Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Mai Grauberg ja Peeter PĂ€llin
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.06.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-116641
Kohtuasi
Novolt OĂ hagi Kaameravalve OĂ vastu vĂ”lgnevuse ja viiviste vĂ€ljamĂ”istmiseks Kaameravalve OĂ vastuhagi Novolt OĂ ja XXi vastu kahju hĂŒvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.10.2021
Kaebuse esitaja ja liik
Kaameravalve OĂ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6496.74 eurot
Menetlusosalised apellatsioonimenetluses
Hageja (vastuhagis kostja I) Novolt OĂ (registrikood 14632962), lepinguline esindaja Mark Obolenski Kostja (vastuhagis hageja) Kaameravalve OĂ (registrikood 12399993), lepinguline esindaja Anto Variku Vastuhagis kostja II XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Mark Obolenski
Menetluse liik
10.05.2022 avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.10.2021 otsus tĂŒhistada osas, millega kohus rahuldas hagi viivise nĂ”udes suuremas mÀÀras kui vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀr. Samuti tĂŒhistada osaliselt otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmÀÀramise osas. Muus osas jĂ€tta otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt lahendi pĂ”hjendusi.
2-20-116641
2.TĂŒhistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada viivisenĂ”ue vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras ning jaotada ja mÀÀrata kindlaks uuesti maakohtumenetlusega seotud kulud.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib jĂ€rgmises sĂ”nastuses: 1) Novolt OĂ hagi rahuldada osaliselt. 2) MĂ”ista Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja Novolt OĂ kasuks pĂ”hivĂ”lgnevus 1206.80 eurot. 3) MĂ”ista Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja Novolt OĂ kasuks ringkonnakohtu otsuse seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivisvĂ”lgnevus 400.77 eurot. 4) MĂ”ista Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja Novolt OĂ kasuks viivis pĂ”hinĂ”udelt 1206.80 eurolt alates 11.06.2022 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€ieliku tĂ€itmiseni vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. 5) JĂ€tta Kaameravalve OĂ vastuhagi rahuldamata. 6) Kaameravalve OĂ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 7) JĂ€tta Kaameravalve OĂ menetluskulud mĂ”lemas kohtuastmes tema enda kanda. 8) JĂ€tta hagiavalduse menetlemisega seotud Novolt OĂ menetluskulud maakohtus tema enda kanda. 9) JĂ€tta vastuhagi menetlemisega seotud Novolt OĂ menetluskulud maakohtus Kaameravalve OĂ kanda. 10) MĂ”ista Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja Novolt OĂ kasuks vastuhagi menetlemisega maakohtus tekkinud kulude hĂŒvitamiseks 700 eurot. 11) JĂ€tta Novolt OĂ apellatsioonimenetluse kulud 1â2 osas Kaameravalve OĂ kanda. 12) MĂ”ista Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja Novolt OĂ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hĂŒvitamiseks 372.50 eurot. 13) JĂ€tta XXi menetluskulud mĂ”lemas kohtuastmes Kaameravalve OĂ kanda. 14) MĂ”ista Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja XXi kasuks maakohtu- ja apellatsioonimenetluse kulude hĂŒvitamiseks kokku 1050 eurot. 15) Otsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni tuleb Kaameravalve OĂ-l tasuda OĂ-le Novolt hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. 16) Otsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni tuleb Kaameravalve OĂ-l tasuda XXile hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale vĂ”ib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses vĂ”ib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetĂ€htaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-20-116641
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
Hageja nÔue ja asjaolud
1.09.06.2020 hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja I vahel olnud pikaajaline koostöö, mis toimis jÀrgmiselt: kostja tellis hagejalt nii e-mailide teel vÔi suuliselt tööd, hageja tegi töö kostja objektidel ja esitas tasumiseks arved. Kuna koostöö oli pikaajaline, olid pooled teadlikud tööde teostamise ajast ja tasutingimustest. TavapÀraselt teostati töö esimesel vÔimalusel, peale mida esitati arved tasumise tÀhtajaga 10-14 pÀeva.
2.Ka jaanuaris 2019 olid mitmed tellimused töödeks erinevatel objektidel ning peale nende teostamist koostas hageja 30.01.2019 arve tasumise tÀhtajaga 13.02.2019 summas 2686.80 eurot. Arve oli edastatud kostjale 31.01.2019. 03.02.2019 teatas kostja e-kirjaga, et töödes avastati puudused ja palus vÔtta arvest maha 400 eurot (+ kÀibemaks) ning esitada uus arve, mille lubas tasuda. Hageja ei soovinud halvendada suhteid ja vÀhendas summat ning edastas vÀhendatud arve 04.02.2019. 14.02.2020 tasus kostja arvest 1000 eurot. Kostja viivitas arve tasumisega ja hageja arvestab viivist alates 14.02.2019 0,15% pÀevas. Seisuga 09.06.2020 oli kostja pÔhi- ja viivisvÔlgnevus kokku 2622.02 eurot. Hageja nÔuab ka edasiulatuvat viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Menetluskulud palus hageja jÀtta kostja kanda. Kostja seisukohad
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jĂ€tta menetluskulud hageja kanda. Hageja rikkus töövĂ”tulepingut, kuna andis töö ĂŒle oluliste puudustega. Kostja pidi osa töödest ĂŒle tegema, nt paigaldama puuduvad takistid ja tellima selleks tĂ”stuki, ka olid pooled releemoodulid ja paljud suitsuandurid valesti ĂŒhendatud jne. Puuduste nimekiri ei olnud tĂ€ielik. PĂ€rast vĂ€hendatud arve saamist avastati veel puudusi, millest kostja hagejat teavitas. ViivisemÀÀras pooled kokku ei leppinud.
4.Arve ridadel nr 3 ja 5-9 loetletud tööd teostas hageja juhatuse liige XX kostja alltöövĂ”tjana âXxxxx xxxxxâ objektil (edaspidi âobjektâ), kus pidi paigaldama automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valve/lĂ€bipÀÀsusĂŒsteemid. Kostja ei oma pretensioone tööde osas, mis on loetletud arve ridadel 1, 2 ja 4 (kokku 376.80 eurot). Need tööd teostas XX teistel objektidel ja andis ĂŒle puudusteta.
5.Kostja ja hageja olid eelnevalt töövĂ”tusuhetes ja seetĂ”ttu ei olnud kostjal pĂ”hjust kahelda, et hageja on suuteline kokkulepitud tööd nĂ”uetekohaselt valmis tegema ja tĂ€htaegselt ĂŒle andma. Hageja tegi tööd oma igapĂ€evase majandus- ja kutsetegevuse raames ning kuna ta on vastava tegevusala spetsialist, jĂ€eti objektile paigaldatavate seadmete tĂ€pne valik ja spetsifikatsioon hageja otsustada. Hageja eiras tööde teostamisel kohustuslikke norme, mistĂ”ttu ei vastanud tööd lepingutingimustele ega ei sobinud otstarbeks, milleks lĂ”pptellija neid vajas. Hageja teadis milleks ja millisel eesmĂ€rgil paigaldatakse automaatne tulekahjusignalisatsioon ja valve/lĂ€bipÀÀsusĂŒsteem.
6.Hageja teostas kokkulepitud tööd juunist kuni detsembrini 2018 ning koheselt algasid probleemid nii tĂ€htaegadest kinnipidamise kui kvaliteediga. KĂ”ik asjaolud on kostja poolt dokumenteeritud ja edastatud tööde teostamise perioodil ning pĂ€rast vastuvĂ”tmist hagejale. Erinevatele puudustele juhtisid tĂ€helepanu nii kostja, ehituse peatöövĂ”tja, turvasĂŒsteemide paigaldamise eest vastutav peatöövĂ”tja kui lĂ”pptellija esindajad. Hilisemalt keeldus hageja
2-20-116641 puudusi likvideerimast ega teostanud garantiitöid, mistÔttu tekkis kostjal oluline kahju, kuna pidi puudused oma kulul likvideerima.
7.03.03.2021 esitas kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Poolte esialgse kokkuleppe kohaselt pidi töövĂ”tja teostama objektil tööd ĂŒhikuhindade ja fikseeritud eelarve alusel, kuid esitas 03.09.2018 tööde aruande tunniĂŒhikute alusel. Aja arvestusest selgus, et töövĂ”tja oli teostanud ainult mĂ”ned tööd, kuid kulutatud ebaproportsionaalselt 60 töötundi. TöövĂ”tja esitles ennast kirjas kostjale Yyyyyyyyy OĂ esindajana. Kostja edastas 02.10.2018 töövĂ”tjale peatöövĂ”tja pretensiooni, mille kohaselt oli töövĂ”tja teostanud valesti (kĂ”veralt ja lainetavalt) objekti kaabelduse. Samuti teatas peatöövĂ”tja, et hilisemad seintesse soonte freesimise kulud tuleb kanda kostjal ning kostjalt kavatsetakse nĂ”uda prahi koristamata jĂ€tmise eest leppetrahvi 150 eurot korra eest. MĂ”lemad peatöövĂ”tja pretensioonid edastati töövĂ”tjale. Kuna töövĂ”tja ei saanud kokkulepitud töödega hakkama, kaasati samade tööde teostamiseks veel Eeeeeeee OĂ, kellele kostja pidi tasuma 750 eurot. PeatöövĂ”tja edastas kostjale 15.10.2018 uue pretensiooni, kuna töövĂ”tja oli kaablite paigaldamise kĂ€igus lĂ”hkunud konstruktsiooni. SeejĂ€rel algasid probleemid tööde kvaliteediga, kuna tellija 15.11.2018 pretensiooni kohaselt ei hakanud paigaldatud seadmed ja lĂ€bipÀÀsusĂŒsteemid tööle, samuti olid probleemid valehĂ€iretega signalisatsioonisĂŒsteemis. Erinevad probleemid töövĂ”tja paigaldatud seadmetega jĂ€tkusid ning töövĂ”tja ei asunud puudusi likvideerima. AS Pristis esindaja saatis 01.03.2019 tellijale selgituse, et hoolduse kĂ€igus on selgunud, et tulekahjusignalisatsiooni signaalid ei jĂ”ua turvafirmani ning palus info edastada ehitajale. Kostjale edastati see 24.07.2019. Kuigi hilisemalt selgus, et töövĂ”tja oli valinud ja paigaldanud valed seadmed, ei olnud ta nĂ”us neid vĂ€lja vahetama ega tegema parandus- ega garantiitöid, mistĂ”ttu pidi kostja kandma lisakulutusi ja laskma puudused oma kulul kĂ”rvaldada. Puuduste kĂ”rvaldamiseks pidi kostja tegema kulutusi kokku 2268 eurot, sh kulutused takistid ja installatsioonimaterjalid ATS sĂŒsteemile 144 eurot; töötunnid ATS sĂŒsteemi paigaldamiseks töövĂ€lisel ajal 28 tundi (42 eurot 1 tund; kokku 1176 eurot); seinte lĂ”hkumine 180 eurot; parandustööde vĂ€ljakutse ja tööd töövĂ€lisel ajal 264 eurot; valesti paigaldatud ATS sĂŒsteemi kiirte reguleerimine, mille teostamiseks oli vajalik tellida tĂ”stuk ja vahetada takistid, 504 eurot.
8.16.03.2021 esitas kostja vastuhagi hageja juhatuse liikme XXi vĂ”i alternatiivselt hageja vastu kahjuhĂŒvitise 3210 euro vĂ€ljamĂ”istmiseks. TöövĂ”tja teostas tööd oma igapĂ€evase majandus- ja kutsetegevuse raames ning teadis töövĂ”tulepingu sĂ”lmimise ajal milleks ja millisel eesmĂ€rgil seadmed paigaldatakse. Kostja vĂ”is mĂ”istlikult eeldades tugineda hageja erialastele oskustele ja teadmistele selles ĂŒsna spetsiifilises valdkonnas. Hageja on asutatud pĂ€rast vaidlusaluste tööde teostamist. TöövĂ”tja esitles ennast tööde teostamisel Yyyyyyyyy OĂ esindajana ja hilisemalt on vĂ€itnud, et tegi tööd fĂŒĂŒsilise isikuna. Kostja teadis, et sĂ”lmib töövĂ”tulepingu töövĂ”tjaga, mitte kolmanda isikuga. Kostja arvates peaks töövĂ”tusuhtest tulenevate nĂ”uete esitamise Ă”igus olema ainult töövĂ”tjal.
9.Kuna tehtud tööd ei olnud eesmĂ€rgipĂ€raselt kasutatavad, pidi kostja ise puudused kĂ”rvaldama ja tegema selleks tĂ€iendavaid kulutusi, mis on kĂ€sitletavad kahjuna. Kostja lasi puudused kĂ”rvaldada Mmmmmmm OĂ-l, kes esitas 19.10.2018 arve 864 eurot (kaabelduse korrigeerimine ja tuletĂ”kketööd); 12.12.2018 arve 336 eurot (valvesĂŒsteemi varutoite parandamine) ja 05.03.2019 arve 1080 eurot (valvesĂŒsteemi ja ATS sĂŒsteemi signaaliedastuse ĂŒmberehitus ja programmeerimine). Eelnevale lisandus 02.10.2018 peatöövĂ”tja poolt esitatud nĂ”ue kulu hĂŒvitamiseks juba valmisehitatud seina lĂ”hkumise ja taastamine eest 180 eurot. Lisaks kostja poolt Eeeeeeee OĂ-le tasutud 750 eurot.
2-20-116641 Vastuhagis kostja I Novolt OĂ seisukohad
10.Vastuhagi pĂ”hineb meelevaldsel kĂ€sitlusel tegelikest asjaoludest. Kohtule on pĂŒĂŒtud jĂ€tta muljet kostjast I kui asjatundmatust ettevĂ”tjast, kelle suhtes ei olnud tellijal usaldust ning kes tegi lepingule mittevastava töö. Samal ajal oli poolte koostöö pikemaajaline ning hĂ”lmas mitmeid erinevaid objekte. On eluliselt ebausutav, et Kaameravalve OĂ (ka tellija, vastuhageja) oleks jĂ€rjepidevalt teinud koostööd ja tellinud töid selliselt ettevĂ”ttelt.
11.Kostja I teostas Ttttttt t objektil eelnevate alltöövĂ”tjate poolt tegemata jĂ€etud ja pooleliolevaid töid vastavalt saadud töökorraldustele. 28.08.2018 e-kirjaga saatis tellija tööde nimekirja ja korraldused, tuues esile, millised tööd tuli teostada esmajĂ€rjekorras. E-kirjavahetus 31.08.-03.09.2018 kajastab kostja I ĂŒlevaateid tööde kĂ€igu kohta ja saadud tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid. 03.10.2018 e-kirjast nĂ€htuvad tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded vastuhageja enda palgatud Ukraina töömeestele. Kostja II tĂ”lkis eestikeelsed tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded ukrainlastele arusaadavaks. Kostja I vĂ€iteid kinnitab vastuhageja esindaja R. R 08.10.2018 e-kiri, milles anti tĂ€pseid korraldusi ja tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid. Ka automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) paigaldusega tegeles Eeeeeeee OĂ ning kostja I osutas vaid kaasabi. Seda kinnitab Eeeeeeee OĂ 06.10.2020 e-kiri.
12.KĂ€sitlus sellest, et ta ei tea, kellega töövĂ”tulepingu sĂ”lmis, on asjakohatu. Kostja I lĂ”petas tööd objektil 2019. a jaanuaris, mitte 2018. a detsembri keskel. Seda tĂ”endab mh tööde lĂ”plik ĂŒleandmine 17.01.2019, kus ĂŒleandjaks oli hageja. Kaameravalve OĂ sellele vastuvĂ€iteid ei esitanud. Asjaolu, et Novolt OĂ kanti Ă€riregistrisse 31.12.2018, ei oma tĂ€htsust. Vastuhageja on varasemalt aktsepteerinud Novolt OĂ arvet ja sellest 1000 eurot tasunud.
13.TöövĂ”tjast hageja lepinguliseks kohustuseks ei olnud sobivate seadmete vĂ€ljavalimine ja paigaldus, vaid juba soetatud seadmete paigaldamine. Seda kinnitab pooltevaheline e-kirjavahetus, ka kostja töökorraldused. 28.10.2018 ja 13.11.2018 edastas hageja objekti valvesĂŒsteemi tsoonide, alade, kaartide ja koodide nimekirjad, ĂŒle anti ligipÀÀsukaardid. 2018. a novembri alguses allkirjastasid pooled töökatsetusakti ja ATS-i deklaratsiooni, milles kostja kinnitas, et ATS vastab siseministri 07.01.2013 mÀÀrusele nr 1 âNĂ”uded tulekahjusignalisatsioonisĂŒsteemidele ja ehitisedâ.
14.17.01.2019 toimus tööde lĂ”plik ĂŒleandmine. Kostja ei esitanud tööde kvaliteedi ega tĂ€htaegade kohta ĂŒhtegi etteheidet enne ega peale arve esitamist. Eeeeeeee OĂ 01.09.2018 arve sisaldab viiteid Ttttttt t objektile ainult summas 70 eurot + kĂ€ibemaks (ahela- ja tulekindla kaabli soetamine). Eeeeeeee OĂ 05.12.2018 arve ei sisalda ĂŒldse viiteid Ttttttt t objektile. Mmmmmmm OĂ arvetel puuduvad andmed, et tööd oleks teostatud Ttttttt t objektil. 1Partner Ehitus OĂ 02.10.2018 e-kirjas on viidatud hilisemale arvele, kuid seda ei ole vastuhagile lisatud. Ka on tegemist nĂ”udega, mis oli kostjale esitatud juba enne hagejalt tööde tellimist ja tööde teostamist. Kaameravalve OĂ ei ole tĂ”endanud kahju tekkimist.
15.XX on seisukohal, et vastuhagi on selgelt pahatahtlik, pĂ”hineb otsitud pĂ”hjendustel ning ebaĂ”igetel faktivĂ€idetel. Kostja II ei ole fĂŒĂŒsilise isikuna sĂ”lminud lepingut Kaameravalve OĂga. Tuleohutusteenuseid saab seaduse kohaselt osutada ainult ettevĂ”tte kaudu.
16.Kaameravalve OĂ ei esitanud ĂŒhtegi pretensiooni Ttttttt t objektil teostatud tööde kohta, rÀÀkimata garantiitööde nĂ”udmisest. Kui tellija ei teata töövĂ”tjale töö lepingutingimustele mittevastavusest Ă”igeaegselt vĂ”i ei kirjelda oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses sĂ”lmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt tĂ€pselt, ei vĂ”i tellija töö
2-20-116641 lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esitanud ĂŒhtegi dokumenti, mis tĂ”estaks ebakvaliteetset tööd. Maakohtu otsus
17.Maakohus rahuldas hagi ja jÀttis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja ja kostja vahel oli 2018. a juunis sĂ”lmitud suuline alltöövĂ”tuleping, mille alusel kohustus hageja teostama erinevatel objektidel tulekahjusignalisatsiooni ja valve/lĂ€bipÀÀsusĂŒsteemi paigaldustöid. Vastavalt VĂS § 635 lĂ”ikele 1 töövĂ”tulepinguga kohustub ĂŒks isik (töövĂ”tja) valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
19.Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt lepingule ja esitanud teostatud tööde kohta kostjale 31.01.2019 arve 2686.80 eurot. 03.02.2019 sai kostja arve kĂ€tte ja palus seda korrigeerida 400 euro ulatuses töös esinenud puuduste tĂ”ttu. Hageja korrigeeris arvet vastavalt kostja soovile ja vĂ€ljastas 04.02.2019 uue arve 2206.80 eurot. 14.02.2019 tasus kostja hagejale 1000 eurot. Hageja leiab, et töövĂ”tja tasunĂ”ue 1206.80 eurot on muutunud kooskĂ”las VĂS § 637 lĂ”ikega 4 ja §-ga 638 sissenĂ”utavaks.
20.Kostja ei eita arve osalist tasumata jĂ€tmist. Kostja tunnistab hageja tasunĂ”uet summas 376.80 eurot. Kostja hinnangul ei ole tal tĂ€itmata kohustust hageja ees, kuivĂ”rd hageja on asutatud alles 31.12.2018. Kostja sĂ”lmis lepingu Yyyyyyyyy OĂ-ga.
21.VĂS § 8 lĂ”ike 1 ja § 9 lĂ”ike 1 jĂ€rgi sĂ”lmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VĂS § 9 lĂ”ike 1 kohaselt sĂ”lmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nĂ”ustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Puudub vaidlus, et kostja on saanud hagejalt arve nr 19018 ning pidanud arve ainsaks puuduseks nĂ”utava summa suurust, kuivĂ”rd kostja hinnangul esinesid Novolt OĂ poolt teostatud töödes puudused 400 euro ulatuses. Kostja on teinud korrigeeritud arve alusel Novolt OĂ-le makse 1000 eurot. Pretensioone arve osas kostjal ei olnud. Vastavalt tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsĂS) § 138 lĂ”ikele 2 ei ole Ă”iguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et Ă”iguse teostamise eesmĂ€rgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 mĂ€rkinud, et hea usu pĂ”himĂ”tte funktsiooniks on lepingust vĂ”i seadusest tulenevate Ă”iguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VĂS § 6 lĂ”ike 1 kohaselt peavad vĂ”lausaldaja ja vĂ”lgnik teineteise suhtes kĂ€ituma hea usu pĂ”himĂ”ttest lĂ€htuvalt ning lĂ”ike 2 kohaselt ei kohaldata vĂ”lasuhtele seadusest, tavast vĂ”i tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu pĂ”himĂ”ttest lĂ€htuvalt vastuvĂ”etamatu. Heas usus kĂ€itumist on defineeritud ka kui kĂ€itumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamĂ”istlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus tĂ€idetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle Ă”iglase tĂ”lgendamise tulemusel (Tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadus. Kommenteeritud vĂ€ljaanne. Tallinn 2010, lk 417). Kostja on kohtumenetluses eitanud igasuguseid lepingulisi suhteid Novolt OĂ-ga. Kohtu hinnangul on kostja kĂ€esoleval juhul asunud kĂ€ituma vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega. Menetluses kogutud tĂ”enditest nĂ€htub, et kohtueelselt on kostja lepingupartneriks pidanud Novolt OĂ-d.
22.VĂS § 635 lĂ”ike 1 kohaselt kohustub töövĂ”tja töövĂ”tulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövĂ”tja pĂ”hikohustus. Vastavalt VĂS § 637 sĂ€testatule on töövĂ”tuleping tasuline leping. Seega kostja pĂ”hikohustus oli maksta tasu vastavalt
2-20-116641 kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal pĂ”hjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused tĂ€itnud. Kostja vĂ€iteid töös esinevate puuduste ja tĂ€htaegade ĂŒletamise kohta kohus veenvaks ei pea.
23.VĂS § 76 lĂ”ike 1 jĂ€rgi kohustus tuleb tĂ€ita vastavalt lepingule vĂ”i seadusele. VĂS § 82 lĂ”ike 7 jĂ€rgi kohustus muutub sissenĂ”utavaks, kui vĂ”lausaldajal on Ă”igus nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist kohustuse tĂ€itmise tĂ€htpĂ€eva vĂ”i kohustuse tĂ€itmiseks ettenĂ€htud tĂ€htaja möödumisel. Kui kohustuse tĂ€itmise aega ei ole kindlaks mÀÀratud ja see ei tulene ka vĂ”lasuhte olemusest, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist pĂ€rast kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 3 nimetatud kohustuse tĂ€itmiseks mĂ”istlikult vajaliku aja möödumist. VĂS § 637 lĂ”ike 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvĂ”tmine tellija poolt vĂ”i kui see on tavaline, muutub töövĂ”tja tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks, kui töö on vastu vĂ”etud vĂ”i loetakse vastuvĂ”etuks. Kui töö tuleb ĂŒle anda ositi ja hind on samuti mÀÀratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvĂ”tmisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvĂ”tmine on tellija ĂŒks pĂ”hikohustusi ja töö vastuvĂ”tmisega on seotud rida Ă”iguslikke tagajĂ€rgi, sh aegumistĂ€htaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. SellepĂ€rast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvĂ”tmine aktiga. Tellija on kohustatud töö ĂŒle vaatama selle vastuvĂ”tmisel. Selle kohustuse mittetĂ€itmisest tulenevad kahjulikud tagajĂ€rjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta Ă”iguse viidata puudustele töös. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunĂ”ue on muutunud sissenĂ”utavaks ja kas kostja on esitanud hageja nĂ”udele vastuvĂ€iteid, mis vĂ€listaks nĂ”ude maksmapaneku.
24.VĂS § 638 jĂ€rgi tellija on kohustatud valmis töö vastu vĂ”tma, kui töö ĂŒleandmine oli kokku lepitud vĂ”i kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvĂ”etuks ka juhul, kui tellija alusetult ei vĂ”ta valmis tööd vastu talle selleks töövĂ”tja poolt antud mĂ”istliku tĂ€htaja jooksul. VĂS § 638 teise lause jĂ€rgi tuleb töövĂ”tjal tĂ”endada, et töövĂ”tja on tööd ĂŒleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvĂ”etuks lugemise jaoks on oluline ĂŒksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvĂ”tmise kohustust vastuvĂ”tmiseks antud mĂ”istliku tĂ€htaja jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14).
25.KÀesolevas menetluses kogutud tÔenditest nÀhtub, et hageja on 4 erineval objektil kostja poolt tellitud töid teostanud. Kohtule on esitatud kostja 03.02.2019 e-kiri selle kohta, et arve on kÀtte saadud jaa kostja avaldab rahulolematust mitme töö osas, mis tema hinnangul on aluseks tasu vÀhendamisele 400 euro vÔrra. Hageja esitas 04.02.2019 kostjale arve nr 19018/2, mille osas enam pretensioone ei esitatud ning tasuti sellest 1000 eurot.
26.Kostja on kohtumenetluses asunud vĂ€itma, et arve jĂ€i tĂ€ies mahus maksmata töös esinenud erinevate puuduste tĂ”ttu. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VĂS § 644 lĂ”ike 1 esimese lause jĂ€rgi mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast puuduse avastamist. TsMS § 230 lĂ”ike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tĂ”endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nĂ”uded ja vastuvĂ€ited. Puuduvad tĂ”endid selle kohta, et kostja oleks tööde osas pĂ€rast arve nr 19018/2 saamist pretensioone esitanud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses puudusi ei esinenud. VĂS § 644 lĂ”ike 2 kohaselt oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses töövĂ”tulepingu sĂ”lminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt tĂ€pselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jĂ€tnud selle kohustuse tĂ€itmata. Kostja on jĂ€tnud konkretiseerimata, milles puudused seisnesid. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvĂ”etuks ning hageja tasunĂ”ue on muutunud sissenĂ”utavaks. Kostjal on kohustus tasuda saadud tööde eest seni tasumata 1206.80 eurot.
2-20-116641
27.Kostja esitas 03.03.2021 menetlusliku tasaarvestusavalduse ja 16.03.2021 vastuhagi Novolt Oà ja XXi vastu 3210 euro saamiseks, kuna kostja hinnangul on temale tekkinud kahju erinevate hageja töös esinenud puuduste tÔttu, millised kostja lasi kolmandatel isikutel kÔrvaldada.
28.Kohus nĂ”ustub vastuhagis kostjate vastuvĂ€idetega. TsĂS § 34 lĂ”ike 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus vĂ”i seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole XX vaidlusaluse lepingu pool, vaid on lepingus osalenud kui juriidilise isiku esindaja. Kogutud tĂ”enditest nĂ€htub, et ka Kaameravalve OĂ ise on alltöövĂ”tjaks pidanud Novolt OĂ-d, seega ei saa vastuhagejal olla nĂ”uet XXi vastu.
29.VĂS § 101 lĂ”ike 3 kohaselt ei vĂ”i vĂ”lausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele vĂ”lgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt Ă”iguskaitsevahendeid niivĂ”rd, kuivĂ”rd selle rikkumise pĂ”hjustas tema enda tegu vĂ”i temast tulenev asjaolu vĂ”i sĂŒndmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VĂS § 641 lĂ”ike 3 kohaselt ei vastuta töövĂ”tja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest vĂ”i kolmanda isiku eeltöödest, kui töövĂ”tja juhiseid, materjali vĂ”i eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule on esitatud tĂ”endid selle kohta, et Novolt OĂ ĂŒlesandeks oli mh teiste alltöövĂ”tjate poolt teostatud töödes puuduste kĂ”rvaldamine. Eeltoodust tulenevalt on pahatahtlikud vastuhageja vĂ€ited selle kohta, et Novolt OĂ tööd olid puudustega, selliseid tĂ”endeid kohtule esitatud ei ole.
30.Vastuhagi pĂ”hjenduste kohaselt on kostjad I ja II erinevate lepingurikkumistega kahju tekitanud, mistĂ”ttu on tellija töövĂ”tja tasunĂ”udest maha arvestanud erinevad lepingu rikkumistest pĂ”hjustatud kulutused. VĂS § 127 lĂ”ike 1 kohaselt on kahju hĂŒvitamise eesmĂ€rgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on vĂ”imalikult lĂ€hedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hĂŒvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VĂS § 128 lĂ”ike 3 jĂ€rgi hĂ”lmab otsene varaline kahju eelkĂ”ige kaotsilĂ€inud vĂ”i hĂ€vinud vara vÀÀrtuse vĂ”i vara halvenemisest tekkinud vÀÀrtuse vĂ€henemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud vĂ”i tulevikus kantavad mĂ”istlikud kulud, sh mĂ”istlikud kulud kahju Ă€rahoidmiseks vĂ”i vĂ€hendamiseks ja hĂŒvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hĂŒvitamisega seotud nĂ”uete esitamiseks.
31.Kogutud tÔenditest nÀhtub, et vastuhagi hageja vÔimalik kahju tekkis tema enda tegevuse tulemusel. Nimelt oli ta ise soetanud seadmed ning eelnevalt tellinud kolmandatelt isikutelt tööd, mis olid puudustega. VÀidetava kahju tÔendamiseks vastuhageja tÔendeid kohtule ei esitanud.
32.Vastuhageja on tasaarvestanud enda kahjunĂ”ude kostja tasunĂ”udega. VĂS § 197 lĂ”ike 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma vĂ”i tĂ€itma muu samaliigilise kohustuse, vĂ”ib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nĂ”ude teise poole nĂ”udega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on Ă”igus oma kohustus tĂ€ita ja teiselt poolelt nĂ”uda tema kohustuse tĂ€itmist. Kohtu hinnangul ei ole kĂ€esoleval juhul tĂ€idetud tasaarvestuse Ă”iguse tekkimise materiaalsed eeldused, s.t vastuhagi hagejal puudub sissenĂ”utavaks muutunud nĂ”ue Novolt OĂ vastu. Kohus on tuvastanud, et Novolt OĂ-l on sissenĂ”utavaks muutunud tasunĂ”ue Kaameravalve OĂ vastu. TĂ”endamist ei leidnud vastuhagi kostja I poolt töövĂ”tulepingu rikkumine, mistĂ”ttu ei ole vastuhagejal tekkinud nĂ”uet tema vastu.
33.VĂS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on vĂ”lasuhtest tuleneva kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmine vĂ”i mittekohane tĂ€itmine, sh tĂ€itmisega viivitamine. VĂS § 101 lĂ”ike 1 jĂ€rgi kui vĂ”lgnik on kohustust rikkunud, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist, oma vĂ”lgnetava
2-20-116641 kohustuse tĂ€itmisest keelduda, nĂ”uda kahju hĂŒvitamist, taganeda lepingust vĂ”i öelda leping ĂŒles, alandada hinda, rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda viivist. VĂS § 113 lĂ”ike 1 kohaselt rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse kĂ€esoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
34.Hageja esitas kostjale arve nr 19018/2, mille tasumise tĂ€htajaks oli 13.02.2019. Kostja kinnitas arve kĂ€ttesaamist ja maksis selle osaliselt. Kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmise korral peab vĂ”lgnik arvestama sellega, et viivitamisel jĂ€rgnevad VĂS § 113 lĂ”ike 1 kolmandas lauses sĂ€testatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse vĂ”i lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀra jĂ€rgi. Asjaolu, et pooltevaheline leping oli suuline, ei vĂ€lista kostja kohustust tasuda viivist. MĂ”lemal vaidlusalusel arvel on viivisemÀÀrana kajastatud 0,15% pĂ€evas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvĂ”tmine vĂ”i sellele allakirjutamine vĂ”ib erandjuhul siiski tĂ€hendada sel mĂ€rgitud tingimustega nĂ”ustumist. Seda nt juhul, kui vastuvĂ”tja on oma varasema kĂ€itumisega nĂ€idanud, et aktsepteerib arvel nĂ€idatud tingimusi, tasudes nt mĂ”nel varasemal arvel nĂ€idatud viivise vms. Kohtu hinnangul on kostja kĂ€esoleval juhul aktsepteerinud arvetel nĂ€idatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenĂ”ue rahuldamisele.
35.Arvel mÀrgitu kohaselt on viivisemÀÀr 0,15% tasumata summalt pÀevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 09.06.2020 seisuga 480 pÀeva. Hageja on esitanud viivisenÔude kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenÔue rahuldamisele.
36.TsMS § 367 jÀrgi viivisenÔude vÔib koos pÔhinÔudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenÔutavaks muutunud, vÀljamÔistmist kohtult mitte kindla summana, vaid tÀielikult vÔi osaliselt protsendina pÔhinÔudest kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. EelkÔige vÔib viivist nÔuda selliselt, et kohus mÔistaks selle vÀlja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina pÔhinÔudest. Kostjalt kuulub vÀljamÔistmisele viivis arve nr 19018/2 tasumata pÔhinÔudelt alates 10.06.2020 kuni kohtuotsuse tÀitmiseni mÀÀras 0,15% pÀevas.
37.TsMS § 162 lÔike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lÔike 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. Eeltoodu alusel jÀtab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi menetlemisest tingitud kulud jÀÀvad vastuhageja kanda.
38.Hageja on tasunud riigilÔivu 300 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilÔivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3286.74 eurot tasumisele riigilÔiv 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks vÀljamÔistmisele riigilÔiv summas 300 eurot.
39.Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista Ă”igusabikulud summas 4250 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nĂ€htub, et hageja kasutas esindaja teenust 18h 30 min, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kaameravalve OĂ hinnangul on hageja menetluskulude taotlus pĂ”hjendamatu, kuna OĂ Regnauts ei ole hagejale teenust osutanud. Samuti on ĂŒle paisutatud ajakulu.
2-20-116641
40.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskĂ”las asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ĂŒlepaisutatuks. Kaameravalve OĂ esindaja on esitanud kohtule niivĂ”rd ebakvaliteetseid ja raskesti arusaadavaid menetlusdokumente, mis paratamatult on toonud nende tekstide lugejatele kaasa suure ajakulu. Dokumendid sisaldavad pĂ”hjendamatuid kordusi ja seosetuid viiteid Riigikohtu praktikale.
41.Riigikohus on mÀÀruses nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lĂ”ike 1 jĂ€rgi hinnata ka ĂŒhe tĂ¶Ă¶ĂŒhiku hinna (tunnitasu) pĂ”hjendatust ja vajalikkust. Ăksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on pĂ”hjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nĂ€htuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale Ă”igusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (kĂ€ibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu Ă”igusteenuse eest summas 100 eurot ei ĂŒleta Ă”igusabituru keskmist ning kohtute poolt mĂ”istlikuks peetud tunnihinda.
42.XX palub Kaameravalve OĂ-lt vĂ€lja mĂ”ista Ă”igusabikulud summas 600 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nĂ€htub, et vastuhagi kostja II kasutas esindaja teenust 5 h ulatuses, mis kulus vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskĂ”las asja mahu ning keerukusega.
43.Hageja ja vastuhagi kostja II on esitanud taotluse TsMS § 177 lĂ”ike 4 alusel. Seega tuleb kĂ€esoleva otsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni Kaameravalve OĂ-l tasuda Novolt OĂ-le ja XXile hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Apellatsioonkaebus
44.PĂ”hihagis kostja palub maakohtu otsuse tĂŒhistada ja teha uue otsuse, millega jĂ€tta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
45.Apellant jÀÀb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Apellandi ja XXi vahel sĂ”lmiti suuline töövĂ”tuleping, mille alusel pidi töövĂ”tja paigaldama kostja alltöövĂ”tjana Ttttttt t objektil automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valve/lĂ€bipÀÀsusĂŒsteemi. TöövĂ”tja teostas töid 2018. a juuni algusest kuni sama aasta novembri lĂ”puni, kuigi tööd pidid olema lĂ”petatud 30.09.2018. TöövĂ”tja paigaldatud sĂŒsteemid pidid olema mÔÔdistatud, protokollitud ning teostusdokumentatsioon ja garantiitagatised esitatud 10.10.2018. Probleemid tĂ€htaegadest kinnipidamisel ja tööde kvaliteedis algasid kohe. Puudustele juhtisid e-kirjades tĂ€helepanu nii kostja, ehituse peatöövĂ”tja, turvasĂŒsteemide paigaldamise eest vastutav peatöövĂ”tja kui tellija. TöövĂ”tja keeldus puuduste likvideerimisest ega soostunud teostama garantiitöid.
46.Kostja pidi puuduste kĂ”rvaldamiseks ja selleks, et töid oleks eesmĂ€rgipĂ€raselt vĂ”imalik kasutada need sisuliselt uuesti teostama. Kostja 03.02.2019 e-kirjast nĂ€htuvalt ei olnud puuduste nimekiri tĂ€ielik, kuna selleks hetkeks ei olnud kĂ”ik puudused veel teada. Hilisemalt avastati tĂ€iendavaid puudusi, millest teavitati töövĂ”tjat, kes aga ei reageerinud. Töödes esinenud puuduste kĂ”rvaldamiseks pidi kostja tegema kulutusi kokku 2280 eurot (koos kĂ€ibemaksuga). Kostja lasi puudused kĂ”rvaldada Mmmmmmm OĂ-l. Lisandus 02.10.2018 peatöövĂ”tja nĂ”ue kulude hĂŒvitamiseks seina lĂ”hkumise ja taastamine eest 180 eurot ja Eeeeeeee OĂ-le tasutud 750 eurot, mistĂ”ttu moodustab töövĂ”tja poolt kostjale tekitanud kahju kokku 3210 eurot.
2-20-116641
47.Pooled ei sĂ”lminud teostatud tööde vĂ”i tööde etappide ĂŒleandmiseks ja vastuvĂ”tmiseks akti. TöövĂ”tja ei andnud talle töid nĂ”uetekohaselt ĂŒle ja kostja ei ole neid vastu vĂ”tnud, mistĂ”ttu ei ole tasunĂ”ue sissenĂ”utavaks muutunud. Mis puutub jooksvalt tööde eest esitatud tasunĂ”uet, siis kuna töövĂ”tja tĂ€itis kohustused oluliste puudustega, on kostjal Ă”igus tasu maksmisest keelduda. Seega ei ole töövĂ”tja nĂ”ue muutunud sissenĂ”utavaks ja sellelt ei saa arvestada viivist.
48.Maakohus leidis, et kostja on kohtumenetluses asunud eitama lepingulisi suhteid hagejaga ja kÀitub selliselt vastuolus hea usu pÔhimÔttega, kuna menetluses kogutud tÔenditest nÀhtub, et kohtueelselt on kostja oma lepingupartneriks pidanud hagejat. Kohtu vÀide ei pÔhine tegelikel asjaoludel ja jÀÀb arusaamatuks, milliseid tÔendeid kohus silmas peab. Ei ole keelatud töövÔtja juhiste kohaselt arve alusel tööde eest tasumine kolmandale isikule, kuid kostja ja hageja vahel ei olnud ega saanudki olla lepingulisi suhteid, kuna hageja asutati alles 31.12.2018, st pÀrast töövÔtulepingu sÔlmimist ja töövÔtja poolt tööde teostamist. TöövÔtja esitles ennast nii Yyyyyyyyy Oà kui MRB Elekter Oà esindajana ning kostja sÔlmis enda arvates töövÔtulepingu XXiga. Eelnevast tulenevalt ei ole Novolt Oà kÀesolevas menetluses kohane hageja, kuid maakohtus jÀttis kostja vastavad vÀited tÀhelepanuta.
49.Maakohus leidis, et vastuhagi ei ole vÔimalik rahuldada, kuna töövÔtuleping sÔlmiti hagejaga. Kostja mÀrgib, et vastuhagi oli esitatud töövÔtja vastu ja alternatiivselt hageja vastu. Maakohtu poolt oli vastuhagi menetlemine tÀhelepanuvÀÀrne ka seetÔttu, et see vÔeti menetlusse 16.04.2021 ning hagejalt ja töövÔtjalt nÔuti vastust 14 pÀeva jooksul. Kuna kumbki vastust ei esitanud, edastas kostja 26.05.2021 taotluse vastuhagi osas tagaseljaotsuse tegemiseks, millele kohus ei reageerinud. Vastuse vastuhagile edastas töövÔtja alles 30.08.2021, s.o 1 pÀev enne asja sisuliseks arutamiseks mÔeldud kohtuistungit ja kohus vÔttis vastuse ja tÔendid asja materjalide hulka, mis on vastuolus TsMS-i sÀtetega.
50.Maakohus leidis, et kostja esindaja on jÀtnud tÀpsustamata, milles tÀpselt töödes esinevad puudused seisnesid ning eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvÔetuks ning hageja tasunÔue on sissenÔutavaks muutunud. Kohtu vÀide on arusaamatu, kuna nii töövÔtja kui kostja tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning puudused olid kirjeldatud piisava tÀpsusega ja töövÔtja tunnistas puuduste esinemist, kui korrigeeris esialgset arvet.
51.Poolte vahel puudusid kokkulepped 0,15% viivisemÀÀra kohaldamiseks maksetega hilinemisel. Ka ei ole kostja vastavat mÀÀra heaks kiitnud ning poolte vahel ei olnud vĂ€lja kujunenud tava vĂ”i praktikat 0,15% viivisemÀÀra kohaldamiseks. Arvel ĂŒhepoolselt viivisemÀÀra mĂ€rkimine ei tekita kostjale kohustusi. Hageja ei ole ka tĂ”endanud, et tegemist oleks poolte kutsealas tavapĂ€rase viivisemÀÀraga. Maakohtu seisukoht, et kostja on arve osalise tasumisega aktsepteerinud sel nĂ€idatud viivisemÀÀra, ei tugine Riigikohtu praktikal. Seega saaks hageja esitada viivise nĂ”ude vaid VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. Lisaks on maakohus eiranud praktikat, mille kohaselt ei mĂ”isteta viivist vĂ€lja pĂ”hinĂ”uet ĂŒletavas ulatuses.
52.Kostja esitas vastuvÀite hageja ja töövÔtja menetluskulude nimekirjale, kuid maakohus jÀttis need tÀhelepanuta. Kostja palub mÔista menetluskulud vÀlja pÔhjendatud ulatuses juhul, kui apellatsioonkaebust muus osas ei rahuldata.
2-20-116641 Vastustajate seisukohad
53.Hageja ja vastuhagis kostja II vaidlevad kaebusele vastu, paluvad jÀtta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
54.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil Ă€ra poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse alusel tuleb maakohtu otsus tĂŒhistada osas, millega kohus rahuldas hageja viivisenĂ”ude suuremas ulatuses kui VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras, samuti jaotas ja mÀÀras rahaliselt kindlaks hagejale hĂŒvitamisele kuuluvad maakohtumenetluse kulud. TĂŒhistatud osas kohaldas maakohus ebaĂ”igesti materiaalĂ”igust ja rikkus oluliselt menetlusĂ”igust. Ringkonnakohus saab teha tĂŒhistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab viivisenĂ”ude osaliselt ja jaotab ning mÀÀrab uuesti kindlaks maakohtumenetlusega seotud kulud (TsMS § 657 lĂ”ike 1 punkt 2). Muus osas nĂ”ustub kolleegium maakohtu resolutsiooniga, kuid muudab osaliselt pĂ”hjendusi (TsMS § 657 lĂ”ike 1 punkt 21). Samuti jaotab ja mÀÀrab kolleegium kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
55.Apellatsioonkaebus on pĂ”hjendatud osas, milles vaidlustatakse maakohtu poolt viivisnĂ”ude rahuldamist mÀÀraga 0,15% iga viivitatud pĂ€eva eest. Maakohus ei tuvastanud poolte vahel kokkulepet viivisemÀÀras, kuid leidis viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-144-09, et vĂ”lgnik oli varasema kĂ€itumisega nĂ€idanud hageja poolt arvel nĂ€idatud viivisemÀÀraga nĂ”ustumist. Kolleegium maakohtuga ei nĂ”ustu ja on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole selles osas TsMS § 442 lĂ”ike 8 kohaselt pĂ”hjendatud. Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et arve vastuvĂ”tmine ja/vĂ”i allkirjastamine saaja poolt ei tĂ€henda ĂŒldjuhul arvel nĂ€idatud viivisemÀÀra osas kokkuleppe sĂ”lmimist; arve vastuvĂ”tmist vĂ”i allkirjastamist saab lugeda sellel mĂ€rgitud viivisemÀÀra kohta kokkuleppe sĂ”lmimiseks juhul, kui arvel on selgelt nĂ€idatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes (v.a kui arve saajal on kohustus arve vastu vĂ”tta vĂ”i sellele alla kirjutada) vĂ”i kui vastuvĂ”tja on varasema kĂ€itumisega nĂ€idanud, et aktsepteerib arvel nĂ€idatud tingimusi, tasudes nt mĂ”ne varasemal arvel nĂ€idatud viivise (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09, punktid 10-11). Maakohus asus otsuse pĂ”hjenduste punktis 46 seisukohale, et kostja on praeguses asjas aktsepteerinud arvetel nĂ€idatud tingimusi. Milliste tĂ”endite alusel maakohus sellise jĂ€relduse tegi, otsusest ei selgu. TsMS § 442 lĂ”ike 8 kohaselt tuleb otsuse pĂ”hjendavas osas mĂ€rkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud jĂ€reldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.
56.Praeguses asjas ei ole hageja esile toonud ega tĂ”endanud, et kostja oleks arvetel nr 19018 ja/vĂ”i 19018/2 mĂ€rgitud mÀÀras viivist tasunud vĂ”i oleks muul viisil kaudse tahteavaldusega aktseptinud hageja poolt tehtud pakkumust viivisemÀÀra osas. Ainult arvetele mĂ€rgitud viivisemÀÀra numbrist ei saa jĂ€reldada, et esitaja oleks teinud saajale ettepaneku seaduses sĂ€testatud viivisemÀÀra ĂŒletavas mÀÀras kokku leppimiseks. TsĂS § 75 lĂ”ike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tĂ”lgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui selle saaja tahet teadis vĂ”i pidi teadma. Praeguses asjas ei ole hageja esitanud mistahes asjaolusid ega tĂ”endeid selle kohta, et kostja pidi raamatupidamisprogrammi kaudu saadud arvetel mĂ€rgitud viivisemÀÀrast saama aru kui hageja ettepanekust viivisemÀÀras kokku leppida. Isegi kui saaks sellisele seisukohale asuda, ei ole tĂ”endatud, et kostja oleks VĂS § 20 lĂ”ike 1 kohast nĂ”ustumust avaldanud.
2-20-116641
57.Eeltoodust tulenevalt on hagejal Ă”igus nĂ”uda viivist VĂS § 113 lĂ”ike 1 esimese lause alusel sama sĂ€tte teises lauses sĂ€testatud seadusjĂ€rgses mÀÀras. Puudub vaidlus, et arvelt nĂ€htuvalt oli maksetĂ€htajaks 13.02.2019 ja et kostja tasus 2206.80 eurost 1000 eurot 14.02.2020. Seega on hagejal Ă”igus nĂ”uda perioodi 14.02.2019 kuni 14.02.2020 eest vĂ”lgnevuselt 2206.80 eurolt viivist 176.97 eurot ja alates 15.02.2020 kuni ringkonnakohtu otsuse kuupĂ€evani 10.06.2022 vĂ”lgnevuselt 1206.80 eurolt viivist 223.80 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), kokku 400.77 eurot. Samuti tuleb muuta maakohtu otsustust sissenĂ”utavaks muutumata viivise nĂ”ude osas (pĂ”hjenduste punkt 48), mĂ”istes selle vĂ€lja seadusjĂ€rgses mÀÀras. Kuna ringkonnakohtu arvestuse alusel on sissenĂ”utavaks muutunud viivisvĂ”lgnevus oluliselt vĂ€iksem pĂ”hivĂ”lgnevusest, ei oma kostja vĂ€ide viivise vĂ€ljamĂ”istmisest ĂŒle pĂ”hivĂ”la enam tĂ€htsust ja kolleegium jĂ€tab selle tĂ€helepanuta.
58.Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebus annab aluse muuta maakohtu pĂ”hjendusi osas, milles kohus tuvastas suulise töövĂ”tulepingu sĂ”lmimise juunis 2018 hageja kui töövĂ”tja ja kostja kui tellija vahel. Otsusest ei nĂ€htu, milliste tĂ”endite alusel tegi maakohus otsustuse, et juunis 2018 sai töövĂ”tulepingu pooleks olla juriidiline isik, milline kanti registrisse alles 31.12.2018 (dtl 66). Selle asjaolu ĂŒle poolte vahel vaidlust ei ole. Samas puudub poolte vahel ka vaidlus, et töö, mille eest hageja esitas 31.01.2019 arve ja 04.02.2019 vĂ€hendatud arve, tegi XX, kes on hageja juhatuse liige. Seega selleks, et tuvastada hageja nĂ”udeĂ”igus pooltevahelise töövĂ”tulepingu alusel tasu saamiseks, pidi maakohus tuvastama nĂ”udeĂ”iguse ĂŒlemineku algselt lepingupoolelt hagejale.
59.Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas kohtu ette toodud eluliste asjaolude ja esitatud tĂ”endite kogumi alusel saab VĂS § 29 lĂ”igete 1 ja 2 alusel, arvestades sama sĂ€tte lĂ”ike 5 punkte 1-4, lepingu sĂ”lminud poolena (töövĂ”tjana) 2018. a tuvastada XXi fĂŒĂŒsilise isikuna. Puudub vaidlus, et XXil oli vastava töö tegemiseks vajalik kvalifikatsioon olemas (kutsetunnistus dtl 80). Isik suhtles tellijaga tööde tegemise ajal erinevate Ă€riĂŒhingute nimel (nt Richfiled OĂ dtl 209, 210; MRB Elekter OĂ dtl 218, 220), kuid ei selgitanud kohtumenetluses, kuidas need Ă€riĂŒhingud pooltevahelisse lepingusse suhestusid. Asjakohane ei ole hageja viide TOS §-le 41, kuna nimetatud sĂ€te kehtib alles alates 01.03.2021. Kostja ei toonud kohtumenetluses esile, et keegi teine oleks nĂ”udnud temalt tasu M Sumbajevi töö eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja XX olid teinud koostööd pikaajaliselt erinevatel ehitusobjektidel enne praeguse vaidluse tekkimist. Eeltoodu alusel on mĂ”istlik ja eluliselt usutav, et 2018. a sĂ”lmis XX suulise töövĂ”tulepingu kostjaga fĂŒĂŒsilise isikuna. Samas ei oma see praeguse asja lahendamisel olulist tĂ€htsust, kuna XX on hageja juhatuse liikmena 17.01.2019 e-kirjaga (dtl 217), 31.01.2019 ja 04.02.2019 hageja nimel arveid ning 09.06.2020 hagiavaldust esitades kinnitanud, et nĂ”udeĂ”igus on hagejale ĂŒle antud. Kuna kostja hageja nĂ”udeĂ”igusele kohtueelselt vastu ei vaielnud, on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tĂ”endatud, et hageja vĂ”ttis lepingust tulenevad Ă”igused ja kohustused VĂS § 179 mĂ”ttes ĂŒle kostja vaikival heakskiidul. Alternatiivselt saab olla tegemist VĂS § 178 kohase kohustusega ĂŒhinemisega, mille puhul vĂ”lausaldaja nĂ”usolekut vaja ei ole. MĂ”lemal juhul on hagejal lepingust tuleneva tasu nĂ”udeĂ”igus.
60.Eelpool kĂ€sitlemata osades nĂ”ustub ringkonnakohus maakohtu pĂ”hjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lĂ”ige 6). Vastuseks eelpool vastamata apellandi vĂ€idetele selgitab kolleegium jĂ€rgmist. Kostja ei toonud kaebuses esile, milliste konkreetsete tĂ”enditega ta tĂ”endas maakohtus vĂ€idetud tĂ€iendavate puuduste (lisaks nendele, mida töövĂ”tja tellija ettepanekul (03.02.2019 e-kiri dtl 35) tasu vĂ€hendades veebruari 2019 alguses aktsepteeris) esinemist töövĂ”tja töös. Samuti seda, et ta oleks muudest puudustest töövĂ”tjat VĂS § 644 lĂ”ike
2-20-116641 1 esimese lause ja lÔike 2 kohaselt teavitanud. Selliseid tÔendeid kostja maakohtus ei esitanud ja vastavad vÀited jÀid paljasÔnaliseks.
61.Samuti nĂ”ustub kolleegium maakohtuga osas, milles kohus pĂ”hjendas töö vastuvĂ”etuks lugemist VĂS § 637 lĂ”ike 4 mĂ”ttes. Praeguses asjas kinnitasid mĂ”lemad pooled, et nende praktikas olid tööde ĂŒleandmise/vastuvĂ”tmised toimunud nii akti vormistamisega kui selleta. Vaidlusaluste tööde vastuvĂ”tmiseks akti ei koostatud, kuid hageja on vĂ€itnud, et oktoobris/novembris andis töövĂ”tja ĂŒle valvesĂŒsteemi tsoonide, alade, kaartide ja koodide nimekirjad, ka ligipÀÀsukaardid, novembris allkirjastati töökatsetusakt ja ATS deklaratsioon ning 17.01.2019 anti lĂ”plikult ĂŒle parandatud ja uuendatud nimekiri. Hageja on vĂ€idete tĂ”endamiseks esitanud e-kirjavahetuse (dtl 217-221). Kostja neid vĂ€iteid ega tĂ”endeid ĂŒmber ei lĂŒkanud, kuigi 31.08.2021 istungil andis maakohus selleks vĂ”imaluse kuni 21.09.2021. Eeltoodust tulenevalt saab piisava elulise veenvusega lugeda töö poolte kokkuleppel ĂŒle antuks ja vastuvĂ”etuks hiljemalt 17.01.2019 ning tasu muutus sissenĂ”utavaks. Nimetatut kinnitab kostja kĂ€itumine, kes arvet saades ega ka aasta pĂ€rast meeldetuletust saades ei vaielnud tasumisele vastu sel alusel, et töö ei ole ĂŒleantud. Puudustele tĂ€helepanu juhtimine ja nende kĂ”rvaldamine peale ĂŒleandmist on töövĂ”tusuhtes tavapĂ€rane.
62.Menetluslikult peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida kostja tĂ€helepanu asjaolule, et isegi kui tema vĂ€ited kulutustest puuduste kĂ”rvaldamisel oleksid leidnud tĂ”endamist, ei oleks 16.03.2021 vastuhagi saanud kuuluda tĂ€ies ulatuses rahuldamisele, kuna vĂ€hemalt osaliselt oli samade kulutuste alusel ta esitanud juba 03.03.2021 menetlusliku tasaarvestusavalduse. VĂS § 197 lĂ”ike 2 kohaselt lĂ”pevad tasaarvestamise tulemusena poolte nĂ”uded kattuvas osas ajast, mil neid vĂ”is tasaarvestada. VĂS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Seega vĂ€hemalt osaliselt oleksid vastuhagiavalduse esitamise ajaks olnud vastunĂ”uded juba lĂ”ppenud. Sellises menetluslikus olukorras vastuhagiavalduse esitamine, millega kaasneb riigilĂ”ivu tasumise kohustus, ei peaks olema mĂ”istlik ega vajalik.
63.Eelpool kÀsitlemata poolte vÀited asja Ôigel lahendamisel tÀhtsust ei oma ja ringkonnakohus jÀtab need tÀhelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
64.Kuna eelpool jÔudis ringkonnakohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb uuesti jaotada ka maakohtumenetlusega seotud kulud. Hageja nÔudis hagiavalduse esitamise seisuga pÔhivÔlga 1206.80 eurot ja sissenÔutavaks muutunud viivist 1208.22 + 207 = 1415.22 eurot, kokku 2622.02 eurot, millest rahuldamisele kuulub 1206.80 + 176.97 (viivis pÔhivÔlalt 2206.80 eurot perioodil 14.02.2019 kuni 14.02.2020) + 30.60 (viivis pÔhivÔlalt 1206.80 eurot perioodil 15.02.2020 kuni hagi esitamiseni 09.06.2020) = 1414.37 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele 54% ulatuses ja kolleegium on seisukohal, et hagiavaldusega seonduvad menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus tuleb jÀtta TsMS § 163 lÔike 1 viimase alternatiivi alusel jÀtta kummagi menetlusosalise enda kanda.
65.Kuna vastuhagi jÀÀb rahuldamata, siis selle menetlemisega seotud kulud mĂ”lemas kohtuastmes jÀÀvad vastuhageja (kostja) kanda. Selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. KĂŒll aga on kaebuses esitatud etteheiteid maakohtule seonduvalt kulude kindlaksmÀÀramisel kostja 28.09.2021 vastuvĂ€idete tĂ€helepanuta jĂ€tmisega. Tsiviilasja materjalidest nĂ€htuvalt nimetatud vastuvĂ€ited esitati, kuid maakohtu otsusest ei nĂ€htu, et kohus oleks neile vastanud. Seega kontrollib kolleegium mh jĂ€rgnevalt kostja vastuvĂ€idete pĂ”hjendatust. Kuna eelnevalt leidis kolleegium, et hagiavaldusega seonduvad kulud jÀÀvad
2-20-116641 kummagi poole enda kanda, siis otsustab ringkonnakohus, millised kulud millises ulatuses olid maakohtus seotud hagiavalduse menetlemisega.
66.Kostja esitas vastuhagiavalduse 16.03.2021 ja maakohus vĂ”ttis selle menetlusse 16.04.2021. Hageja (vastukostja) juhatuse liige esitas 21.05.2021 menetlusdokumendi vastuseks hageja 03.03.2021 tasaarvestusavaldusele, andes samas teada, et vaidleb tĂ€ielikult vastu vastuhagile. MĂ”lema vastukostja lepinguline esindaja esitas 30.08.2021 vastused vastuhagile ja 24.09.2021 menetluskulude nimekirjad. Samuti osales lepinguline esindaja 31.08.2021 kohtuistungil. Arvestades 21.05.2021 hageja menetlusdokumendi sisu, tuleb vastuhagi menetlemisega seotud vastukostjate kulusid arvestada peale nimetatud kuupĂ€eva tehtud lepingulise esindaja toimingute pinnalt, kusjuures hageja/vastukostja I istungi kulust on Ă”iglane arvestada 1â2 hagiavalduse menetlemisega seotud kuluna.
67.Vastavalt vastukostja I (pĂ”hihagis hageja) menetluskulude nimekirjale kujunesid tema kulud perioodil juulist kuni 24.09.2021 maakohtumenetluses jĂ€rgmistest lepingulise esindaja toimingutest (kokku 18 h 30 min): volikirja ja taotluse maakohtule (e-toimik) koostamine 30 min; nĂ”upidamine kliendiga seoses edasise tegevusega ja vastu koostamisega 1 h 30 min; vastus vastuhagile ja taotlused 10 h 30 min; istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine 2 h. Vastavalt vastukostja II menetluskulude nimekirjale kujunesid tema kulud sama lepingulise esindaja toimingutest vastuse koostamisel vastuhagile (taotlused jm) 5 h. Esindaja osutas mĂ”lemale kliendile teenust tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks. Juriidilisest isikust vastukostja kinnitab, et on kĂ€ibemaksukohuslane, fĂŒĂŒsilisest isikust vastukostja ei ole.
68.Vastuhageja oli 28.09.2021 esitanud vastaspoole menetluskuludele jÀrgmised vastuvÀited: pÔhjendatud kuluks ei ole volikirja koostamine, materjalidega tutvumine; vastuste koostamisele ei olnud pÔhjendatud kulutada enam kui 8 h; istungi aeg tuleb jagada 2 esindatava peale; kulu ei mÔisteta vÀlja suuremas summas kui rahuldatud nÔue. Maakohus leidis, et kÔik kulud on pÔhjendatud, kuna vastuhageja esindaja menetlusdokumendid olid ebakvaliteetsed ja raskesti arusaadavad ning tÔid lugejatele kaasa suure ajakulu.
69.Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtuga osaliselt. Kolleegium möönab, et kostja/vastuhageja menetlusdokumendid oleksid saanud olla selgemad ja konkreetsemad, mis oleks teinud nendega tutvumise ja nendele vastamise vĂ€hem ajamahukaks. Kolleegium ei nĂ”ustu vastuhagejaga, et kui menetlusosaline sĂ”lmib kohtumenetluse ajal kĂ€sunduslepingu lepingulise esindajaga ei ole TsMS § 175 lĂ”ike 1 kohaseks pĂ”hjendatud ja vajalikuks kuluks vaidluse seniste materjalidega tutvumine ja kliendiga nĂ”upidamine. TsMS § 217 lĂ”ikest 1 tulenevalt vĂ”ib menetlusosaline osaleda tsiviilkohtumenetluses ise vĂ”i tsiviilkohtumenetlusteovĂ”imelise esindaja kaudu. Praeguses asjas ei olnud hagejal enne vastuhagi kohtu poolt menetlusse vĂ”tmist lepingulist esindajat. Vastuhagi esitades pidi kostja mĂ”istma, et sellega tekivad vastaspoolele tĂ€iendavad kulud ja ta pidi arvestama, et vastuspool vĂ”ib edaspidi osaleda menetluses esindaja kaudu. KĂŒll aga nĂ”ustub kolleegium apellandiga, et nimekirjadest nĂ€htuvad kulud maakohtus olid ajalises mahus ĂŒlepaisutatud. Kuigi vastuhageja menetlusdokumentidega tutvumine ja pooltevaheliste suhete elulistest asjaoludest ĂŒlevaate saamine vĂ”is vĂ”tta veidi kauem aega, siis vaidluse Ă”iguslik sisu ei ole keeruline. Tegemist on töövĂ”tulepingust tuleneva vaidlusega, mis taandub sellele, kas tellija suutis tĂ”endada vĂ€iteid töövĂ”tja lepingurikkumisest. Kui nimetatud Ă”iguslik eeldus tĂ”endatud ei ole, ei saa vastuhagi rahuldamisele kuuluda. Arvestades, et vastuhageja enamik vĂ€idetud elulisi asjaolusid ei olnud tĂ”enditega kaetud, ei olnud mĂ”istlik esindajal kulutada vastuse koostamisele ja esitamisele (sh asjaolude ja tĂ”enditega tutvumine, mĂ”istlikus ulatuses kliendiga nĂ”u pidamine, tĂ”endite komplekteerimine) mĂ”lemale esindatavale kokku enam kui 10 h. FĂŒĂŒsilisest isikust vastukostja puhul omas tĂ€htsust tema Ă”iguslik seotus
2-20-116641 töövĂ”tulepinguga, muud asjaolud kattusid juriidilisest isikust vastukostjaga. SeetĂ”ttu on kolleegium seisukohal, et esindaja töötunnid tuleb jaotada selliselt, et 7 h oli mĂ”istlik ja vajalik kulutada vastukostjale I ja 3 h vastukostjale II. Maakohtu 31.08.2021 istung kestis vastavalt protokollile 50 min, millest 1â2 kulus hinnanguliselt vastuhagi menetlemiseks. Lepingulise esindaja tasu suurus vastab kohtupraktikas mĂ”istlikuks peetud mitteadvokaadist juristi tasule. FĂŒĂŒsilisest isikust vastukostja kuludele tuleb arvestada lisaks kĂ€ibemaks.
70.Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagejal hĂŒvitada vastukostja I maakohtumenetlusega seotud kulu jĂ€rgmise arvestuse alusel: (7 h + 25 min) x 100 = 700 eurot. Vastukostja II kuludest tuleb hĂŒvitada 3 x 100 = 300 + kĂ€ibemaks 60 = 360 eurot.
71.Kuna maakohus mÀÀras vastukostjate menetluskulud kindlaks ja mĂ”istis vastuhagejalt vĂ€lja, teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 177 lĂ”ige 1). Arvestades apellatsioonimenetluse sisu ja mahtu on kolleegium seisukohal, et sellest hinnangulist 1â2 on seotud vastuhagi menetlemisega.
72.Vastavalt menetluskulude nimekirjale ja istungil esitatud taotlusele koosnevad juriidilisest isikust vastustaja kulud tasust lepingulisele esindajale kokku 10 h 45 min eest tunnihinnaga 110 eurot (kĂ€ibemaksuta): ringkonnakohtu 14.12.2021 mÀÀrusega, apellatsioonkaebusega tutvumine, esmaste seisukohtade kujundamine, kliendile edastamine (koos kommentaaridega) 4 h 30 min (millest Novolt OĂ osa 1â2); maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega hĂ”lmatud osade analĂŒĂŒs 5 h 30 min (millest Novolt OĂ osa 1â2); Novolt OĂ vastuse koostamine, kohtule esitamine 4 h 30 min; menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 15 min; kohtuistungil osalemine 1 h. Vastustaja kinnitab, et kulud on kantud praeguse tsiviilasja apellatsioonmenetluses. Vastustaja on kĂ€ibemaksukohuslane.
73.Vastavalt menetluskulude nimekirjale ja istungil esitatud taotlusele koosnevad fĂŒĂŒsilisest isikust vastustaja kulud tasust lepingulisele esindajale kokku 8 h 45 min eest tunnihinnaga 110 eurot (lisandub kĂ€ibemaks): ringkonnakohtu 14.12.2021 mÀÀrusega, apellatsioonkaebusega tutvumine, esmaste seisukohtade kujundamine, kliendile edastamine (koos kommentaaridega) 4 h 30 min (millest XXi osa 1â2); maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega hĂ”lmatud osade analĂŒĂŒs 5 h 30 min (millest XXi osa 1â2); XXi vastuse koostamine, kohtule esitamine 2 h 30 min; menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 15 min; kohtuistungil osalemine 1 h. Vastustaja kinnitab, et kulud on kantud praeguse tsiviilasja apellatsioonmenetluses. Vastustaja ei ole kĂ€ibemaksukohuslane.
74.Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustajate menetluskulude taotlused on pĂ”hjendatud osaliselt. Kolleegium jÀÀb seisukohale, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu ei ole pĂ”hjendatud ĂŒle 100 euro. Kohtupraktikas on seda ĂŒletavat suurust peetud mĂ”istlikuks ja vajalikuks vaid eriti keeruliste vaidluste puhul, milleks aga praegune asi ei ole. Ka on esindaja kulutanud toimingutele, mis olid vajalikud kaebusele vastamiseks (kaebuse menetlusse vĂ”tmise mÀÀrusega tutvumine, kaebusega tutvumine, maakohtu otsuse analĂŒĂŒs) ebamĂ”istlikult palju aega. Kaebuse sisus kordab kostja/vastuhageja juba maakohtus esitatud seisukohti, millega vastustajate lepinguline esindaja oli tuttav. Uusi tĂ”endeid vĂ”i tĂ”endite kogumisega seonduvaid taotlusi apellant ei esitanud. Ka on maakohtu otsuse pĂ”hjendav osa Ă”iguslikult selgelt ja lĂŒhidalt kirjutatud. Seega ei olnud esindajal pĂ”hjendatud kulutada nendega tutvumisele enam kui 5 h, mis jaguneb vastustajate vahel vĂ”rdselt. Arvestades vastuste sisu ja mahtu, siis nende koostamise ajakulu (vastavalt 4 h 30 min ja 2 h 30 min) on kolleegiumi hinnangul mĂ”istlik. Istungil osalemise aeg jaotub esindatavate vahel vĂ”rdselt, kummagi kulu 30 min. Vastavalt
2-20-116641 Riigikohtu praktikale on pÔhjendatud kuluks ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu kummagi esindatava puhul 15 min.
75.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellandil vastavalt jaotusele hĂŒvitada fĂŒĂŒsilisest isikust vastustajale apellatsioonimenetluse kulu kokku 2 h 30 min + 2 h 30 min + 30 min + 15 min = 5 h 45 min eest 575 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks, kokku 690 eurot. Juriidilisest isikust vastutajale tuleb vastavalt jaotisele hĂŒvitada 1â2 apellatsioonimenetluse kuludest, seega 2 h 30 min + 4 h 30 min + 30 min + 15 min = 7 h 45 min x 100 = 745 eurot, millest 1â2 on 372.50 eurot.
76.TsMS § 177 lĂ”ike 4 alusel kuulub rahuldamisele vastustajate taotlus viivise vĂ€ljamĂ”istmiseks menetluskulude hĂŒvitamisega viivitamise korral.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.