Hageja: Bigbank AS (registrikood: 10183757; asukoht: XXX, 51004 Tartu); telefon 735 0941. Hageja esindaja: Aap Kulik, e-post: Kostja: G.H. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxx, xxxxx alevik, xxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond), telefon XXX, e-post:
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC23029548 alusel 10291,69 eurot, millest 9146 eurot on põhivõlg, 5 eurot sissenõudekulu, 599,36 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu ja viivis perioodi 16.05.2025-25.09.2025 eest 533,37 eurot.
3.Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC23029548 alusel alates 26.09.2025 viivis põhivõlalt (9146 eurot) 15,90% aastas kuni põhivõla tasumiseni.
4.Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC24001044 alusel põhivõlg 283,62 eurot ja viivis seisuga 25.09.2025 summas 10,85 eurot.
5.Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks krediidilepingu nr CL-EEC24001044 alusel alates 26.09.2025 viivis põhivõlalt (283,62 eurot) VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni
6.Jätta krediidilepingust nr CL-EEC-24001044 tulenev nõue rahuldamata põhivõla 209,26 eurot, intressi 40,79 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot osas.
7.Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
1 (7)
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda.
3.Välja mõista kostjalt G.H. Bigbank AS kasuks menetluskulude katteks 823,20 eurot.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Bigbank AS esitas 26.05.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse G.H. vastu tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23029548 tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja lepingust tuleneva võlgnevuse 9802,15 eurot, millest põhivõlgnevus 9146 eurot, intress 599,36 eurot, 7,96 eurot lepingu haldustasu, viivis 43,83 eurot ja võla sissenõudmiskulu 5 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja selle krediidilepingu alusel viivise põhivõlalt (tagastamata krediidisummalt) 15,90 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samas hagis nõuab hageja kostjalt võla tasumist tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24001044 alusel. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja lepingust tuleneva võlgnevuse 548,99 eurot, millest põhivõlgnevus 492,88 eurot, intress 40,79 eurot, 7,96 eurot lepingu haldustasu, viivis 2,36 eurot ja võla sissenõudmiskulu 5 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja selle krediidilepingu alusel viivise põhivõlalt (tagastamata krediidisummalt) 21,90 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagi 09.06.2025. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagiavaldus koos lisadega ja kohtu määrus on kostjale kätte toimetatud 09.06.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
2 (7)
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb tagaseljaotsusega kogu ulatuses rahuldada krediidilepingust nr CL-EEC-23029548 tuleneva nõude osas ja osaliselt rahuldada krediidilepingust nr CL-EEC-24001044 tuleneva nõude osas, s.t. rahuldada VÕS § 4034 lg.7 järgi ümberarvestatud nõude osas ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava põhjendava osa osaliselt.
osa ja esitab
3.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 09.06.2025. a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Seega loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
5.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p 13).
6.Hageja nõue põhineb Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutel, millest esimene leping on sõlmitud 22.11.2023.a ja teine leping sõlmitud 12.01.2024.a..
7.Kohus kontrollib hageja ja kostja vahelistes tarbijakrediidilepingutes sisalduvate intressikokkulepete kehtivust. Tarbijakrediidileping nr CL-EEC-23029548 sõlmiti poolte vahel 22.11.2023.a. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 22.11.2023.a krediidiasutuste poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg.1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 50,16%. Kostjale väljastati laen krediidi kulukuse määraga 18,40% aastas (dtl 20, 22) ja see ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Tarbijakrediidileping nr CL-EEC-24001044 sõlmiti poolte vahel 12.01.2024.a. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 12.01.2024.a krediidiasutuste poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 406 2 lg.1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 52,08%. Kostjale väljastati laen krediidi kulukuse määraga 38,89% aastas (dtl 33) ja see ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima 3 (7)
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (Riigikohtu lahendid nr 2-21- 13098, p 21 ja nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ja lisades esitanud andmed, mis hageja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostja krediidivõimelisuse kohta mõlema tarbijakrediidilepingu sõlmimise eelselt. Hageja on esitanud kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse mõlema nõude kohta puhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on krediidi väljastamisel rikutud. 10.Kohtule on esitatud hageja laenutaotlus 22.11.2023 (dtl 56-59), milles hageja märgib oma deklareeritud sissetulekuks töötasu Combimill Sakala OÜ-s 1800 eurot kuus. Registripäringutest (dtl 60-64) nähtuvad kostja sissetulekud eelneval 12 kuul, millest hageja on arvutanud kostja viimase nelja kuu sissetulekuks keskmiselt 1693,76 eurot kuus. Kostja on oma kohustustena näidanud 346 eurot (dtl 59). Veel on hageja kogunud kostja kohta andmeid tema varasema maksekäitumise ja maksekohustuste täitmise kohta. Nendest andmetest (dtl 63) nähtub, et kostja on ka varasemalt võtnud tarbimislaenusid, millega on tal olnud maksehäireid aastatel 2019, 2021 ja viimane maksehäire on lõppenud novembris 2022, s.t. aasta enne käsitletavat laenutaotlust. Kogutud andmete põhjal on hageja teinud järelduse, et kostja varasemad kohustused 346 eurot kuus ja taotletud laenust lisanduv kohustus 165,75 eurot kuus moodustavad kokku 30,21% laenutaotleja sissetulekust ja laenutaotleja käsutusse jääb sissetulekust 69,79% ehk 1182,01 eurot. Hageja võttis arvesse laenutaotlejal kahe ülalpeetava olemasolu (dtl 57), perekonnaseisu (abielus) ja elamist isiklikus korteris. Laenuandja leidis kogutud andmete põhjal, et arvestades kliendi kohustuste osakaalu sissetulekutest (määras 30,21%), on krediidisaaja võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Kohus leiab, et hageja on krediidi väljastamisel kogunud piisavalt andmeid, et hinnata kostja krediidivõimet ja lugeda krediidisaaja krediidivõimeliseks. Kohus märgib küll, et kostja laenutaotlusest ei tulene, et kostja elab temale kuuluvas eluruumis, vaid et kostja elab „eramajas“ ja laenuandja ei ole kontrollinud, kellele kuulub eluruum, samas ei oma selline asjaolu määravat tähendust laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel. Olukorras, kus laenutaotleja käsutusse jääb (aastal 2023) umbes 1200 eurot oma igapäevakulude katmiseks ja ülalpeetavate tarbeks, saab seda lugeda piisavaks maksevõimeks. Kohus toob siinkohal võrdluseks, et aastal 2023 oli töötasu alammäär 725 eurot kuus. Iga ülalpeetava kohta tulnuks arvestada 1/3 palga alammäärast kuus, seega kokku kostja enda ja tema ülalpeetavate jaoks toimetulekuks arvestatav määr 1207 eurot kuus (TMS § 132 lg.2). Käesoleval juhul jäi 4 (7)
krediidisaajale kätte 1182 eurot kuus ehk 25 eurot arvestuslikust vajadusest väiksem summa, kuid see arvestataval määral kostja krediidivõimelisust ei mõjutanud. Hageja on kogunud andmed kostja sissetuleku kohta Maksu- ja Tolliameti andmebaasi alusel 12 kuu kohta. Saadud andmetest tuleneb, et kostja omab stabiilset töökohta stabiilse sissetulekuga, mis ületab keskmise töötasu riigis vaadeldaval perioodil. Ehkki kostjal on varasemalt olnud maksehäireid, on ta nendega toime tulnud, millest saab järeldada, et kostja tuleb toime rahaliste kohustuste võimaliku suurenemisega.
11.Kohtule on esitatud hageja laenutaotlus 10.01.2024 (dtl 67-71), milles hageja märgib oma deklareeritud sissetulekuks töötasu Combimill Sakala OÜ-s 1800 eurot kuus. Laenuandja on teinud kindlaks laenusaaja sissetulekud 1999 eurot kuus (dtl 70). Laenutaotleja on näidanud oma igakuise kohustustena 346 eurot, siis laenuandja on teinud kindlaks kostja kohustusi summas 787 eurot kuus (dtl 71). Lisaks sellele on kostja eelnev kohustus sama laenuandja ehk hageja ees summas 9624,67 eurot igakuise maksekohustusega 165,75 eurot. Registripäringutest (dtl 72-76) nähtuvad kostja sissetulekud eelneval 11 kuul, millest hageja on arvutanud kostja viimase kolme kuu sissetulekuks keskmiselt 1999 eurot kuus. Veel on hageja kogunud kostja kohta andmeid tema varasema maksekäitumise ja maksekohustuste täitmise kohta. Nendest andmetest (dtl 75-76) nähtub, et kostja on ka varasemalt võtnud tarbimislaenusid, millega on tal olnud maksehäireid aastatel 2019, 2021 ja viimane maksehäire on lõppenud novembris 2022, s.t. aasta enne käsitletavat laenutaotlust. Laenuandja on kogunud andmeid kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 77-148). Digitoimikus nähtavad väljavõtted ja arvelduskonto analüüs ei ole kohtu hinnangul mõistlikult arusaadav ega sisuliselt kasutatav laenutaotleja maksekäitumise hindamiseks. Hageja on andnud selle kohta selgituse hagiavalduse lk-l 13. Tegemist on väljavõttega tehingute formaadis ja kategoriseeritult. Järeldusi on võimalik teha hagi lisa 15 alusel, mis on lisatud AET-i vahendusel. Konto väljavõte hõlmab tehinguid perioodil 10.01.202413.09.2023. Sellest nähtub, et kostja omab ka teist pangakontot (SEB pangas), mille väljavõtet esitatud ei ole. Väljavõttest nähtub, et kostja on viidatud perioodil ehk eelneva nelja kuu jooksul võtnud laenusid nii samalt laenuandjalt ehk hagejalt Bigbank AS, käesolevas asjas käsitletud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-23029548. Lisaks sellele on kostja sel perioodil võtnud korduvalt laenu Multitude Bank Plc-lt ja ühel korral ja Placet Group OÜ-lt ühel korral. Bigbank AS-lt laenusumma (9496 eurot) saamise järel on kostja 25.11.2023 teinud suurema väljamakse summas 6690 eurot eraisikule, muus osas on laenuandjalt kontole laekunud raha kulunud igapäevaostudeks, aga ka teistele krediidiandjatele tagasimaksete tegemiseks. Pangakonto väljavõtte alusel on laenuandja teinud kindlaks kostja kohustused teiste krediidiandjate ees kogusummas 787 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja on omandanud küll teabe kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta (VÕS § 4034 lg.1 p.1 andmed), kuid on jätnud sisuliselt hindamata kostja maksekäitumise ja kostja võime võetud krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta (VÕS § 4034 lg. 1 p.2 hinnang). Pärast hagejalt suures summas laenu saamist 22.11.2023, on sellest umbes 1/3 jäänud kostja igapäevatarbimise jaoks ja teiste laenude maksmiseks, mis tõendab, et kostja ei ole tulnud toime oma kulude katmisega tema stabiilase sissetuleku ehk igakuise töötasu arvelt. Kohtule on hagiavalduse lisana (dtl 41-46) esitatud ka hageja ja kostja vahel 12.01.2024 sõlmitud krediitkaardi leping nr CL-EEC-24001045, millega kostja on saanud hagejalt täiendava krediidilimiidi 500 eurot kuus. Vähem kui kaks kuud pärast hagejalt suures summas laenu saamist on kostja vajanud täiendavat laenu 750 eurot. Nende andmete alusel leiab kohus, et seekordsel krediidi väljastamisel on hageja omandanud küll vajalikul määral teavet kostja krediidivõimelisust mõjutavate asjaolude kohta, kuid ei ole piisavalt kaalutletult hinnanud kostja tegelikku krediidivõimelisust ja sellega on rikutud laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5 (7)
12.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17, p 16). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
13.Hageja esitatud andmete kohaselt (dtl 47) on hageja teinud kostjale laenusumma väljamakse 705 eurot 15.01.2024. Ehkki lubatud krediidisumma oli 750 eurot, kaeti selle arvelt lepingu sõlmimise tasu 45 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid (dtl 4849)kogusummas 466,38 eurot. Seega on tagastamata 283,62 eurot, mille palub hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista. Hageja on selle kohta esitanud nõude ümberarvestuse. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24001044 alusel põhjendatud. Hageja ütles lepingu üles 15.05.2025 ja sellest ajast muutus kohustus sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras perioodi eest 16.05.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja TsMS § 367 alusel alates 26.09.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24001044 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 283,62 eurot ning perioodil 16.05.2025. a kuni 25.09.2025. a sissenõutavaks muutunud viivise 10,85 eurot. Muus osas jääb hageja nõue selle lepingu alusel rahuldamata.
15.Tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23029548 (dtl 20-28) alusel laenu väljastamisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle lepingu alusel esitatud nõue kuulub rahuldamisele kogu ulatuses. Krediidisumma 9690 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 193,8 eurot, maksti välja (9496 eurot) kostja arvelduskontole EE551010011670697220 22.11.2023 (dtl 29). Kostja tegi hagejale lepingu alusel tagasimakseid kokku summas 2401,74 eurot (dtl 30-31), millest 25,87 eurot arvestati lepingu haldustasu katteks, 10 eurot sissenõudekulu katteks, 193,80 eurot lepingutasu katteks, 1626,90 eurot intressi katteks, 544 eurot krediidisumma katteks ja 1,17 eurot viivise katteks. Kostja tegi viimased maksed jaanuaris 2025. Kostja oli mõlema lepingu raames võlgnevuses vähemalt kolme maksega – veebruar 2025, märts 2025, aprill 2025 ja hageja ütles lepingu üles 15.05.2025. Kostjal on hagejale maksmata lepingu maksegraafiku järgi intressi 599,36 eurot. Võla sissenõudmiskulu on tasumata 5 eurot (üks tasuline kiri dtl 66). Viivist on hageja arvutanud hagiavalduses p.4, näidates viivise 15,9% aastas perioodil 16.05.2025-26.05.2025 summas 43,83 eurot. Lepingu haldustasu (hagiavalduse p.5) vastavalt lepingu p.4.3. 1,99 eurot kuus, perioodi 15.01.2025-15.04.2025 eest 7,96 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23029548 alusel tagastamata krediidisumma 9146 eurot, intressi 599,36 eurot, sissenõudekulu 5 eurot, lepingu haldustasu 7,96 eurot ja viivise 43,83 eurot, mis hagejal on arvutatud nõude sissenõutavaks muutumisest 16.05.2025 alates kuni hagiavalduse esitamiseni 26.05.2025. Kohus arvutab viivise kohtulahendi tegemise seisuga 6 (7)
27.05-2025-25.09.2025 summas 489,54 eurot, kokku sissenõutavaks muutunud viivis 533,37 eurot. Edasiulatuv viivis hageja taotlusel TsMS § 367 alusel 15,90% aastas tagastamata krediidisummalt kuni võla tasumiseni.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kogu nõudest (nõuded kahe lepingu alusel kokku 10 351,14 eurot) jääb rahuldamata 255,05 eurot ehk 2 %. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (98%), tuleb menetluskulud jätta 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluses osalenud ei ole, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud on 840 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 840 eurot, millest 98% ehk 823,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.