Täitmine › Muud täitmisasjad

Hageja nõue ja asjaolud Hageja palub välja mõista kostjalt 140 000 eurot. Selle summa võlgneb hagejale kui maksuhaldurile Peble Harbour OÜ (edaspidi: kolmas isik). Kolmanda isiku õiguseellane Amplion OÜ müüs kostjale 14.09.2018 ja 15.11.2018 lepingutega kolm kinnistut koguhinnaga 140 000 eurot. Kostja hinda ei tasunud. Kolmandal isikul on hageja ees maksuvõlg seisuga 06.11.2020 kogusummas 1 870 702,51 eurot, mis on sissenõutav ja täitmisele pööratud. Kuna sissenõudmistoimingud ei ole tulemusi andnud arestis hageja kolmanda isiku nõuded kostja vastu ja kohustas kostjat tasuma 140 000 eurot hagejale kolmanda isiku maksuvõla katteks. See korraldus on kostja poolt täitmata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista 140 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on Eesti Vabariigi nimel esitanud isik, kellel selleks õigust pole. Maksu- ja Tolliamet saab esindada riiki üksnes maksuvõlgade sissenõudmisel, mitte aga käesolevas tsiviilõiguslikus vaidluses. Samuti ei ole lepingulise esindaja volitamine korrektne. Hagi on alusetu, kuna kostjal puudub täitmata kohustus kolmanda isiku ees. Kohustus on täidetud 11.01.2019. Poolte kokkuleppel lugesid kostja ja kolmas isik müügihinna kohustuse laenuks. Seetõttu vormistas A. K. A., kelle kontrolli all olid mõlemad pooled mõlema poole seadusliku esindajana, 14.09.2018 kolmanda isiku ja vahel laenulimiidilepingu, mille kohaselt kohustus kolmas isik andma ja kostja võtma laenu kuni 200 000 eurot. Kuna pooled olid seotud isikud, ei vormistatud iga laenutehingu kohta eraldi lepingut. Lisaks kinnistute müügihinnale loeti laenuks 4 osaühingu osaluse müügihind. Poolte raamatupidamises kajastati seda kohustust kui laenukohustust. Perioodil 09.10.2018-04.01.2019 tagastas kostja kolmandale isikule 37 300 eurot ja 11.01.2020 täiendavalt 200 000 eurot. Viimane makse toimus läbi 11.01.2019 müügilepingu, millega kostja võõrandas HTB Investeeringute OÜ-le kinnistu hinnaga 200 000 eurot, mille ostja kohustus tasuma kolmandale isikule. Sellega on kohustus täidetud 11.01.2019. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja arvamus kostja vastusele Hageja leiab, et tal on Eesti Vabariigi esindamise õigus. Hageja leiab ka seda, et võlgnevus ei ole tasutud. Kostja on tasunud kolmandale isikule suurema summa kui oli väidetav laenuleping. Täidetud on hoopis teisi kohustusi. Samuti on kostja väited ajas muutunud, mis muudavad need ebausaldusväärseks. Näiteks erinevad kostja vastuses esitatud väited ja hagi tagamisele esitatud määruskaebusest. Väited müügihinna laenuks ümbervormistamiseks on vastuolulised ja üldsõnalised. Sellise tehingu vajadus jääb samuti arusaamatuks. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht Kolmas isik hagiga ei nõustu ja toetab kostja seisukohti.

Kostja on kohustuse kolmanda isiku ees täitnud 11.01.2019. Kinnistute müügihind vormistati laenuks, mille kohta sõlmiti 14.09.2018 laenuleping. Kostja kohustus tasuma laenu ja intresse. Laenulepingu põhjana kasutati teksti, mida kasutati erinevate äriühingutega lepingute sõlmimisel. Kõik nõuded kajastati raamatupidamises. Kostja tagastas laenu kostja poolt märgitud viisil. Kohtu põhjendused Hageja nõuab kostjalt raha kolmanda isiku maksuvõla eest. Hageja nõude õiguslik alus on TMS § 118 lg 1. Vastavalt TMS § 118 lg 1 „nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. /.../“ Kohus analüüsib järgnevalt hageja nõude õiguslikku alust. Probleem seisneb selles, et TMS § 118 lg 1 järgi võib sissenõudja nõuda täitmist kohtutäiturile, antud juhul täitemenetlust ei ole. Küsimus on selles, kas hageja võib nõuda täitmist otse endale, s.o kas maksuhaldur on võrdsustatav kohtutäituriga TMS § 118 lg 1 tähenduses. TMS § 232 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 järgi võib sundtäitmist täitemenetluses algatada ka maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti) avalduse alusel. MKS § 130 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda võla sundkorras sissenõudmist ning sätestab toimingute loetelu, mida maksuhalduril on õigus teha. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et maksuhaldur võib pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. See tähendab, et maksuhaldur võib olla ka täitemenetluse algataja, mida hiljem jätkab kohtutäitur. Ka TMS § 232 lg 2 viitab, et maksuhaldur võib algatada täitemenetluse. Seetõttu leiab kohus, et kuigi TMS kohaselt viib täitemenetluse läbi kohtutäitur, võib seda teha ka maksuhaldur tulenevalt maksukorralduse seadusest. MKS § 130 lg 1, mis sätestab maksuhalduri volitused sätestab, et maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). See säte annab maksuhaldurile sissenõude pööramiseks laiapõhjalised õigused, mis on samad kui kohtutäituril – maksuhaldur võib sissenõuet pöörata samuti kui seda teeks täitur; erandeid sätestatud ei ole. Kuna maksuhalduril on sissenõude pööramiseks samad õigused mis kohtutäituril, leiab kohus, et maksuhaldur on võrdsustatud kohtutäituriga TMS § 118 lg 1 tähenduses ning selle sätte kohaldamiseks eraldi kohtutäituri poolt läbiviidavat täitemenetlust vaja ei ole. TMS § 118 lg 1 annab kohtusse pöördumiseks õiguse mitte kohtutäiturile, vaid sissenõudjale. Antud juhul tuleneb nõue 12.12.2019 maksuotsusest nr 12.2-3/041286-21 (I kd, t lk 27-45). Seega tuleb pidada maksuhaldurit sissenõudjaks, sest MKS § 130 lg 1 alusel on hagejal maksuhaldurina sissenõudmisõigus. Seega tuleb hagejat pidada ka sissenõudjaks TMS § 118 lg 1 tähenduses. TMS § 118 lg 1 järgi saab sissenõudja hagi esitada juhul, kui nõue on arestitud. Nõude on arestinud hageja MKS § 131 alusel (I kd, t lk 53-171). Ka see eeldus on täidetud. Kohus leiab, et TMS § 118 lg 1 eeldused on täidetud ning maksuhaldur saab antud nõuet sellel alusel esitada. Kostja leiab, et Maksu- ja Tolliametil puudub Eesti Vabariigi esindusõigus, samuti puudub esindusõigus menetluses osalenud lepingulisel esindajal. Kohus selle väitega ei nõustu. Kostja leiab, et Maksu- ja Tolliamet saab esindada riiki üksnes maksuvõlgade sissenõudmisel, mitte aga

käesolevas tsiviilõiguslikus vaidluses. Kohus märgib, et vastavalt MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks sisse nõuda maksuvõlad. Varem on kohus viidanud, et maksuhaldur saab maksuvõla sissenõude pööramiseks kasutada samu õigusi kui kohtutäitur. Asjaolu, et täitemenetlusega seotud vaidlusi lahendatakse tsiviilkohtumenetluse raames, ei võta maksuhaldurilt maksuvõla sissenõudmise õigust. Eesti Vabariigi esindusõigus tuleneb MKS § 133 lg-st 1, mille järgi esindab maksuvõlgade sissenõudmisel riiki Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliametit kohtus esindanud esindajal oli nõuetekohane volitus (III kd, t lk 59-62). Seetõttu on kostja väited alusetud. Kostja väidab, et täitmata kohustus kolmanda isiku ees puudub – ostuhinna tasumine on ümber vormistatud laenuks ning laen on tagastatud. Kohus analüüsib järgmisena seda väidet. 14.09.2018 on Amplion OÜ müünud kostjale Harju maakonnas Viimsi vallas Muuga külas Roonurme tee 8a ja Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas asuva Katlamaja kinnistu hinnaga 80 000 eurot (I kd, t lk 6-12). 15.11.2018 on Amplion OÜ müünud kostjale Tallinnas Lai 20 asuva korteriomandi mitteeluruumi nr 5 hinnaga 60 000 eurot (I kd, t lk 13-19). Mõlema lepingu p 2.2 kohaselt kohustus ostja tasuma müügihinna müüja kontole 3 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest. 25.02.2020 on Amplion OÜ ja Peble Harbour OÜ ühinenud, mille järgi esimene lõppes ja õigused ning kohustused läksid üle viimasele (I kd, t lk 20-24). Seega on Peble Harbour OÜ Amplion OÜ õigusjärglane. Eeltoodud faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Nendest lepingutest tuleneb hageja hinnangul kostja täitmata kohustus kolmanda isiku ees. Kostja leiab, et kohustus on täidetud. 14.09.2018 on Amplion OÜ ja kostja sõlminud laenulepingu, mille kohaselt laenas Amplion OÜ kostjale 200 000 eurot kohustudes kandma see kostja kontole samal päeval (II kd, t lk 180-181). Laen on kajastatud ka Amplion OÜ raamatupidamises ja on tasutud (II kd, t lk 191-193). Kohtul ei ole aga võimalik nimetatud laenulepingut müügilepingutega siduda. Lepingupooltel on kahtlemata õigus ja vabadus oma lepingulisi suhteid korraldada, see peab aga olema selge tahteavaldusega väljendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 alusel on tehingus oluline kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Antud juhul ei nähtu müügilepingutest ega laenulepingust, et poolte tahe oli müügihinna tasumise kohustus laenuks ümber kujundada. Sellele ei viita müügilepingute tekst, mille p 2.2 kohaselt kohustus ostja tasuma müügihinna müüja kontole 3 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Sellele ei viita ka laenulepingu tekst, mis ei sisalda ühtegi viidet müügilepingule ega müügihinna laenuks ümberkujundamisele. Vastupidi, laenulepingu p 1.2 sätestas, et laen kantakse üle laenusaaja arvelduskontole. Seetõttu ei saa kohus antud laenulepingut müügilepingutega seostada ning ei nõustu kostja positsiooniga, et müügihinna tasumise kohustus on ümber kujundatud laenuks. Kostja väide, et laenulepingu sõnastamisel kasutati mugavusest varasemat lepingu põhja, ei ole kohtu hinnangul usutav. Äritegevuses tegutsejal peab olema selge, et lepinguline tahe peab olema selgelt kirja pandud. Seda eriti suurte summadega seotud lepingute puhul. Kuna laenulepingule kirjutas alla mõlema poole poolt üks ja sama seaduslik esindaja, puudus tal igasugune takistus sõnastada laenuleping tema väidetavale tegelikult tahtele vastavalt. Õige on ka hageja viide, et kostja väited on vastuolulised – nii väitis kostja määruskaebuses, et kohustus on täidetud hoopis notari deposiidist kolmanda isiku eest kolmanda isiku laenulepingust tuleneva kohustuse Danske bank ees (I kd, t lk 219). Kostja väidete vastuolulisus vähendab nende väidete usaldusväärsust veelgi. Kohus leiab, et kostja müügilepingutest tulenev kohustus kolmanda isiku ees ei ole ümber vormistatud laenuks.

Kuna kohus leiab, et müügihinna tasumise kohustus ei ole ümber vormistatud laenuks, ei oma tähendust 14.09.2018 laenulepinguga seotud laenu tagasimaksed ega muud laenusuhted. Müügilepingute järgse müügihinna tasumise kohta tõendid puuduvad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et müügihind on tasumata. Kostja kanti kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse (II kd, t lk 212-219). Kohus nõustub hagejaga, et kostja kohustus kolmanda isiku ees ei ole täidetud. 12.12.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/041286-21 on tuvastatud Amplion OÜ maksuvõlg summas 1 121 628,31 eurot (I kd, t lk 27-45). Kuna kolmandal isikul on maksuvõlg, kostjal on täitmata kohustus kolmanda isiku ees, on hagejal õigus nõuda kostjalt maksuvõla katteks täitmist iseendale TMS § 118 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 140 000 eurot. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähendust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja kostjalt menetluskulusid ei nõua. Seetõttu ei ole ka midagi rahaliselt kindlaks määrata. /Digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.10.2021 kohtuotsuse resolutsiooni.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.