02.2020- 09.06.2020; Viivis, iga viivitatud päeva eest on 0.15% tasumisele kuuluvast summast – päeva viivise suurus on 1,80 EUR korrutame 115 päevaga (15.02.202009.06.2020) ning viivise summa on 207.00 eurot; Peale seda hageja arvestas kokku põhivõla summat 1 206.80 EUR ja viivis summas 1208,22 eurot (ajavahemik14.02.201914.02.2020) ning viisis summas
EUR (ajavahemik15.02.2020- 09.06.2020) ja sai kokku 2 622,02 EUR (1 206.80 + 1208,22 + 207 = 2 622,02)
4.Lähtudes eeltoodust hageja nõuab kostjalt viivist alates 14 veebruarist 2019 a. ja nõuab viivist kuni kohase täitmiseni. Kuna VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist, seetõttu hageja nõuab kostjalt nö tulevikuviivise väljamõistmist, mida võimaldab TsMS § 367 seoses sellega hageja nõuab viivis alates 14 veebruarist 2019 a. vastavalt maksetingimustele viivis 0.15% päevas tagastamisele kuuluvast summast, mida võimaldab TsMS § 367. Kostja vastus ja vastuhagi
5.Kohtule 19.11.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu. Hageja on ise rikkunud õigusvastaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut kuna ei suutnud seda nõuetekohaselt täita ning andis tööd kostjale üle oluliste puudustega. Arve nr 19018 kättesaamise järel teatas kostja 03. veebruaril 2019.a hagejale e-kirja teel, et kuna tööd on üle antud puudutega, siis tuleb arvest maha võtta 400,00 eurot ja käibemaks ning palus esitada korrigeeritud arve. Kostja selgitas eelnimetatud kirjas, et pidi paljud XXi poolt teostatud töid üle tegema ning tõi näitena, et pidi paigaldama puuduvad takistid ja selleks tellima tõstuki, pooled releemoodulid olid valesti ühendatud, paljud suitsuandurid olid valesti ühendatud jne. Nagu nähtub kostja 03. veebruari 2019.a e-kirjast kostjale, siis ei olnud puuduste nimekiri täielik. Hilisemalt pärast arve nr 19018/2 esitamist avastati XXi poolt teostatud tööde testimisel ja kasutuselevõtmisel rohkelt täiendavad puuduseid, millest kostja tööde teostajat ka teavitas.
6.Hageja vähendaski kostja poolt antud juhise põhjal arves nr 19018 toodud summat ning koostas ja edastas kostjale 04. veebruaril 2019. a uue arve nr 19018/2 summas 2206,80 eurot, mille tasumise tähtajaks oli endiselt 13. veebruar 2019. a. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et arve nr 19018 on talle 31. jaanuaril 2019.a edastatud ja ta on selle kätte saanud, samuti on talle edastatud 04. veebruaril 2019.a korrigeeritud arve nr 19018/2, millest kostja tasus 1000,00 eurot 14. veebruaril 2020.a. Kostja selgitab, et ei ole kuid kostjal on seoses töös esinenud puudustega õigus keelduda arve tasumisest.
7.Arves nr 19018/2 ridadel nr 3, 5, 6, 7, 8 ja 9 loetletud tööd on teostanud XX kostja alltöövõtjana „xxx xxx“ objektil Tallinnas aadressil xxx (edaspidi nimetatud „objekt“), kus ta pidi paigaldama automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valve/läbipääsusüsteemid. Kostja selgitab, et ei oma pretensioone XXi poolt teostatud tööde osas, mis on arves nr 19018/2 loetletud ridadel 1, 2 ja 4 kokku summas 376,80 eurot. Vastavad tööd teostati teistel objektidel ning need on XXi poolt kostjale üle antud puudusteta.
8.Kostja ja hageja on tõepoolest ka eelnevalt olnud töövõtusuhetes ning seetõttu ei olnud kostjal põhjust kahelda, et hageja on suuteline kokkulepitud tööd nõuetekohaselt valmistama ja tähtaegselt üle andma. Hageja teostas tööd oma igapäevase majandus- ja kutsetegevuse raames ning kuna hageja oli vastava tegevusala spetsialist, siis jäeti objektile paigaldatavate seadmete täpne valik ja nende spetsifikatsioon hageja enese otsustada.
9.Hageja on edastanud kohtule ainsa asjaoluna väite, et kostja ei ole talle tasunud arvet nr 19018/2 kuid ei ole selgitanud muid asjaolusid seoses poolte töövõtusuhtega ning millistel põhjustel on kostja tegelikkuses keeldunud vastavat arvet tasumast. Hageja on põhinõude suuruseks märkinud 1206,80 ning ülejäänud summa moodustavad kõrvalnõudena viivised, mida hageja on arvutanud 0,15% päevas kuna vastav viivisemäär kajastus arvel nr 19018/2. Kostja ei ole hagejaga vastavas viivisemääras kokku leppinud ning arve vastuvõtmine ei tähenda seda, et vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole (vt. näiteks Riigikohtu 17. detsembri 2009.a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-144.09).
10.Hageja põhitegevusalaks on äriregistri andmetel tulekahjualarmide, häire- ja valvesignalisatsiooni paigaldus (EMTAK kood 43212) ning hageja tegeleb enda kodulehe www.novolt.ee andmetel elektri- ja nõrkvoolusüsteemide müügi, paigalduse ja hooldusega. Hageja müüb, paigaldab ja hooldab enda sõnul valvesüsteeme, läbipääsusüsteeme, videosüsteeme, tulekahjusignalisatsioone (ATS), suitsueemaldussüsteeme, sõidukite jälgimise lahendusi, invakutse süsteeme, targa kodu lahendusi, fonosüsteeme, WiFi võrke ja andmesidelahendusi, helindussüsteeme, kellasüsteeme, tööajaarvestus ja teostab elektritöid kuni 1000V. Hageja kodulehel oleva informatsiooni kohaselt teostavad paigaldust kogenud tehnikud, kes on omavad turvasüsteemide vastutava spetsialisti taseme 5 kutsetunnistust. Seadmete paigaldamise eest vastutavad hageja spetsialistid pidid oma tegevusalal olema teadlikud siseministri
07.jaanuari.2013.a määruses nr
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ siseministri 30.
märtsi 2017.a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja EN54 standardis esitatud nõuetest. Kahjuks eirati hageja poolt tööde teostamisel eelnimetatud kohustuslikke norme, mistõttu ei vastanud tööd lepingutingimustele ning need ei sobinud otstarbeks, milleks lõpptellija neid vajas. Hageja teadis töövõtulepingu sõlmimise ajal täpselt, milleks ja millisel eesmärgil paigaldatakse automaatse tulekahjusignalisatsioon ja valve/läbipääsusüsteem kuna tegemist on avalikult kasutatava tootmishoone, õllerestorani, kontoriruumide ja poega. Kostja võis omakorda mõistlikult eeldades tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele antud spetsiifilises valdkonnas.
11.Hageja teostas kokkulepitud tööd perioodil alates juuni 2018.a kuni detsember 2018.a ning kahjuks algasid koheselt probleemid nii tähtaegadest kinnipidamise kui teostatud tööde kvaliteediga. Kõik vastavad asjaolud on kostja poolt dokumenteeritud ning need on edastatud tööde teostamise perioodil ja pärast tööde vastuvõtmist ka hagejale. Erinevatele puudustele (sh. asjaolule, et hageja oli paigaldanud valed seadmed, mistõttu süsteem ei funktsioneerinud) juhtisid oma kirjades tähelepanu nii kostja, ehituse peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ, turvasüsteemide paigaldamise eest vastutav peatöövõtja Pristis AS ja samuti lõpptellija XXX AS esindajad. Hilisemalt keeldus hageja töödes esinevaid puuduseid likvideerimast ja samuti teostamast garantiitöid, mistõttu tekkis kostjal oluline kahju kuna pidi puudused hageja poolt teostatud töödes ise omal kulul likvideerima.
12.03.03.2021. a esitas kostja avalduse protsessuaalseks tasaarvestuseks. Avalduse kohaselt töövõtja teostas kokkulepitud töid kuni detsembrini 2018.a ning kahjuks algasid koheselt probleemid seoses tähtaegadest kinnipidamise, teostatud tööde kvaliteediga ja töövõtja poolt esitatud ajaarvestusega. Poolte esialgse kokkuleppe kohaselt pidi töövõtja teostama objektil tööd ühikuhindade ja fikseeritud eelarve alusel kuid töövõtja esitas kostjale 03. septembril 2018.a tema poolt teostatud tööde aruande hoopis tunniühikute alusel, mille osas esitas kostja oma vastuväited. Ajaarvestusest selgus, et töövõtja oli teostanud ainult mõned tööd kuid oli sellele kulutatud juba ebaproportsionaalselt 60 töötundi. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et töövõtja esitles ennast vastavas kirjas kostjale tööde teostamisel kui äriühingu YYY OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx) esindajana. Kostja edastas 02. oktoobril 2018.a töövõtjale peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ poolt edastatud pretensiooni, mille kohaselt oli töövõtja poolt teostatud valesti (kõveralt ja lainetavalt) objekti kaabeldus. Samuti teatas peatöövõtja, et hilisemad seintesse soonte freesimise kulud tuleb kanda kostjal ning kostjalt kavatsetakse nõuda prahi koristamata jätmise eest leppetrahvi 150,00 eurot korra eest. Mõlemad peatöövõtja poolt kostjale saadetud pretensioonid edastati kostja poolt koheselt ka töövõtjale. Töövõtja edastas tööde ajakulu kokkuvõtte koststjale uuesti 08. oktoobril 2018.a, mille peale palus kostja igakordselt pärast ööde teostamist saata sama päeva õhtul või järgmisel päeval info teostatud tööde kohta. Kostja mainis uuesti, et talle ei meeldi töövõtja poolt esitatud arvestus tunnihindade alusel kuna töövõtja pidi tööd teostama punktihinnaga. Kostja teatas, et on eelarve on ajaarvestuse tõttu ületatud ja paigaldustöödega ollakse seetõttu peaaegu miinuses. Kuna töövõtja ei saanud kokkulepitud tööde teostamisega hakkama, siis kaasati samade tööde teostamiseks veel EEE OÜ (registrikood xxxxxxxx), kellele kostja pidi veel eraldi tasuma 750,00 eurot. Peatöövõtja edastas kostjale 15. oktoobril 2018.a uue pretensiooni kuna töövõtja oli kaablite paigaldamise käigus lõhkunud konstruktsiooni ning peatöövõtja käskis selle parandada. Seejärel algasid probleemid töövõtja poolt teostatud tööde kvaliteediga kuna tellija poolt 15. novembril 2018.a saadetud pretensiooni kohaselt ei hakanud tema poolt paigaldatud seadmed ja läbipääsususüsteemid tööle, samuti olid
probleemid valehäiretega signalisatsioonisüsteemis. Erinevad probleemid töövõtja paigaldatud seadmetega jätkusid ning töövõtja ei asunudki puuduseid likvideerima. AS Pristis esindaja saatis 01. märtsil 2019.a tellijale selgituse, et hoolduse käigus on selgunud, et tulekahjusignalisatsiooni signaalid ei jõua turvafirmani ning palus vastav info saata edasi ehitajale. Kostjale edastati tellija poolt 24. juulil 2019.a Kuigi hilisemalt selgus, et töövõtja oli valinud ja paigaldanud valed seadmed, siis ei olnud ta hilisemalt nõus seadmeid välja vahetama ega tegema objektil parandus- ega garantiitöid, mistõttu pidi kostja kandma lisakultusi ja laskma puudused omal kulul kõrvaldama. nõuetega vastavusse viimiseks töövõtja poolt teostatud tööd uuesti teostama, paigaldama puuduvad takistid ja tellima selleks tõstuki. Kostja selgitas töövõtjale, et pooled tema poolt paigaldatud releemoodulid ja suitsuandurid olid valesti ühendatud, mistõttu ei hakanudki kogu süsteem tööle. Kostja
03.veebruari 2019.a e-kirjast nähtuvalt ei ole selles loetletud puuduste nimekiri täielik kuna selleks hetkeks ei olnud kõik puudused veel teada ning alles hilisemalt ja pärast kostja poolt arve nr 19018/2 esitamist avastati töövõtja poolt teostatud tööde testimisel ja kasutuselevõtmisel rohkelt täiendavad puuduseid, mille tõttu ei olnud võimalik neid vastu võtta ja nende eest töövõtjale tasuda kuni kahjude täpse koosseisu ja suuruse väljaselgitamiseni. Töövõtja töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tegema kulutusi kokku 2268,00 eurot (koos käibemaksuga), millest moodustas (kõik kulutused arvestatud koos käibemaksuga) takistite ja installatsioonimaterjalid ATS süsteemile 144,00 eurot, töötunnid ATS süsteemi paigaldamiseks töövälisel ajal 28 tundi (42,00 eurot tund) kokku 1176,00 eurot, valmis seinte lõhkumine 180,00 eurot, parandustööde väljakutse ja tööd töövälisel ajal 264,00 eurot, valesti paigaldatud ATS süsteemi kiirte reguleerimine, mille teostamiseks oli vajalik tellida tõstuk ja vahetada takistid, mis tekitas kostjale kulu summas 504,00 eurot. Erinevatele puudustele ja asjaolule, et töövõtja oli valinud ja paigaldanud valed seadmed, mistõttu süsteem ei funktsioneerinud juhtisid oma kirjades tähelepanu nii kostja, ehituse peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ, turvasüsteemide paigaldamise eest vastutav peatöövõtja Pristis AS ja tellija XXX AS esindajad. Hilisemalt keeldus hageja töödes esinevaid puuduseid likvideerimast ja samuti teostamast garantiitöid. Hageja edastas 30. jaanuaril 2019.a kostjale koondarve nr 19018 summas 2686,80 eurot mitmel erineval objektil teostatud tööde eest. Arve tasumise tähtajaks oli märgitud 13. veebruar 2019.a ning hageja edastas selle kostjale e-arvena raamatupidamisprogrammi SimplBooks.ee kaudu 31. jaanuaril 2019.a. Arve sisaldas tasu tööde eest mitmel objektil. Hageja poolt arve nr 19018 edastamise järel teatas kostja esindaja koheselt 03. veebruaril 2019.a hageja esindajale saadetud e-kirjas, et ühe objekti puhul on tööd teostatud ja üle antud oluliste puudustega ning neid ei olnud võimalik eesmärgipäraselt kasutama hakata. Teistel objektidel teostatud tööde osas kostjal pretensioone ei olnud ning need tööd ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidluse esemeks. Kostja andis hagejale teada, et tal tuleb koheselt arvest maha arvestada 400,00 eurot (lisandub käibemaks) ning palus hagejal esitada uus korrigeeritud arve. Töövõtja vähendaski kostja poolt antud juhise põhjal arves nr 19018 toodud summat ning koostas ja edastas kostjale 04. veebruaril 2019.a uue arve nr 19018/2 summas 2206,80 eurot mille tasumise tähtajaks oli endiselt 13. veebruar 2019.a. Vastavast arvest tasus kostja kompromissina 04. veebruaril 1000,00 eurot ning lootis, et sellega on poolte vaidlused lõpetatud.
13.16.03.2021. a esitas kostja vastuhagi Novolt OÜ ja XXi vastu kahjuhüvitise summas 3 210 euro väljamõistmiseks. Kostja ja XXi (edaspidi „töövõtja“) vahel oli töövõtusuhe, mille alusel
töövõtja pidi paigaldama Tallinnas aadressil xxx asuval objektil tööde teostamiseks. Töövõtja paigaldas kostja alltöövõtjana objektil automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valve/läbipääsusüsteemi, teostama selleks vajalikud eeltööd ja valima välja materjalid ja seadmed, mille hankis kostja. Töövõtja teostas tööd oma igapäevase majandus- ja kutsetegevuse raames ning töövõtja teadis töövõtulepingu sõlmimise ajal täpselt, milleks ja millisel eesmärgil seadmed paigaldatakse. Kostja võis mõistlikult eeldades tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele selles üsna spetsiifilises valdkonnas. Kuigi hageja on asutatud alles 31. detsembril 2018.a s.o. pärast töövõtja poolt tööde toestamist, siis on hageja esitanud käesolevas tsiviilasjas nõude. Kostja on juba märkinud, et töövõtja esitles ennast tööde teostamisel YYY OÜ esindajana (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx) ja hilisemalt väitnud, et teostas tööd füüsilise isikuna kuid nüüdseks on nõude esitanud hoopis hageja. Kostja sõlmis enese teadmisel töövõtulepingu töövõtjaga, mitte aga mõne teise kolmanda isikuga. Eelneva tõttu on vastuhagi esitatud nii hageja kui töövõtja vastu kuigi kostja arvates peaks töövõtusuhtest tulenevate nõuete esitamise õigus olema ainult töövõtjal.
14.Kuna töövõtja poolt teostatud tööd ei olnud eesmärgipäraselt kasutatavad, siis pidi kostja puuduste kõrvaldamiseks ja selleks, et töid oleks võimalik kasutada puudused kõrvaldama, paigaldama seadmetele puuduvad takistid ja tellima selleks tõstuki, paigaldama uuesti pooled releemoodulid ja suitsuandurid. Töövõtja töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tegema täiendavaid kulutusi, mis on käsitletavad kostja kahjuna. Kostja lasi töövõtja töödes esinevad puudused kõrvaldada MMM OÜ-l, kes esitas selle eest kostjale 19. oktoobril 2018.a arve nr 18173 summas 864,00 eurot (kaabelduse korrigeerimine ja tuletõkketööd); 12. detsembril 2018.a arve nr 18280 summas 336,00 eurot (valvesüsteemi varutoite parandamine) ja 05. märtsil 2019.a arve nr 19205 summas 1080,00 eurot (valvesüsteemi ja ATS süsteemi signaaliedastuse ümberehitus ja programmeerimine). Eelnevale lisandus 02. oktoobril 2018.a peatöövõtja poolt esitatud nõue kulu hüvitamiseks juba valmisehitatud seina lõhkumise ja taastamine eest summas 180,00 eurot (lisa 6). Kui lisada eelnevale arvestusele kostja poolt EEE OÜ-le tasutud 750,00 eurot, siis on kostjale tekitanud kahju kokku summas 3210,00 eurot. Novolt OÜ vastus vastuhagile
15.Kostja 1 leiab, et vastuhagi põhineb põhimõtteliselt terves ulatuses meelevaldsel käsitlusel tegelikest asjaoludest, mida on veel omakorda mõõdutundetult ka võimendatud. Kohtule on püütud jätta muljet kostjast 1 kui ülbest ja asjatundmatust ettevõtjast, kelle suhtes ei olnud vastuhagejal usaldust ning kes tegi ka tagatipuks lepingule mittevastava töö. Samal ajal ei ole vaidlust selles, et pooltevaheline koostöö oli pikemaajalisem ning hõlmas mitmeid erinevaid objekte. On eluliselt ebausutav, et Kaameravalve OÜ oleks järjepidevalt teinud koostööd ja tellinud töid selliselt ettevõttelt nagu vastuhageja on Novolt OÜ-st maalinud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja 1 teostas xxx objektil eelnevate Kaameravalve OÜ alltöövõtjate poolt tegemata jäetud ja pooleliolevaid töid vastavalt saadud töökorraldustele. 28.08.2018 e-kirjaga saatis Kaameravalve OÜ tööde nimekirja ja korraldused seoses xxx objektiga, tuues esile, millised tööd tuli teostada esmajärjekorras. Pooltevaheline e-kirjavahetus perioodist 31.08.2018 -03.09.2018 kajastab ilmekalt pooltevahelist õigussuhet, kus kostja 1 andis vastuhagejale ülevaateid tööde valmimise käigu
kohta ning vastuhageja esitas tööülesandeid (korraldusi). Kõnekas on ka Kaameravalve OÜ 03.10.2018 e-kiri, milles on ära toodud tööülesanded vastuhageja enese palgatud ukraina töömeestele. XX tõlkis Kaameravalve OÜ palvel eesti keelsed tööülesanded ukrainlastele arusaadavaks. Kostja 1 väiteid kinnitab Kaameravalve OÜ esindaja R.R. 08.10.2018 e-kiri, milles on vastuhageja on andnud täpseid korraldusi ja tööülesandeid (Lisa 4). Hageja juhib tähelepanu, et ka automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) paigaldusega tegeles EEE OÜ ning kostja 1 osutas paigaldamisel vaid kaasabi. Seda asjaolu on kinnitanud EEE OÜ (vt 06.10.2020a. e-kiri, hageja 08.10.2020a. seisukoha lisa nr. 2).1 Vastuhageja käsitlus sellest, et ta ei tea, kellega töövõtuleping sõlmiti, on asjakohatu ega haaku asja materjalidega. Kostja 1 lõpetas tööd xxx objektil 2019 jaanuari keskpaiku, mitte 2018 detsembri keskel nagu Kaameravalve OÜ on väitnud. Seda tõendab muuhulgas see, et 17.01.2019 toimus tööde lõplik üleandmine (Lisa 5). Ka tööde üleandmisel on kostja 1 märkinud üleandjaks Novolt OÜ. Kaameravalve OÜ sellele mingeid vastuväiteid ei esitanud. Seega asjaolu, et Novolt OÜ kanti äriregistrisse 31.12.2018, ei oma selles suhtes tähtsust. Antud küsimuse on vastuhageja tõstatanud ka alles kohtumenetluses äratuntavatel motiividel. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 2). Siinkohal tuletab kostja 1 meelde, et vastuhageja on varasemalt aktsepteerinud põhihagi aluseks oleva Novolt OÜ arve ja sellest 1000 eurot ka tasunud. Sellises olukorras on jutt sellest, et vastuhageja ikka ei tea, kellega ta lepingu sõlmis, kohatu. 03.03.2021 (põhi)hagi vastuses on Kaameravalve OÜ aga selgitanud, et maksis peale meeldetuletuse saamist Novolt OÜ-le kompromissi korras 1000 eurot ning lootis, et sellega on pooltevahelised vaidlused lõppenud. Seega saab Kaameravalve OÜ väga hästi aru, et lepinguline suhe oli tal Novolt OÜ-ga, mitte XX`iga.
16.Mis puutub aga nn kompromissi, siis ei sisalda Kaameravalve OÜ kiri mitte ühtegi pretensiooni tööde kohta ega ka sõnagi mistahes kompromissist. Põhihagiavalduse lisa nr. 8 (Kaameravalve OÜ esindaja L.H. 14.02.2020 e-kiri): sisaldab järgmist: Tere, Maksime täna 1000€. Vale on väide selle kohta, et Novolt OÜ lepinguliseks kohustuseks oli Kaameravalve OÜ-le sobivate seadmete väljavalimine ja paigaldus. Novolt OÜ kohustuseks oli paigaldada Kaameravalve OÜ poolt juba soetatud seadmed, millised olid ka tagatipuks juba osaliselt eelnevalt paigaldatud. Kostja 1 kaasabi – ja abitööde teostamist kinnitab pooltevaheline ekirjavahetus (vt käesoleva lisad 1-4), eriti Kaameravalve OÜ antud töökorraldused. Väited selle kohta, et kogu süsteem ei hakanud tööle ja signaal ning häire ei jõudnud turvaettevõtja pulti, on ilmselgelt ebaõiged. 28.10.2018 ja 13.11.2018 edastas Novolt OÜ xxx objekti valvesüsteemi tsoonide-, alade-, kaartide- ja koodide nimekirjad. Üle anti ka ligipääsukaardid (Lisa 6, Lisa 7). Lisaks on pooled 2018 novembri alguses allkirjastanud (Kaameravalve OÜ 06.11.2018) töökatsetusakti ja ATS-i deklaratsiooni, milles Kaameravalve OÜ on kinnitanud, et xxx objektile paigaldatud automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem vastab Siseministri 7. jaanuar 2013. a määrus nr. 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele ja ehitised (Lisa 8).
17.17.01.2019 toimus tööde lõplik üleandmine. Kaameravalve OÜ ei ole tööde kvaliteedi ega tähtaegade osas ühtegi etteheidet esitanud ei enne ega peale arve esitamist. Vastuhagi punktis 6 on aga märgitud: Kuna töövõtja ei püsinud kokkulepitud tööde teostamisega ajagraafikus, siis kaasati paralleelselt samade tööde teostamiseks veel EEE OÜ (registrikood xxxxxxxx), kellele kostja pidi arvete nr 1074 (lisa 1) ja 1084 (lisa 2) alusel täiendavalt tasuma kokku
750,00 eurot (koos käibemaksuga), mis on täiendav kulu ja pidi sisalduma töövõtjale makstavas tasus. Eelneva tõttu peab kostja seda töövõtja poolt endale tekitatud kahjuks. Hageja juhib teistkordselt tähelepanu faktile, et ATS paigaldusega tegeles EEE OÜ ning hageja vaid osutas paigaldamisel kaasabi, seda asjaolu ka kinnitab EEE OÜ, kuna on edastanud Novolt OÜ-le vastavasisulise e-kirja 06.10.2020a. (vt. hageja 08.10.2020a. seisukoha lisa nr. 2). Vastuhagi Lisa 1 - EEE 01.09.2018 arve nr 1074 summas 270,00 eurot sisaldab viiteid xxx objektile ainult summas (34,00+36,00=) 70,00 eurot+km (ahela- ja tulekindla kaabli soetamine). Vastuhagi Lisa 2 - EEE OÜ 05.12.2018 arve nr 1084.pdf Kirjeldus: Fono+kaabeldus+bens. 400,00 eur. Vastuhagi lisa nr. 2 elik arve nr 1084 05.12.2018 summas 480,00 eurot ei sisalda üldse mingeid viiteid xxx objektile ega ole sellega kuidagi seotud. Vastuhagi punktis 7 on märgitud: Kuna töövõtja poolt teostatud tööd ei olnud eesmärgipäraselt kasutatavad, siis pidi kostja puuduste kõrvaldamiseks ja selleks, et töid oleks võimalik kasutada puudused kõrvaldama, paigaldama seadmetele puuduvad takistid ja tellima selleks tõstuki, paigaldama uuesti pooled releemoodulid ja suitsuandurid. Töövõtja töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tegema täiendavaid kulutusi, mis on käsitletavad kostja kahjuna. Kostja lasi töövõtja töödes esinevad puudused kõrvaldada MMM OÜ-l, kes esitas selle eest kostjale 19. oktoobril 2018.a arve nr 18173 summas 864,00 eurot (kaabelduse korrigeerimine ja tuletõkketööd) (lisa 3); 12. detsembril 2018.a arve nr 18280 summas 336,00 eurot (valvesüsteemi varutoite parandamine) (lisa 4) ja 05. märtsil 2019.a arve nr 19205 summas 1080,00 eurot (valvesüsteemi ja ATS süsteemi signaaliedastuse ümberehitus ja programmeerimine) (lisa 5). Eelnevale lisandus 02. oktoobril 2018.a peatöövõtja poolt esitatud nõue kulu hüvitamiseks juba valmisehitatud seina lõhkumise ja taastamine eest summas 180,00 eurot (lisa 6). Käesolevas asjas on Novolt OÜ juba esitanud tõendi selle kohta, et peale tööde teostamist oli tehtud tööde kohta kontroll kolmandate isikute poolt ja kontrolli tulemuseks on fikseeritud – et paigaldatud süsteemides puudusi ei ole avastatud ja see on töökorras, mis veelkordselt kinnitab, et Novolt OÜ poolt olid tööd tehtud kvaliteetselt (vt.Objekti ATS hoolduspäevik vt. hageja seisukoha 08.10.2020a lisa nr. 3 ja ATS-süsteemi hooldusaktid vt. hageja seisukoha 08.10.2020a lisa nr.4).
18.Järgnevalt on üksikasjalikult välja toodud vastuhagi aluseks olevad nõuded, mida Kaameravalve OÜ on väitnud olevat põhjustatud Novolt OÜ-st (vastuhagi lisad 3-6): Vastuhagi Lisa 3 - MMM OÜ 19.10.2018 arve nr. 18173 summas 864,00 eurot sisaldab selgitust: Kaabelduse korrigeerimine, tuletõkketööd. Seega puuduvad andmed selle kohta, et vastavad tööd oleks teostatud xxx objektil ja oleksid kuidagi seotud Novolt OÜ väidetavate kohustuste täitmata jätmisega. Lisaks on tegemist nõudega, mis on Kaameravalve OÜ-le esitatud enne seda kui xxx osas telliti töid Novolt OÜ-lt. Vastuhagi Lisa 4 - MMM OÜ 12.12.2018 arve nr. 18280 summas 336,00 eurot, selgitusega: Ventilatsioonisüsteemide mõõdistamine, dokumenteerimine, valvesüsteemi varutoite parandamine Seega puuduvad andmed ka selle nõude osas, et vastavad tööd oleks teostatud xxx objektil ja oleksid kuidagi seotud Novolt OÜ väidetavate kohustuste täitmata jätmisega xxx objektil. Vastuhagi Lisa 5 - MMM OÜ 05.03.2019 arve nr 19205 summas 1080,00 eurot, selgitusega: valvesüsteemi ja ATS süsteemi signaaliedastuse ümberehitus ja programmeerimine. Nagu näha, puuduvad ka siin igasugused seosed xxx objektiga. Vastuhagi Lisa 6 - 1Parrtner Ehitus OÜ nõue.pdf 02.10.2018 A.E. /1 Partner Ehitus e-kiri: Valmis seintesse freesimine on teile tasuline teenus, mille parandamise kohta esitatakse pärast arve. Mingit arvet vastuhagile lisatud ei ole. Samuti puuduvad taaskord tõendid kahju
tegeliku tekkimise kohta, elik nõude tasumise kohta. Tagatipuks on tegemist nõudega, mis on Kaameravalve OÜ-le esitatud juba enne Novolt OÜ-lt tööde tellimist ja tööde teostamist, elik ei saa kuidagi olla seotud Novolt OÜ kohustuste täitmisega. Oluline on ka rõhutada, et Kaameravalve OÜ ei ole tegelikult tõendanud kahju tekkimist. Dokumente, millest nähtuks vastavate arvete tasumine või nõude täitmine, vastuhagile lisatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on vastuhagi puhul täitmata nii nõuete formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, mistõttu tuleb vastuhagi jätta tervikuna rahuldamata. XXi vastus vastuhagile
19.16.03.2021 vastuhagi on selgelt pahatahtlik, põhineb otsitud põhjendustel ning ebaõigetel faktiväidetel. Kostja 2 ei ole isiklikult (füüsilise isikuna) sõlminud ühtegi lepingut Kaameravalve Oüga Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad sama sätte p.-de 1 ja 2 kohaselt tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist (p. 1), samuti lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast (p. 2).
20.NOVOLT OÜ tegeleb tulekahjualarmide, häire- ja valvesignalisatsiooni paigaldusega (EMTAK 43212) (Lisa 1, Lisa 2). Paigaldust teostavad kogenud tehnikud, kes on omavad “turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5” kutsetunnistust (Lisa 3). Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. XX kutseregistri andmete kohaselt on tegemist turvasüsteemide vastutava spetsialistiga - tase 5 Kutsetunnistuse nr. 162042 (Lisa 4). Töötamine turvasüsteemide vastutava spetsialistina on muuhulgas reguleeritud tuleohutuse seaduse ja turvaseadusega. Tuleohutuse seaduse § 41. “Tuleohutusteenuse osutamine” lõige 7 sätestab: Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas tuleohutusteenuse osutaja kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Seega saab kehtiva seaduse kohaselt tuleohutusteenuseid osutada ainult ettevõtte kaudu, mistõttu ei saanud Kaameravalve OÜ kuidagi sõlmida selliste tööde teostamiseks lepingut kostjaga 2.
21.16.03.2021 vastuhagi punktis 3 on väidetud, et töövõtja esitles ennast tööde teostamisel YYY OÜ esindajana (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx). On arusaamatu, miks ei ole 16.03.2021 vastuhagi esitatud YYY OÜ vastu. Juhul kui Kaameravalve OÜ leiab, et haginõude oleks saanud esitada vaid kostja 2, mitte kostja 1, jääb mõistmatuks, miks Kaameravalve OÜ on osaliselt tasunud Novolt OÜ arvest 1000 eurot? Asjas esitatud tõendid ja Kaameravalve OÜ enese käitumine kinnitavad Kaameravalve OÜ teadmist lepingulisest suhtest Novolt OÜ-ga, mitte kostjaga 2 Riigikohus on senini läbivalt rõhutanud, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 1 esimeses lauses
sätestatuga ning lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p. 3).
22.Kostja 2 on veendumusel, et 16.03.2021 vastuhagi on kostja 2 vastu esitatud pahatahtlikult kuna Kaameravalve OÜ oli igal juhul teadlik, et xxx („xxx xxx" objekt) osas leppisid pooled kokku, et tööd loetakse teostatuks Novolt OÜ poolt. Vastavat asjaolu on ka Kaameravalve OÜ ise 03.03.2021 hagi vastuse punktides 13 ja 14 kinnitanud: Hageja poolt arve nr 19018 edastamise järel teatas kostja esindaja koheselt 03. veebruaril 2019.a. hageja esindajale saadetud e-kirjas, et ühe objekti puhul on tööd teostatud ja üle antud oluliste puudustega ning neid ei olnud võimalik eesmärgipäraselt kasutama hakata. Teistel objektidel teostatud tööde osas kostjal pretensioone ei olnud ning need tööd ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidluse esemeks.
23.Kostja selgitab, et arves nr 19018/2 ridadel nr 3, 5, 6, 7, 8 ja 9 loetletud tööd on kostja töövõtjana teostanud objektil. Seega moodustasid objektil teostatud tööd arves nr 19018/2 toodud summast koos käibemaksuga 1830,00 eurot ja muudel objektidel tehtud tööd 376,80 eurot koos käibemaksuga. Parafraseerides vastuhagejat ei ole seega vaidlust arve nr. 19018/2 ridadel 1, 2 ja 4 märgitud tööde kohase täitmise ega töövõtja osas, kelleks oli Novolt OÜ. Asja materjalidest nähtub, et vastuhageja tutvus esialgse Novolt OÜ arvega nr. 19018 põhjalikult ja esitas vastuväiteid asjaolude kohta, millega Kaameravalve OÜ ei nõustunud (vt 03.03.2021 vastus hagile p. 13). Siinkohal ongi oluline arvestada, et Kaameravalve OÜ-l ei olnud peale arve nr. 19018/2 saamist ühtegi vastuväidet selle kohta, et arve oli esitatud Novolt OÜ poolt. Seega tegutses Kaameravalve OÜ viisil, millest iga mõistlik isik saaks aru selliselt, et Kaameravalve OÜ aktsepteeris seda, et kõik arvel märgitud tööd olid teostatud Novolt OÜ poolt, mitte ainult ridadel 1, 2 ja 4 teostatud tööd. Kostja 2 osundab, et Novolt OÜ arve nr. 19018/2 rida 1 sisaldab selgitust: kaamerate kaabeldus- ja paigaldustööd (NNN OÜ) – 200,00 eur +km (240,00 eur). Tegemist on eramajaga, millised tööd tellis Kaameravalve OÜ 2018 novembri alguses ja mis teostati 2018 novembri lõpus, seega samuti enne Novolt OÜ asutamist. Teiseks on Novolt OÜ arve nr. 19018/2 real 2 märgitud: suitsuandurite ja käsiteadusti paigaldus (Lennujaam) – 64,00 eur +km (76,80 eur). Tegemist on Tallinna Lennujaama objektiga, millised tööd tellis Kaameravalve OÜ 2018 oktoobri lõpus ja teostati 2018 novembri lõpuks ehk taaskord enne Novolt OÜ asutamist. Kolmandaks sisaldab Novolt OÜ arve nr. 19018/2 rida 4: Kaamera paigaldus. Kaabel cat5, Transport (T.A.) – 50,00 eur +km (60,00 eur) Ka selle objekti näol on tegemist eramuga ning vastavad tööd telliti ja teostati jällegi 2018 novembris elik enne Novolt OÜ äriregistrisse kandmist.
24.Esiletoodu peaks andma ühest selgust selle kohta, kuidas Kaameravalve OÜ mõistis pooltevahelist kokkulepet ja kellega ta sõlmis töövõtulepingu(d). Lähtudes vastuhageja enda käitumisest enne töövõtulepingute sõlmimist ja tööde teostamise järgselt ei tohiks olla kahtlust (ega ka vaidlust), et Kaameravalve OÜ sõlmis töövõtulepingu Novolt OÜ-ga.
25.Kostja 1 on juba selgitanud ja kostja 2 kinnitab, et Kaameravalve OÜ ei ole esitanud mitte ühtegi pretensiooni xxx teostatud tööde kohta, rääkimata mistahes garantiitööde teostamisest. Samaaegselt on Kaameravalve OÜ aga tunnistanud, et tal polevat olnud usku, et Novolt OÜ kõrvaldab puudused ja teostab mingid garantiitööd, mille sisu ja maht on teadmata. Sellest saab mõistlik isik aru selliselt, et Kaameravalve OÜ möönab, et ta ei ole Novolt OÜ-le mingeid kirjalikke pretensioone tööde kohta esitanud ega nõudnud ka mistahes garantiitööde teostamist. Kokkuvõttes jääbki selgusetuks, millest tulenevalt tekkis Kaameravalve OÜ-le oluline kahju ja kelle töödes esinevad puudused pidavat ta omal kulul likvideerima. Kostja 2 on käsitlenud ka vastuhagi lisasid 1-6 (vt allpool), mis ei tõenda samuti, et Kaameravalve OÜ oleks xxx objektil Novolt OÜ lepingule mittevastava töö tõttu mingit kahju saanud. Vale on väide selle kohta, et Novolt OÜ lepinguliseks kohustuseks oli Kaameravalve OÜ-le sobivate seadmete väljavalimine ja paigaldus. Novolt OÜ kohustuseks oli paigaldada Kaameravalve OÜ poolt juba soetatud seadmed, millised olid ka tagatipuks juba osaliselt eelnevalt paigaldatud. Väited selle kohta, et kogu süsteem ei hakanud tööle ja signaal ja häire ei jõudnud turvaettevõtja pulti, on ilmselgelt ebaõiged. 28.10.2018 ja 13.11.2018 edastas Novolt OÜ xxx objekti valvesüsteemi tsoonide-, alade-, kaartide- ja koodide nimekirjad. Üle anti ka ligipääsukaardid (Lisa 5, Lisa 6). Lisaks on pooled 2018 novembri alguses allkirjastanud (Kaameravalve OÜ 06.11.2018) töökatsetusakti ja ATS-i deklaratsiooni, milles Kaameravalve OÜ on kinnitanud, et xxx objektile paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem vastab Siseministri 7. jaanuar 2013. a määrus nr. 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele ja ehitised (Lisa 7). Vastuhagi punktis 6 on märgitud: Kuna töövõtja ei püsinud kokkulepitud tööde teostamisega ajagraafikus, siis kaasati paralleelselt samade tööde teostamiseks veel EEE OÜ (registrikood xxxxxxxx), kellele kostja pidi arvete nr 1074 (lisa 1) ja 1084 (lisa 2) alusel täiendavalt tasuma kokku 750,00 eurot (koos käibemaksuga), mis on täiendav kulu ja pidi sisalduma töövõtjale makstavas tasus. Eelneva tõttu peab kostja seda töövõtja poolt endale tekitatud kahjuks. Hageja juhib teistkordselt tähelepanu faktile, et ATS paigaldusega tegeles EEE OÜ ning hageja vaid osutas paigaldamisel kaasabi, seda asjaolu ka kinnitab EEE OÜ, kuna on edastanud Novolt OÜ-le vastavasisulise e-kirja 06.10.2020a. (vt. hageja 08.10.2020a. seisukoha lisa nr. 2). Lisaks nr. 1 olev arve nr 1074 01.09.2018 summas 270,00 eurot sisaldab viiteid xxx objektile ainult summas (34,00+36,00=) 70,00 eurot+km (ahela- ja tulekindla kaabli soetamine). Vastuhagi Lisa 2 EEE OÜ 05.12.2018 arve nr 1084.pdf Kirjeldus: Fono+kaabeldus+bens. 400,00 eur. Vastuhagi lisa nr. 2 elik arve nr 1084 05.12.2018 summas 480,00 eurot ei sisalda üldse mingeid viiteid xxx objektile ega ole sellega kuidagi seotud. Vastuhagi punktis 7 on märgitud: Kuna töövõtja poolt teostatud tööd ei olnud eesmärgipäraselt kasutatavad, siis pidi kostja puuduste kõrvaldamiseks ja selleks, et töid oleks võimalik kasutada puudused kõrvaldama, paigaldama seadmetele puuduvad takistid ja tellima selleks tõstuki, paigaldama uuesti pooled releemoodulid ja suitsuandurid. Töövõtja töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tegema täiendavaid kulutusi, mis on käsitletavad kostja kahjuna. Kostja lasi töövõtja töödes esinevad puudused kõrvaldada MMM OÜ-l, kes esitas selle eest kostjale 19. oktoobril 2018.a arve nr 18173 summas 864,00 eurot (kaabelduse korrigeerimine ja tuletõkketööd) (lisa 3); 12. detsembril 2018.a arve nr 18280 summas 336,00 eurot (valvesüsteemi varutoite parandamine) (lisa 4) ja 05. märtsil 2019.a arve nr 19205 summas 1080,00 eurot (valvesüsteemi ja ATS süsteemi signaaliedastuse ümberehitus ja programmeerimine) (lisa 5). Eelnevale lisandus 02. oktoobril 2018.a peatöövõtja poolt esitatud nõue kulu hüvitamiseks juba valmisehitatud seina lõhkumise ja taastamine eest
summas 180,00 eurot (lisa 6). Käesolevas asjas on Novolt OÜ juba esitanud tõendi selle kohta, et peale tööde teostamist oli tehtud tööde kohta kontroll kolmandate isikute poolt ja kontrolli tulemuseks on fikseeritud – et paigaldatud süsteemides puudusi ei ole avastatud ja see on töökorras, mis veelkordselt kinnitab, et Novolt OÜ poolt olid tööd tehtud kvaliteetselt (vt.Objekti ATS hoolduspäevik vt.Hageja seisukoha 08.10.2020a lisa nr. 3 ja ATS-süsteemi hooldusaktid vt.Hageja seisukoha 08.10.2020a lisa nr.4).
26.Järgnevalt on üksikasjalikult välja toodud vastuhagi aluseks olevad nõuded, mida Kaameravalve OÜ on väitnud olevat põhjustatud Novolt OÜ-st (vastuhagi lisad 3-6): Vastuhagi Lisa 3 - MMM OÜ 19.10.2018 arve nr. 18173 summas 864,00 eurot sisaldab selgitust: Kaabelduse korrigeerimine, tuletõkketööd. Seega puuduvad andmed selle kohta, et vastavad tööd oleks teostatud xxx objektil ja oleksid kuidagi seotud Novolt OÜ väidetavate kohustuste täitmata jätmisega. Lisaks on tegemist nõudega, mis on Kaameravalve OÜ-le esitatud enne seda kui xxx osas telliti töid Novolt OÜ-lt. Vastuhagi Lisa 4 - MMM OÜ 12.12.2018 arve nr. 18280 summas 336,00 eurot, selgitusega: Ventilatsioonisüsteemide mõõdistamine, dokumenteerimine, valvesüsteemi varutoite parandamine Seega puuduvad andmed ka selle nõude osas, et vastavad tööd oleks teostatud xxx objektil ja oleksid kuidagi seotud Novolt OÜ väidetavate kohustuste täitmata jätmisega xxx objektil.
27.Vastuhagi Lisa 5 - MMM OÜ 05.03.2019 arve nr 19205 summas 1080,00 eurot, selgitusega: valvesüsteemi ja ATS süsteemi signaaliedastuse ümberehitus ja programmeerimine Nagu näha, puuduvad ka siin igasugused seosed xxx objektiga. Vastuhagi Lisa 6 - 1Parrtner Ehitus OÜ nõue.pdf 02.10.2018 A.E. /1 Partner Ehitus e-kiri: Valmis seintesse freesimine on teile tasuline teenus, mille parandamise kohta esitatakse pärast arve. Mingit arvet vastuhagile lisatud ei ole. Samuti puuduvad taaskord tõendid kahju tegeliku tekkimise kohta, elik nõude tasumise kohta. Tagatipuks on tegemist nõudega, mis on Kaameravalve OÜ-le esitatud juba enne Novolt OÜ-lt tööde tellimist ja tööde teostamist, elik ei saa kuidagi olla seotud Novolt OÜ kohustuste täitmisega. Oluline on rõhutada, et Kaameravalve OÜ ei olegi tegelikult tõendanud kahju tekkimist. Ühtegi dokumenti, millest nähtuks vastavate arvete tasumine või nõude täitmine, vastuhagile lisatud ei ole.
28.Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kaameravalve OÜ ei ole tänase päevani esitanud Novolt OÜ-le ühtegi dokumenti, mis tõestaks ebakvaliteetset tööd. Kostja väited on paljasõnalised ja on jäetud tervikuna põhistamata. Kohtu põhjendused
29.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
30.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli 2018. a juunis sõlmitud suuline alltöövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama erinevatel objektidel tulekahjusignalisatsiooni ja valve/läbipääsusüsteemi paigaldustöid.
31.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt lepingule, esitanud raamatupidamisprogrammi SimplBoks.ee kaudu teostatud tööde kohta kostjale 31.01.2019. a arve nr 19018 summas 2 686.80 eurot. 03.02.2019. a sai kostja arve kätte ja palus arvet korrigeerida 400 euro ulatuses töös esinevate puuduste tõttu. Hageja korrigeeris arvet vastavalt kostja soovile ja väljastas 04.02.2019. a kostjale raamatupidamisprogrammi SimplBoks.ee kaudu uue arve nr 19018/2 summas 2 206,80 eurot. 14.02.2019. a tasus kostja hagejale 1 000 eurot, ülejäänud osas jättis kostja arve tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue summas 1 206,80 eurot on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 ja § 638 sissenõutavaks.
32.Kostja ei eita arve osalist tasumata jätmist. Kostja tunnistab hageja tasunõuet arvete nr 19018/2 alusel summas 376,80 eurot. Kostja hinnangul ei ole tal täitmata kohustust hageja ees, kuivõrd hageja on asutatud alles 31.12.2018. a. Kostja sõlmis lepingu YYY OÜ-ga.
33.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Puudub vaidlus selles, et kostja on saanud hagejalt arve nr 19018 ning pidanud arve ainsaks puuduseks nõutava summa suurust, kuivõrd kostja hinnangul esinesid Novolt OÜ poolt teostatud töödes puudused, mis esinesid kostja hinnangul 400 euro ulatuses. Kostja on teinud temale esitatud korrigeeritud arve alusel Novolt OÜ-le makse summas 1 000 eurot. Pretensioone arve osas kostjal ei olnud. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kostja on kohtumenetluses eitanud igasuguseid lepingulisi suhteid Novolt OÜga. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul asunud käituma vastuolus hea usu põhimõttega, menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kohtueelselt on kostja oma lepingupartneriks pidanud Novolt OÜ-d.
34.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest
keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate puuduste ja tähtaegade ületamiste kohta, kohus veenvaks ei pea.
35.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
36.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
37.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on neljal erineval objektil kostja poolt tellitud tööd teostanud. Kohtule on esitatud kostja 03.02.2019. a e-kiri selle kohta, et arve on kostja poolt kätte saadud ning kostja avaldab rahulolematust mitme töö osas, mis kostja hinnangul on aluseks tasu vähendamisele 400 euro ulatuses. Hageja esitas 04.02.2019. a kostjale arve nr 19018/2 summas 2 206,80 eurot. Kostja arve osas enam pretensioone ei esitanud ning tasus arvest 1 000 eurot.
38.Kostja on käesolevas menetluses asunud väitma, et arve jäi täies mahus maksmata töös esinevate erinevate puuduste tõttu. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks tööde osas pärast arve nr 19018/2 pretensioone esitanud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses puuduseid töös ei esinenud. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse täitmata. Kostja on jätnud konkretiseerimata, milles täpselt puudused seisnesid. Eeltoodust
tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 19018/ tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 206,80 eurot.
39.Kostja esitas 03.03.2021. a menetlusliku tasaarvestusavalduse ja 16.03.2021. a vastuhagi Novolt OÜ ja XXi vastu summas 3 210 eurot, kuna kostja hinnangul on temale kahju tekkinud erinevate töös esinevate puuduste tõttu, mida kostja lasi kolmandatel isikutel kõrvaldada.
40.Vastuhagi kostja I leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud ega Kaameravalve OÜ-le kahju tekitanud. Vastuhagi kostja II hinnangul on hagi tema vastu esitatud täiesti põhjendamatult, kuivõrd eraisikuna ei ole ta Kaameravalve OÜ-ga mingeid kokkuleppeid sõlminud. 41. Kohus nõustub vastuhagi kostjate vastuväidetega. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et XX ei ole vaidlusaluse lepingu pool, vaid lepingus osalenud kui juriidilise isiku esindaja. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et ka Kaameravalve OÜ ise on alltöövõtjaks pidanud Novolt OÜ-d, seega ei saa vastuhagejal olla nõuet XXi vastu.
42.VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Novolt OÜ ülesandeks oli muuhulgas just teiste alltöövõtjate poolt teostatud töödes puuduste kõrvaldamine. Eeltoodust tulenevalt on pahatahtlikud vastuhagi esitaja väited selle kohta, et Novolt OÜ tööd olid puudustega, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole.
43.Vastuhagi põhjenduste kohaselt on vastuhagi kostjad erinevate lepingurikkumistega kahju tekitanud, mistõttu on vastuhagi hageja kostja tasunõudest maha arvestanud erinevad lepingu rikkumistest põhjustatud kulutused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et vastuhagi hageja võimalik kahju tekkis vastuhageja enda tegevuse tulemusel, nimelt oli ta ise soetanud seadmed ning eelnevalt tellinud kolmandatelt isikutelt tööd, mis olid puudustega. Oma väidetava kahju tõendamiseks vastuhageja tõendeid kohtule esitanud ei ole.
44.Vastuhageja on tasaarvestanud enda kahjunõude vastuhagi kostja tasunõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole
käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused, s.t. vastuhagi hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue Novolt OÜ vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et Novolt OÜ-l on sissenõutavaks muutunud tasunõue Kaameravalve OÜ vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud vastuhagi kostja I poolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole vastuhagejal tekkinud nõuet vastuhagi kostja I vastu.
45.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
46.Hageja esitas kostjale arve nr 19018/2, mille tasumise tähtaeg oli 13.02.2019. a. Kostja kinnitas hageja e-kirja kättesaamist ja maksis osaliselt arve summas 1 000 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Asjaolu, et pooltevaheline leping oli suuline ei välista kohtu hinnangul kostja kohustust tasuda viivist. Puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale esitanud arve nr 19018/2, mis on ka kostja poolt osaliselt tasutud. Pretensioone arve sisu osas kostjal ei ole olnud. Kostjal on olnud pretensioon arve nr 19018 osas seoses sellega, et nõutav summa on kostja hinnangul 400 euro võrra liiga suur. Mõlemal vaidlusalustel arvel on viivisemäär kajastatud 0,15% päevas. Riigikohus on lahendis 3-2-1144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
47.Arvel märgitu kohaselt on viivisemäär 0,15% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 09.06.2020. a seisuga 480 päeva. Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
48.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis arve nr 19018/2 tasumata põhinõudelt alates 10.06.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,15% päevas. Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi menetlemisest tingitud kulud jäävad vastuhageja kanda.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
51.Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3286,74 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot.
52.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 4 250 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 18 tundi ja 30 minutit, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks.
53.Kaameravalve OÜ hinnangul on hageja menetluskulude taotlus põhjendamatu, kuna OÜ Regnauts ei ole hagejale teenust osutanud. Samuti on ülepaisutatud ajakulu.
54.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus ei nõustu Kaameravalve OÜ vastuväidetega. Käesolevas menetluses on Kaameravalve OÜ esindaja esitanud kohtule niivõrd ebakvaliteetseid ja raskesti arusaadavaid menetlusdokumente, mis paratamatult on toonud nende tekstide lugejatele kaasa suure ajakulu. Dokumendid sisaldavad põhjendamatuid kordusi ja seosetuid viiteid Riigikohtu praktikale.
55.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise
esindaja tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
56.XX palub Kaameravalve OÜ-lt välja mõista õigusabikulud summas 600 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et vastuhagi kostja II kasutas esindaja teenust 5 tunni ulatuses, mis kulus vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega.
57.Hageja ja vastuhagi kostja II on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Kaameravalve OÜ-l tasuda Novolt OÜle ja XXile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022. a kohtuotsusega nr 2-20116641.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.