Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.10.2021, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-102647
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi V. L. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ, rk 11897588, asukoht: Tartu mnt. 24-20, Tallinn, lepinguline esindaja Igor Vavilov Kostja: V. L., ik xxxx, elukoht: xxxx, tegelik elukoht teadmata
Hagi hind
2927,89 eurot (TsMS § 133) Kirjalik menetlus
määraks oli 46,80 % aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 5 osamakse summadest 253,22 eurot intressi katteks. Hageja arvestab intressi vastavalt kostjale saadetud laenu tagastamise maksegraafikule ehk 07.11.2019 – 70,08 eurot; 07.12.2019 – 64,48 eurot; 06.01.2020 – 59,32 eurot ning 07.01.2020 kuni 23.01.2020 (ülesütlemine) – 36,20 eurot, seega kokku 230,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhisummalt 1946,52 eurolt. Hageja on arvestanud alates lepingu ülesütlemisest 24.01.2020 kuni 08.06.2021 viivist summas 1946,52 x 502 päeva x 0,06%= 586,29 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 08.06.2021 kuni põhinõude summa 1946,52 eurot täitmiseni seadusjärgset viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 10 eurot kahe meeldetuletuskirja eest. Seega seisuga 08.06.2021 on kostja võlgnevus Nord Collect OÜ-le: tagastamata laenusumma 1946,52 eurot, intress summas 230,08 eurot, viivis summas 586,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, kokku 2772,89 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.08.2021 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 19.07.2021 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avalikult kätte toimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 19.07.2021 ja loeti kättetoimetatuks 04.08.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 18.08.2021. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostjale on edastatud teade nõude loovutamise kohta, et 23.02.2021 on M OÜ loovutanud kliendilepingust nr. xxxx tulenevad nõuded Nord Collect OÜ-le (dtl 36).
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole saadud laenu nõuetekohaselt tagastanud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõla 1946,52 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel esitatud võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks summas 10 eurot, esialgse võlausaldaja poolt edastanud meeldetuletuskirjade eest (dtl 70-71). VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress vastavalt maksegraafikule: 07.11.2019 – 70,08 eurot; 07.12.2019 – 64,48 eurot; 06.01.2020 – 59,32 eurot ning 07.01.2020 kuni 23.01.2020 (ülesütlemine) – 36,20 eurot, kokku 230,08 eurot. Kohus peab hageja intressinõuet põhjendatuks ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks intressi summas 230,08 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis määraga 0,06% päevas tasumata põhinõudelt 1946,52 eurolt perioodil 24.01.2020 kuni 08.06.2021 502 päeva eest summas 586,29 eurot (dtl 42). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni. Kuivõrd hageja on juba arvestanud viiviseid kuni 08.06.2021, tuleb edaspidine seadusjärgne viivis (s.o. 8 % aastas) põhinõudelt (1946,52 eurolt) arvestada alates 09.06.2021 kuni otsuse tegemiseni 06.10.2021 (k.a) 120 päeva eest, mis moodustab 51,20 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 06.10.2021 seisuga kokku summas 637,49 eurot (586,29 eurot + 51,20 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Seega juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 07.10.2021 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1946,52 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 1309,03 eurot (1946,52 – 637,49). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 275 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.