Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M Bi vastu põhivõlgnevuse, lepingu sõlmimise tasu, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 6 248,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: C K (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx); Kostja: M B (isikukood xxx, viibimiskoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M Bi vastu põhivõlgnevuse, lepingu sõlmimise tasu, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista M Bilt välja põhinõue 3124,12 eurot, enne 01.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 2693,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised alates 21.10.2019 kuni 21.05.2021 summas 365,94 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja hageja sõlmisid 01.08.2019 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt 19.05.2015 laenulepingust nr xxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3124,12 eurot ja viivised summas 2697,30 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 4,12 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromisssummas 5817,30 eurot (3124,12 eurot + 2693,18 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
2.Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks laenulepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning kompromisslepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on kompromisslepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.10.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates.
3.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.
4.Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisumma 5847,30 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 29.10.2019, 08.06.2020, 02.11.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Viiviste summa on kokku 1085,32 eurot, aga tegutsedes heas usus vähendab hageja
peale kompromissi sõlmimist jooksnud viivisenõuet summani 365,94 eurot, et hagis esitatavad kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 3124,12 eurot, enne 01.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 2693,18 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 3124,12 eurot alates 21.10.2019 kuni 21.05.2021 summas 365,94 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt oli esialgne leping alla kirjutatud seaduse rikkumisega võlausaldaja poolt. Lepingu alla kirjutamise hetkel oli kostjal kehtiv maksehäire kohtutäituri juures, pangakonto ja vara olid arestitud. Samuti oli konto arestitud hagejaga lepingu sõlmimise hetkel, millest kostja informeeris hagejat lepingule alla kirjutamisel. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja hageja sõlmisid 01.08.2019 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx (dtl 6-8). Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt 19.05.2015 laenulepingust nr xx mille alusel kostja võlgnes hagejale 3124,12 eurot ja viivised summas 2697,30 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 4,12 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromiss-summas 5817,30 eurot (3124,12 eurot + 2693,18 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja ei ole 01.08.2019 kompromissilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud.
9.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 3124,12 eurot, enne 01.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 2693,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 3124,12 eurot alates 21.10.2019 kuni 21.05.2021 summas 365,94 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja konto oli hagejaga lepingu sõlmimise ajal arestitud ning kostja informeeris sellest ka hagejat.
10.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja ei ole hageja ees 01.08.2019 kompromissilepingust tulenevaid kohustusi täinud.
11.Kostja kohustus 01.08.2019 kompromissilepingu alusel võlgnevuse summas 5817,30 eurot tagastama maksegraafiku alusel perioodil 20.09.2019-20.04.2023. Kostja on jätnud kõik osamaksed tasumata. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu vähemalt kaht graafikujärgset makset tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kuna kostja ei tasunud ühtegi graafikujärgset makset, muutus kogu kompromissisumma sissenõutavaks alates 21.10.2019.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista 01.08.2019 kompromissilepingus kokku lepitud kompromiss-summa 5817,30 eurot ja lepingu punktis 5.1 nimetatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
13.Seoses kostja vastuväidetega, et kostjal konto oli arestitud nii esialgse lepingu sõlmimise ajal kui hagejaga sõlmitud kompromisslepingu ajal, märgib kohus, et 01.08.2019 kompromissilepingu sõlmimise ajal omandasid pooled kooskõlas VÕS § 578 lõikega 2 uued õigused ning loobusid varasematest nõuetest. Seega ei ole kohtul alust asuda hindama asjaolusid, mis puudutavad kostja poolt esialgse võlausaldaja xxx OÜ-ga laenulepingu sõlmimist. Samuti ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostja väide, et kostja konto oli kompromisslepingu sõlmimise ajal arestitud, kuna kõnealune asjaolu ei kohusta hagejat hoiduma kostjaga kompromisskokkuleppe sõlmimisest, et võimaldada kostjal oma võlgnevust maksegraafiku alusel tasuda.
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja esindaja on kostjale saatnud 3 tasulist kirja (dtl 9-11), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot hageja kasuks.
15.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhinõudelt 3124,12 eurot alates 21.10.2019 (võlgnevuse tekkimine) kuni 21.05.2021 (hagiavalduse esitamine) summas 365,94 eurot. Hageja selgituste kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivise summa 1085,32 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja peale kompromissi sõlmimist jooksnud viivisenõuet summani 365,94 eurot, et hagis esitatavad kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingu punktis 3.2 sätestatud määras, mis on 0,06% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 21.10.2019 kuni 21.05.2021 (579 päeva) viivist
põhivõlgnevuselt 3124,12 eurot viivisemääraga 0,06% päevas, mis on kokku 1085,32 eurot. Võttes arvesse, et hageja on viivisenõuet heas usus vähendanud, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 365,94 eurot.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 6 248,24 eurot. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.