Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
280,00 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xxxx, xxx, Harju maakond, xxxxx; e-post xxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi R. K. vastu.
2.Välja mõista kostjalt R. K.`lt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhivõlgnevus 270,00 eurot ning sissenõudmiskulu 10,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja R. K. kanda.
4.Välja mõista kostjalt R. K.lt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 90 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 13.04.2021.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 280,00 euro saamiseks. Kohus tegi 15.04.2021.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 11.05.2021.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.05.2021.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.05.2021.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 07.06.2021.a, mille kohus võttis menetlusse 08.06.2021.a, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 270,00 eurot ning sissenõudmiskulud 10,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) R. K.lt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: - Kostja oli Mercedes-Benz A 160 CDI (VIN: XXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 05.09.2015 (dtl 126) - Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale. - EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. - Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (dtl 103-125). - Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. - Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. - Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. - Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.
5.Kõikidel eelpooltoodud parkimistel ei olnud kostja tasunud parkimistasu. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.
6.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud nõudekirjale ega võlgnevusega seotud teavitustele.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja esitas 19.08.2021.a vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet.
9.Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kostja auto Mercedes-Benz A160, nr xxxxxx omanik ja vastutav kasutaja. Kostja selgitab, et ta ei ole konkreetse sõiduki vastutav kasutaja vaid üksnes omanik. Alates aprillist 2018 on kostja kasutanud sõidukit Mini Cooper reg nr xxxxxx ja ei ole seejärel kordagi autot xxxxxx kasutanud. Kostja on seisukohal, et temalt ei saa nõuda ega oodata selle tõendamist, et ta midagi ei ole teinud (st et ta ei ole hageja viidatud sõidukit kasutanud). Hageja ei ole tõendanud, et kostja hagis nimetatud sõidukit parkis ja kostja vaidleb sellele ka vastu. Kehtiv õigus ei võimalda leppetrahvi nõuda lihtsalt asja omamise eest. Sõidukil on lisaks omanikule kolm vastutavat kasutajat, kes on küll kostja pereliikmed. Samas, kuna möödunud on väga palju aega, siis ei ole kostjal kuidagi võimalik kindlaks teha, kes konkreetselt oli sõiduki roolis hagis välja toodud parkimiste ajal. Kostja tugineb seejuures Liiklusseaduse § 72 lõikele 2, mille kohaselt on tal kohustus säilitada ja esitada infot sõidukit kasutanud isiku kohta kuus kuud. Hagis märgitud parkimistest on möödunud enam kui kuus kuud. Juhul kui hageja leiab, et vaidlusaluse sõidukiga parkis kostja ja et leppetrahv on määratud kostja rikkumiste eest, tuleb hagejal seda tõendada. Hageja ei ole seda teinud. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et perioodil 17.04.2018-14.12.2020 oli sõiduauto numbrimärgiga xxxxxx omanik kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxxxx parkis üheksal erineval korral hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 30-125). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata. Kohus loeb hagiavaldusele lisatud tõendite alusel tõendatuks hageja väited sõiduki registreerimismärgiga number xxxxxx parkimise kohta esile toodud kuupäevadel ja kohtades.
15.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas leppetrahvide eest vastutab kostja isiklikult, või mõni muu auto kasutaja.
16.Kostja ei ole väitnud, et sõiduk olnuks hagis loetletud parkimisaladel pargitud mingil teisel ajal ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid (parkimistasu maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Oma 19.08.2021.a vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et „Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kostja auto Mercedes-Benz A160, nr xxxxxx omanik ja vastutav kasutaja. Kostja selgitab, et ta ei ole konkreetse sõiduki vastutav kasutaja vaid üksnes omanik. Alates aprillist 2018 on kostja kasutanud sõidukit Mini Cooper reg nr xxxxxx ja ei ole seejärel kordagi autot xxxxxx kasutanud. Kostja on seisukohal, et temalt ei saa nõuda ega oodata selle tõendamist, et ta midagi ei ole teinud (st et ta ei ole hageja viidatud sõidukit kasutanud). Hageja ei ole tõendanud, et kostja hagis nimetatud sõidukit parkis ja kostja vaidleb sellele ka vastu.“
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väitis, et tema kui auto omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi teine isik, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Nimetatud selgituskohustust jagas kohus ka oma 08.09.2021.a kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõiduki registreerimismärgiga number xxxxxx hagis märgitud aegadel ja kohtades parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõiduki eelnimetatud aegadel ja kohtades parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingute pooleks oli kostja kui sõiduki omanik kasutaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki registreerimismärgiga number xxxxxx omanikuks on kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
18.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal oli LS § 72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest. Kohtud on korduvalt leidnud, et LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-123666, p 37). Kuivõrd käesolevas hagis esitatud nõuded ei ole aegunud, et saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei mäleta, kes sõiduki kasutajatest (st kostja perekonnaliikmetest, vt dtl 151) eelpoolviidatud kuupäevadel kostjale kuulvat sõidukit kasutasid.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
20.Hageja pakkumuse tingimuste (vt nt parkimistingimused dtl 120) punkti 1 kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu siis, kui ta on sõiduki parklasse parkinud ning
punkti 2 kohaselt kaasneb lepinguga kohustus maksta parkimistasu. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 105-125), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.
21.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema parkimislepingu osapool. Kohus leidis eelnevalt, et kostja tuleb lugeda parkimislepingute osapooleks.
22.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
23.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 60 eurot. Hageja on kõigi üheksa parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 30 eurot, s.t kokku 270 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse
hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi teine isik nimetatud autoga hagis esile toodud hageja parkimisaladel, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik (dtl 126, 151), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 10.04.2018; 09.045.2018; 31.10.2018; 23.11.2018; 08.10.2019; 27.11.2019; 10.11.2020 ja 14.12.2020 kuupäevadel lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 7 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 270 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost xxxxxx, millel on kuupäevad, millal on sõiduauto parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto 0xxxxxx hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklates parkis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 270 eurot.
25.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostjale tähitud postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja (dtl 131-132), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte (dtl 126-132), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 270 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 250 eurot Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse
tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid 192 eurot. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
31.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
32.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Asja mahtu ja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kohtu hinnangul 60 eurot käibemaksuta. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid pidada 60 eurot ületavat tunnitasu põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär oleks eeldatavalt kõrgem.
33.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42
muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
34.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt TsMS § 4842.
35.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 185 eurot (75 + 20 + 90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.