Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-18645
Tsiviilasi
Caroly Rohela hagi Erkki Meidla vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Caroly Rohela apellatsioonkaebuse hind 7815,96 eurot Erkki Meidla apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Caroly Rohela apellatsioonkaebus Erkki Meidla apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. september 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Caroly Rohela (ik: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Apellant (kostja): Erkki Meidla (ik: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Pilv
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsus osaliselt, s.o Caroly Rohelalt Erkki Meidla kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse (kostja lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu 60 euro ulatuses ja sõidukulude 118,08 eurot väljamõistmata jätmise) osas.
2.Teha tühistatud uus otsus, millega mõista Caroly Rohelalt Erkki Meidla kasuks välja menetluskulud kokku 6898,08 eurot.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: „1. Jätta Caroly Rohela hagi Erkki Meidla vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Caroly Rohela kanda.
3.Välja mõista Caroly Rohelalt Erkki Meidla kasuks menetluskulud kokku 6898,08 eurot.
4.Caroly Rohela on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 6898,08 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
4.Jätta Caroly Rohela apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada Erkki Meidla apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Caroly Rohela (hageja) esitas 27.11.2019 maakohtule Erkki Meidla (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hageja palus esimese alternatiivina nõuda kostjalt järgmiste väidete: „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“, „Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“, „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes ka administreeris seda gruppi ning mind seal välja viskas“, „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“ ja „Kuid tegelikult on seal üks komejant ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“ ümber lükkamist, kohustades kostjat hiljemalt kolme päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist eemaldama veebilehel https://itserkki.eu/suunamudijate-valelik-mina-fishy asuvast blogipostitusest hageja nimi (Caroly Rohela) ning avaldama ja hoidma veebilehel https://itserkki.eu avalikult kättesaadavana vähemalt kolme kuu jooksul järjest järgneva sisuga teadet: „Mina, Erkki Meidla, laimasin Caroly Rohelat ja avaldasin tema kohta valeväiteid.
17.oktoobril 2019 avaldasin mina siin blogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina. #fishy“. Selles postituses avaldasin ma Caroly Rohela suhtes järgmised ebaõiged faktiväited: Caroly Rohela on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga.
Caroly Rohela on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes näkku. Caroly Rohela on selle grupi omanik ja viskas mu (Erkki Meidla) oma vestlusgrupist välja. Caroly Rohela on võltsinud andmeid. Caroly Rohela on ebaseaduslikult suurendanud kaasatust. Mul puuduvad mistahes andmed eeltoodud väidete esitamiseks ning sellest tulenevalt on kõik ülaltoodud faktiväited täiesti ebaõiged ning lükkan need siinsega ümber.“ Teise alternatiivina: kui kohus asub seisukohale, et hageja ei saa nõuda väidete, kus ei ole otsesõnu hagejat nimetatud, ümber lükkamist, kohustada kostjat eemaldama blogipostitusest (lausest „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes ka administreeris seda gruppi ning mind sealt välja viskas“) hageja nimi (Caroly Rohela) ning avaldama ja hoidma veebilehel https://itserkki.eu järgneva sisuga teadet: „Mina, Erkki Meidla, seostasin Caroly Rohelat õigustamatult minu 17. oktoobri 2019 blogipostituses „Suunamudijate valelik mina. #fishy“ järgmiste väidetega: (1) „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“, (2) „Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“, (3) „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“ ja (4) „Kuid tegelikult on seal üks komejant ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“. Käesolevaga lükkan selle seose täielikult ümber. Mulle ei ole kunagi olnud teada asjaolusid, et Caroly Rohelat nende väidetega seostada, ning seetõttu on Caroly Rohela nende väidetega seostamine olnud õigusvastane. Samuti on ebaõige väide „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes mind sealt välja viskas“. Mul ei ole kunagi olnud andmeid ega tõendeid, et Caroly Rohela oleks mind sellest grupist välja visanud.“ Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, seadusjärgses määras viivis väljamõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja varalise kahju hüvitis 535,96 eurot (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL kohtuvälised õigusteenuse kulud). Hagiavalduse kohaselt on hageja Eestis tegutsev blogija ja influencer, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalmeedias erinevate ettevõtetega koostöö tegemisega ning oma igapäevaelust lugejatele kirjutamisega. Peamised kanalid, mille kaudu hageja oma jälgijateni jõuab, on tema isiklik blogi (XXXXXXX) ja Instagrami konto. Blogipidamine ja sotsiaalmeedias koostööde tegemine on hageja põhitöö, mis toob talle kogu tema isikliku sissetuleku. Kostja on samuti blogija ja influencer, kes tegutseb peamiselt sotsiaalmeediakanalis Instagram ning enda blogis (XXXXXXX). Kostja on Eesti kontekstis väga mõjukas ja populaarne persoon – tal on sotsiaalmeediakanalis Instagram üle 22 000 jälgija. 17.10.2019 avaldas kostja oma blogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina. #fishy“. Postituses toob ta välja, kuidas mitmed influencerid ja blogijad tegelevad väidetavalt andmete võltsimise ja ebaseadusliku tegevusega. Mitmel postitusele lisatud kuvatõmmisel on õigustamatult kuvatud hagejat eristada võimaldavad andmed. Hageja lepinguline esindaja esitas 11.11.2019 kostjale nõude hüvitada avaldatud valeväidetest tekkinud mittevaraline kahju ning lükata väited ümber. Kostja keeldus sellest. Kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud: - Eestis leiab aset suur ja massiline petuskeem, mida viib läbi ka hageja. - Hageja kasutab temaga koostööd tegevaid ettevõtjaid ära, võttes neilt raha, aga siis neid pettes. - Hageja on oma sõprade vestlusgruppi administreerinud ja visanud kostja grupist välja.
- Hageja koos teiste influenceritega on võltsinud andmeid ja üritanud jätta muljet, et andmete võltsimine on aus tegevus, ning hageja tegevus on ebaseaduslik. Hagejal on tekkinud kostja tegevuse tõttu oluline mittevaraline kahju ning õiglane hüvitis oleks vähemalt 10 000 eurot. Hageja au ja hea nimi on saanud tugevalt kahjustada, rikutud on hageja ja tema lähedaste õigust eraelu kaitsele, põhjustatud hagejale liigset stressi, ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja teiste inimestega suheldes, kahjustatud hageja suhteid teiste isikutega. Kostja õigusvastase tegevuse eesmärk oli tuua kaasa hageja umbusaldamine blogijate ja turundusinimeste seas, s.o kahjustada konkurendi mainet. Hageja kaotas koostöölepingu ettevõttega Heveren. Hageja jälgijate hulk sotsiaalmeediakanalis Instagram vähenes ligi 2400 võrra, mis moodustab kogu vaatajaskonnast ligi 43%. See tähendab, et hageja atraktiivsus võimalike koostööpartnerite silmis langes ligi poole võrra.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja au ja väärikust riivanud ega avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja ei saa nõuda nende faktiväidete ümberlükkamist, mis hagejat ei puuduta. Kõnealusest neljast väitest kolm on väärtushinnagud ning ei puuduta hagejat. Kostjat ajendas postitust kirjutama asjaolu, et mitmed blogijad/suunamudijad püüavad suurendada sotsiaalmeedias oma jälgijate või nende postitustele „meeldimisi“ („like“) panevate inimeste arvu, leppides kokku, et kõik lisavad vastastikku üksteise postitustele „meeldimisi“. Seeläbi jääb sotsiaalmeedia programmidele ebaõige mulje, et isiku postitused on populaarsemad kui need tegelikult on. See võimaldab blogijal/suunamudijal müüa oma reklaampostitusi suurema tasu eest. Sellisel eesmärgil reklaamis ennast sotsiaalmeedias Telegrami rakenduse vahendusel grupp nimega „Engagement grupp“. Sotsiaalmeedia kasutajate kokkulepped vastastikuste postituste „meeldimiseks“ ja jagamiseks, et enda populaarsust suuremana presenteerida, on ebaõiged. Faktiväide, et hageja on Engagement grupi administraator ning eemaldas kostja grupist, on tõene. Suunamudijana, s.o avaliku elu tegelasena, peab hageja taluma rohkem kriitikat võrreldes keskmise inimesega. Kahjunõue on alusetu, sest kostja pole hageja isiklikke õigusi rikkunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 19. märtsi 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 6720 eurot koos käibemaksuga ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleks postitus käsitletud teemade järgi jagada kaheks osaks: 1) kostja arvamus suunamudijate tegevuse kohta; 2) kostja kirjeldus Telegrami rakenduse vestlusgrupi „Engagement grupp“ kohta. Postituse osa, kus kostja on esitanud arvamuse suunamudijate tegevuse kohta, on selgelt üldistav ja selle sidumine hagejaga on kunstlik. Kuivõrd kostja esitas oma isikliku arvamuse üldiselt suunamudijate tegevuse kohta, ei pea kohus vajalikuks hinnata Siim Säinase asjatundja arvamust ning analüüsida, kas Engagement grupp on kasutanud ebaausaid võtteid oma jälgijaskonna kunstlikuks suurendamiseks. Engagement grupi ekraanitõmmiselt nähtuvad teistele isikutele andmed, millest mõistlik inimene saab järeldada, et hageja võib olla grupi omanik („owner“) ja administreerib gruppi („Caroly Rohela remowed you“). Tähtsust ei oma, kas grupp loodi mitme isiku või ainult hageja poolt ning et oleks fikseeritud, et hageja eemaldas grupist just kostjanimelise (E. Meidla) isiku (kostja osales grupis teise nime all). Kostja võis teha oma järeldused nimetatud andmete põhjal ja postituses kirjeldab kostja just grupi liikmetele teadaoleva isiku grupist välja heitmist. Tunnistaja A.K. ütlused ei välista, et hageja võis kostja (osales grupis Aleksandr Smirnofi nime
all) grupist eemaldada. Tunnistaja väide, et kostja eemaldamise otsus sündis kollegiaalselt, ei oma tähtsust, sest kostja sai oma järeldused teha talle nähtava info põhjal. Postituses esitatu „Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku! See teema on nii vale, vale, vale“ on väärtushinnang. Postituses puuduvad väited, et Caroly Rohela on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga, Caroly Rohela on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes näkku, Caroly Rohela on võltsinud andmeid ja ebaseaduslikult suurendanud kaasatust. Kohus nõustub ka kostja vastuväitega, et hageja suunamudijana, kellel on mitmeid tuhandeid jälgijaid ja kellele ettevõtted pakuvad reklaamimiseks oma tooteid, on avaliku elu tegelane, kes peab taluma rohkem kriitikat võrreldes keskmise inimesega. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet või väärtushinnangut ning puudub alus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks. Hageja suunamudijana ja avaliku elu tegelasena pidi arvestama, et tema tegevust ja tegevusvaldkonda võidakse kritiseerida. Seega ainuüksi VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt puudub alus hagis toodud alustel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, st ei ole hageja au ja väärikust riivanud, puudub alus VÕS § 131 alusel kahju hüvitamise nõudeks. Väidetav koostööpartneritest ilma jäämine ei saa ka olla käsitletav mittevaralise kahjuna. Arvestatavaks tõendiks ei saa olla Martin Aheri eelhinnag. Tegemist ei ole eksperthinnanguga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) mõttes. Dokumendist ei nähtu, millise alusinfo põhjal M. Aher tulemuseni jõudis, s.o dokumendi usaldusväärsus ei ole kontrollitav. Kuivõrd kohus leidis, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet või väärtushinnangut, puudub vajadus hinnata Inge Rumesseni arvamust ja emotsioonidetektori väljavõtteid. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja palub mõista hagejalt välja menetluskulud 14 973,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja on kulutanud õigusabi osutamisele 79 tundi 20 minutit. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 160 eurot 55 h 36 m (9685,30 eurot + km), tunnitasuga 150 eurot 12 h 1 m (1802,50 eurot + km) ja tunnitasuga 120 eurot 8 h 15 m, s.o sõiduaeg Tallinn-Jõhvi-Tallinn (4 h 15 m + 4 h) (990 eurot + km). Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot (lisandub käibemaks 32 eurot). See vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud on ajaliselt ülepaisutatud, ebamõistlikult suured ja ei seostu sisulise õigusnõustamisega. Kohus jätab välja mõistmata tasu kohtuteeside koostamisele kulunud aja (20,5 h) eest. Riigikohus on selgitanud, et kui dokumendid kordavad sama asja, siis ei ole põhjendatud arvestada nende eest korduvalt tasu. Teesid on kokkuvõte eelnevatest menetlusdokumentidest, mis ei anna menetlusse midagi juurde (3-2-1-43-10). Kohus ei ole nõudnud teeside esitamist. Samuti jätab kohus rahuldamata taotluse kostja esindaja sõidule kulunud aja (8,15 h), hüvitamiseks. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtuistungile sõitmise ajakulu puhul pole tegemist õigusteenuse osutamisega, seega ei ole põhjendatud selliste kulude väljamõistmine vastaspoolelt (RKTKm 3-2-1-64-13, p 13; 3-2-1-65-13, p 17). Lisaks jääb arusaamatuks sõiduaja tasu (990 eurot + km) arvutuskäik. Kohus saab tasu suuruseks 978 eurot (8,15 × 120). Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiteks valmistumine ja istungitel osalemine. Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (nõupidamised kliendiga, e-kirjade koostamine, vastamine, kliendi esitatud materjalidega tutvumine jne) ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ning seda ei saa teiselt poolelt välja mõista.
Arvestades kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 35 tundi (79,20 tunnist on maha arvestatud teeside koostamisele ja sõidule kulunud aeg kokku 28,65 h ning korraldava iseloomuga toimingud 15,55 h) ja tasuks koos käibemaksuga 6720 eurot. Lisandub kostja taotletud viivis TsMS § 177 lg 2 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.C. Rohela esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus ebaõigesti, et postituses puuduvad hagejat puudutavad väited. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (3-2-1-11-04, p 11) tekib hagejal nõudeõigus ka siis, kui postituses kahjustatakse selliste inimeste mainet, kes on engagement gruppide administraatorid (või liikmed) ja ühe administraatorina (või liikmena) tuuakse välja hageja täisnimi. Ka selliselt seostab mõistlik lugeja laimu hagejaga. Kostja väited käivad engagement grupi kohta, kus oli ka hageja, sest kostja avaldas selle grupi kohta „tõendid“ ning väitis, et selles grupis tegeletakse kõigi nimetatud tegevustega: kaasatuse ebaseadusliku suurendamise, koostööpartneritele näkku sülitamise, andmete võltsimise ja petmisega. Reklaami ostja petmine on objektiivselt tõendatav. Pärast nende halvustavate väidete esitamist ütleb kostja, et ta visati ühest sellisest grupist välja ning grupi omanik oli hageja, kes administreeris gruppi. Kostja laimas hagejat veel täiendavalt, nimetades hagejat võltsijaks ja seaduserikkujaks. Asjaolu, et kõik hagis toodud väited käivad hageja kohta, tõendab ka keeleteadlase M. Aheri arvamus, mille kohus jättis ebaõigesti arvestamata. Isegi kui tegemist pole eksperthinnanguga, on tegemist dokumentaalse tõendiga; 2) tuvastas kohus ebaõigesti selle, kas kostja on suutnud tõendada avaldatud väidete tõesust/väärtushinnangute kohasust. Samuti jättis kohus ebaõigesti kvalifitseerimata, kas kostja avaldatud faktiväited (või väärtushinnangud) on tõesed (või põhjendatud). Kohus pole analüüsinud mitte ühtegi sellekohast vastuväidet või tõendit. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 1047 lg 1, kuna leidis, et postitus sisaldab üksnes väärtushinnanguid. Teiseks jättis kohus ekslikult kohaldamata VÕS § 1046, sest hageja kahju hüvitamise nõudeid saab analüüsida ka siis, kui tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega; 3) jättis kohus ebaõigesti tuvastamata, kas hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks seotud petusskeemiga, sülitaks koostööpartneritele näkku, tegeleks ebaseadusliku tegevusega ja võltsiks andmeid või suurendaks ebaseaduslikult kaasatust. Hagi tulnuks vähemalt nende väidete osas rahuldada ning rahuldada ka kahjunõuded. Sealjuures tulnuks arvestada ka emotsioonidetektori väljavõtteid ja I. Rumesseni arvamust. Kohtu VÕS § 127 lg-l 1 tuginev materiaalõiguslik käsitlus ei saa juba ainuüksi seepärast olla õige, et au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju nõue baseerub VÕS § 1045 lg 1 p-l 4; § 1046 lg-l 1; § 1047 lg-l 1 ja § 134 lg-l 2. Varalise kahju nõude osas kohaldas kohus vääralt VÕS § 131. Hageja kohtueelsele õigusabile tehtud kulutuste hüvitamise nõue tulnuks lahendada VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel; 4) ei ole hageja avaliku elu tegelane. Teda ei muuda avaliku elu tegelaseks üksnes sotsiaalmeediakontol piltide jm sisu avaldamine. Kuna kostja ei tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saab vastava järelduseni jõuda, kohaldas kohus vääralt VÕS § 1046 lg 2 või § 134 lg 5. 5) ei täitnud kohus nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid, mis põhjustas ebavajalikud menetluskulud. Kohus ei avaldanud pooltele, et kohtu hinnangul ei käi väited hageja kohta. Selle asemel lasi kohus pooltel kulutada märkimisväärselt ressurssi, et tõendada väidete sisu;
6) vaidlustas hageja ka menetluskulude ulatuse. Olukorras, kus kostja vaidlustas asjaolu, et väited puudutavad hagejat, poleks kostja pidanud esitama muid väiteid, vaid taotlema vaheotsuse tegemist. Seega põhjustas kostja põhjendamatult täiendavad menetluskulud.
5.E. Meidla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsuse tühistamist kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, mõistes C. Rohelalt E. Meidla kasuks välja maakohtu menetluskulud 14 973,36 eurot (koos käibemaksuga). Samuti jätta C. Rohela kanda apellatsioonimenetluse kulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vähendas kohus alusetult kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust ilma sisuliselt tehtud tööd ja menetluskulude nimekirja analüüsimata. Tegemist on keskmisest mahukama ja keerulisema vaidlusega. Hageja esitas arvukalt tõendeid (ca 40), kostja pidi kulutama märkimisväärselt aega hageja meelevaldsete käsitluste ümberlükkamiseks; 2) kuuluvad kohtukõne teeside koostamise kulud hüvitamisele. Kohus ei saa otsustada, et vajaliku toimingu teostamine oma õiguste kaitseks ei ole põhjendatud. Menetlusosalisel on TsMS § 402 järgi õigus esitada lõplikud seisukohad. Kohus määras 10.02.2021 kohtuistungil menetlusosalistele tähtaja lõplike kirjalike seisukohtade esitamiseks. Mõistetavalt on teesides ka varem esitatud mõtteid, seetõttu ongi kulunud ca 40 lk dokumendi koostamiseks ca 20 tundi. Kostjal kulus mahuka hagi (13 lk) ja arvukate tõenditega (19) tutvumiseks ning põhjaliku vastuse koostamiseks (13 lk, 5 lisa) 12 h 36 m. Kohtupraktikas peetakse tavapäraseks, et menetlusdokumendi 1 lk koostamiseks kulub ca 1 h. 13.04.2020 esitas hageja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Ajakulu 57 m hageja esindaja ja kliendiga suhtlemiseks ning seisukoha esitamiseks on mõistlik. 05.05.2020 esitas hageja mahuka menetlusdokumendi (14 lk), millele oli lisatud 19 tõendit. Ajakulu 16 h 42 m sellises mahus dokumentide läbitöötamiseks ja 19 lk pikkuse 15 lisaga vastuse koostamiseks on mõistlik. Asja mahtu ja keerukust arvestades on mõistlik aeg ka 1 h 23.09.2020 kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohtuistungil osalemisele kulus 22 m. Kuna kohus suunas pooli kompromissile, siis on kostja esindaja kulutanud 15 m kliendiga kompromissi arutamisele. Vastavat seisukohta ei saa kujundada ilma kliendiga arutamata. 28.09.2020 kulus kostja esindajal 25 m 23.09.2020 kohtumäärusega ja 23.09.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumisele ning kliendile selgitava e-kirja koostamisele. Advokaat peab ennast kohtumäärusega kurssi viima ning selle sisu kliendile selgitama. Samuti peab esindaja tutvuma kohtuistungi protokolliga, et otsustada, kas on vajalik taotleda protokolli parandamist. 30.10.2020 esitas kostja taotluse asjatundja S. Säinase arvamuse asja juurde võtmiseks. 2 h 43 m on täiendavate tõendite kogumiseks, analüüsiks ja taotluse koostamiseks mõistlik aeg. Hageja esitas 30.10.2020 tunnistajate ülekuulamise taotluse, millega kostja esindaja tutvus ja esitas põhjendatud vastuse. Nendeks toiminguteks kulus 5 h 7 m. 13.11.2020 tutvus kostja esindaja hageja 13.11.2020 seisukohaga ja koostas seisukoha koos täiendavate tõenditega, juhindudes 30.10.2020 kohtumäärusest. Toimingute mahtu arvestades on 1 h 14 m mõistlik ajakulu. 01.02.2021 suhtles kostja esindaja kliendiga seoses võimalike täiendavate tõendite esitamise taotlusega, et välja selgitada, kas oleks võimalik kustutatud vestlusi taastada. Ajakulu 30 m. 09.02.2021 tutvus kostja esindaja hageja seisukoha ja kohtu kirjaga, millest nähtuvalt loobus hageja tunnistaja P.T. ülekuulamisest. Hageja tekitas täiendavaid kulusid, taotledes esmalt isiku ülekuulamist ja hiljem loobudes taotlusest. 18 m on põhjendatud ajakulu.
09.02.2021 ajakulu 2 h istungiks ettevalmistamisele on vaidluse mahtu ja küsitlemiseks ettevalmistamist arvestades põhjendatud. 10.02.2021 istungil osalemise ajakulu on 2 h 32 m. Lisaks on kostja kulutanud 1 h 48 m kohtuistungi protokolliga tutvumisele, hageja protokolli parandamise taotlusega tutvumisele ja selles osas seisukoha koostamisele. Hageja protokolli parandamise taotlus jäi rahuldamata. Hageja peab hüvitama alusetu taotluse menetlemise kulud. Kostja esindaja on koostanud kaks korda menetluskulude nimekirju (kokku 40 m) ning teinud muid vajalikke toiminguid suheldes kliendi ja kohtuga (nt istungiaja kooskõlastamine); 3) jättis kohus põhjendamatult hüvitamata kostja esindaja kohtuistungile sõitmisega seotud kulud. Sõiduaeg oli kokku 8 h 15 m (4 h 15 m + 4 h, esindaja osales kahel kohtuistungil Jõhvi kohtumajas). Tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks), on sõiduaja maksumus 990 eurot, koos käibemaksuga 1188 eurot. Nõustuda ei saa kohtupraktikaga, mille kohaselt peaks advokaadile hüvitama ainult auto amortisatsiooni kulu 0,3 eurot kilomeetri kohta. Kui lepinguline esindaja peab kulutama märkimisväärse osa tööpäevast kohtuistungile sõitmiseks, siis on loogiline ja õiglane, et talle tuleb selle eest tasu maksta, kuna tegemist on tema tööajaga. Kui sõidukulude hüvitamise aluseks on põhimõte, mille kohaselt 1 km eest hüvitatakse 0,3 eurot (RKTKm 2-14-14536, p 16), siis on igal juhul põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja sõidukulud 199,20 eurot (166 × 4 × 0,3), koos käibemaksuga 239,04 eurot.
6.E. Meidla vaidleb C. Rohela apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja asunud muutma postituses esitatud lausete teksti, kuid kohus saab hinnata reaalselt kostja poolt avaldatud lauseid ja nende sisu. Tegemist on teadliku kohtu eksitamisega; 2) tuvastas kohus õigesti, et hageja oli Telegrami vestlusgrupi „Engagement grupp“ omanik, kes kostja grupist eemaldas. Küsimus sellest, kas otsus kostja grupist eemaldada tehti hageja poolt või grupi liikmetega kollegiaalselt, ei oma tähtsust, sest kostja sai lähtuda talle nähtavast infost. Hageja pole vaidlustanud, et Telegrami rakendus töötab kostja näidatud viisil. Hageja pole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, kuidas ja kelle poolt otsustati grupp luua ning kes olid selle ühised loojad/omanikud. Kui hageja lõi vestlusgrupi, mille liikmed said sinna omakorda uusi liikmeid kutsuda ja presenteeris ennast avalikult kui grupi omanikku, siis ei saa hageja teha kostjale etteheited, et kostja viitas talle kui grupi omanikule. Kuna 10.02.2021 kohtuistungil hageja väitis, et ta eemaldas kasutaja Aleksandr Smirnofi ja ei teadnud, et tegu oli kostja varjunimega, on hageja esitanud teadvalt ebaõigeid väiteid, et ta polnud grupi omanik ja gruppi pole võimalik administreerida. Asjaolu, kas hageja teadis grupi kasutaja pärisnime või kas toimus arutelu kostja grupist eemaldamise üle, ei muuda ebaõigeks kostja väidet enda grupist eemaldamise osas. Samas vestluse sisu kinnitab, et hageja ja grupi liikmed teadsid, et kostja kasutas varjunime Aleksandr Smirnof; 3) oli Engagement grupi eesmärk kunstlikult üksteise postitustele meeldimiste ja kommentaaride lisamine ning enda kaasatuse suurendamine eesmärgiga presenteerida ennast sotsiaalmeedias tegelikust populaarsemana. See pole eetiline ja on sisult pettus. Hageja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-04 pole asjakohane. Kostja on postituses selgitanud oma subjektiivset arvamust, et engagement grupid pole eetilised. Kostja on tõendanud oma hinnangute õigsust. Kostja on ümber lükanud hageja väite, et tema loodud „Engagement grupp“ on sõprade toetusgrupp. Hageja pole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et grupis olnuks ainult sõbrad, kes rääkisid isiklikest probleemidest. Ekraanitõmmised tõendavad, et tegelikult jagati Instagrami postitusi eesmärgiga üksteise postitustele meeldimiste ja kommentaaride lisamine. K.-R. Laurits on kostjale saadetud kutses kirjutanud, et grupi tegevuseks on vastastikku meeldimiste ja kommentaaride jagamine ning eesmärgiks kaasatuse suurendamine. S. Säinase asjatundja arvamus tõendab, et sellised grupid on ebaeetilised;
4) on kohus õigesti järeldanud, et kostja pole hageja isiklikke õigusi rikkunud. Kõnealusest neljast väitest kolm ei puuduta hagejat ega ole faktiväited, vaid on kostja arvamused/hinnangud. Hageja ei saa nõuda nende väidete ümberlükkamist, mis hagejat ei puuduta. - Postituse lause: „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“ on kostja arvamus/kommentaar selle kohta, mis suunamudijate maailmas üldiselt toimub. Tegemist on väärtushinnanguga, mis ei puuduta konkreetselt hagejat. Kostja ei tee hagejale nimelist viidet enne, kui postituse lõpus seoses sotsiaalmeedia grupi administreerimisega. - Lause: „Ettevõte soovib saada head kajastust oma tootele või teenusele. Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“ on kostja arvamus/väärtushinnang, mis on esitatud üldistatult. Isegi kui see oleks esitatud hageja kohta, siis vastab see tõele, sest kostja on tõendanud, et hageja lõi kaasamise grupi, mille eesmärgiks oli üksteise kaasatuse kunstlik suurendamine, mis tähendab, et koostööpartneritele on võimalik esitada ebaõigeid andmeid enda populaarsuse osas, mis ongi koostööpartnerite petmine. - Lause: „Tuginedes piltidele on grupi omanik Caroly Rohela, kes ka administreeris seda gruppi ning mind sealt välja viskas. Hilisemalt väitis, et temal sellist gruppi pole ning ta oli paugu otsas kui puu käis“ vastab tõele. - Lause: „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on! Kuid tegelikult on seal üks komejant ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“ on kontekstist välja rebitud. Tegemist on väärtushinnanguga. Kostja pole väitnud, et hageja tegeleks ebaseadusliku tegevusega. Kostja on avaldanud oma arvamust üldiselt ja abstraktselt. Samas isegi kui kostja oleks esitanud konkreetse faktiväite hageja kohta, ei oleks väide ebaõige; 5) on õige ja kooskõlas Riigikohtu selgitustega maakohtu järeldus, et avaliku elu tegelasena peab hageja arvestama, et tema tegevust võidakse rohkem kritiseerida. Hageja defineerib ennast kui suunamudijat ning suunamudija eesmärgiks ongi olla avalikult tuntud ja omada võimalikult palju jälgijaid, sest see võimaldab äriühingutega koostööd tehes reklaami müüa; 6) on õige kohtu seisukoht, et kuna kostja pole avaldanud ühtegi ebaõiget faktiväidet ega väärtushinnangut, siis puudub vajadus asuda sisuliselt lahendama hageja kahjunõudeid; 7) jättis kohus õigesti tähelepanuta M. Aheri eelhinnangu, I. Rumesseni arvamuse ja emotsioonidetektori väljavõtted, sest need tõendid on asjakohatud. M. Aheri eelhinnang on sisult oletus. Teadmata on, millise info alusel ja metoodikaga on eelhinnang koostatud. I. Rumesseni oletused, mitme isikuni võis postitus jõuda, on ebaõiged. Kostja on tõendanud, et postitus jõudis ca 7300 isikuni ja keskmiselt veedeti seda lugedes aega 43 s; 8) ei ole kohus selgitamiskohustust rikkunud. Kohus ei pea eelistungil asuma hagi sisuliselt lahendama ja teatama, kas tegemist on faktiväite või väärtushinnanguga. Hinnates menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid, on ilmselge, et pooled said aru, mille üle vaieldakse.
7.C. Rohela vaidleb E. Meidla apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) kohus ei eksinud kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja ei väljunud diskretsiooni piiridest. Kostja ei ole suutnud selgitada poolte menetluskulude kolmekordset erinevust olukorras, kus menetlusosalised (mõlemat poolt esindasid vandeadvokaadid) tegid võrdväärses ulatuses menetlustoiminguid. Kohus ei ole väljendanud, et kostjal oleks tavapärasest suurem tõendamiskoormis, ning kostja polnud sunnitud tegema suuremahulisi menetlustoiminguid. Õiguskirjanduses on kirjutatud, et ajakulu hindamisele tuleb läheneda toimingupõhiselt ehk vaadata, millised toimingud olid menetluse seisukohast vajalikud, ning arvesse saab võtta ka objektiivseid asjaolusid, nt kas menetlusdokumendis toodu kattub varasemalt kirjutatuga. Kuna
kostja lõppteesid olid refereering varem esitatust ja ei andnud menetlusse midagi juurde, ei ole põhjendatud teeside esitamise eest kulusid kindlaks määrata. Kostja on esitanud menetluskuluna hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastuse koostamise. Kohus kuulas tunnistaja üle. Kuna kostja esitas hageja taotlusele põhjendamatu vastuväite, siis on mõistetav, et kohus jätab selles osas kostja menetluskulu välja mõistmata. Kostja kirjutab, et esindaja suhtles kliendiga seoses võimalike täiendavate tõendite esitamise taotlusega. Kuna õiguskirjanduses on öeldud, et menetluskulude kindlaksmääramisel arvestatakse menetlustoiminguid, ei saa kohus kindlaks määrata kulu selle eest, et kostja ja tema esindaja teineteisega vestlesid; 2) võis kostja esindajaga sõiduaja hüvitamises kokku leppida, kuid põhjendatud ei ole selle kulu väljamõistmine hagejalt. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus, mille kohta kostja pole andmeid esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 6898,08 eurot, s.o lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 6720 eurole tuleb hagejalt välja mõista ka kostja lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamiseks 60 eurot ja sõidukulud 118,08 eurot. Muus osas tuleb maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon jätta muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
9.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja isikuõigusi sellega, et avaldas oma isiklikus internetiblogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina. #fishy“ järgmised väited: 1) „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline.“ 2) „Ettevõtte maksab selle eest suunamudijatele ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku.“ 3) „Tuginedes piltidele on grupi omanik Carola Rohela, kes ka administreeris seda gruppi ning mind sealt välja viskas.“ 4) „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“ Hagiavalduse resolutsiooni kohaselt on tegemist faktiväidetega ning hageja soovib nende ümberlükkamist. Hagiavalduse III osas märkis hageja, et kostja postituses avaldatud väited võivad olla käsitletavad ka ebakohaste väärtushinnangutena. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et jätab kohtu otsustada, kas tegemist on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega.
10.Ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust (sh ebaõigete andmete ümberlükkamist) saab hageja nõuda, kui need käivad tema kohta. Õiguskirjanduses (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. § 1046 komm 3.2.) on asutud seisukohale, et au teotavad faktiväited ja väärtushinnangud võivad
puudutada kannatanut mh kaudselt ning samas on viidatud asjakohasele Riigikohtu praktikale (näit Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 11). Selleks, et hinnata, kas avaldatud väited käivad hageja kohta, tuleb hinnata vaidlusalust postitust tervikuna. Nii hageja kui kostja olid engagement grupi liikmed ning kostja avaldas vaidlusaluse postituse pärast hageja poolt tema grupist väljaviskamist. Postituses on avaldatud üksnes hageja nimi, kes on grupi omanik ja kes administreeris grupi tegevust. Seega ei saa väita, et kuna väidetes 1, 2 ja 4 pole hagejat nimeliselt märgitud, ei puuduta nimetatud väited hagejat. Hageja esitatud M. Aheri eelhinnang (I kd, tl 127-128) on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud tõendiga ei arvestanud. Kostja seisukoht, et M. Aheri eelhinnanguga ei saa arvestada, kuna tegemist on asjakohatu tõendiga, on põhjendamatu. M. Aheri eelhinnangu kohaselt käivad E. Meidla tekstist pärinevad väited 3 ja 4 sõnasõnaliselt C. Rohela kohta. Väited 1 ja 2 käivad samuti C. Rohela kohta, kuid lugeja peaks nende väidete temaga seostamiseks postituse lõpuni läbi lugema. Ringkonnakohus, arvestades muu hulgas M. Aheri eelhinnanguga, nõustub hagejaga, et vaidlusalused väited on seostatavad hagejaga. Mõistlik lugeja saab postituset lugedes aru, et väited 1, 2 ja 4 puudutavad hagejat vähemalt kaudselt ning hagejal on õigus nõuda kõikide blogis avaldatud väidete osas VÕS § 1046 lg-s 1 või § 1047 lg-s 1 ettenähtud õiguskaitsevahenditd kohaldamist. Arvestades eeltoodut on ekslik maakohtu seisukoht, et blogis avaldatud väited 1, 2 ja 4 ei puuduta hagejat. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendusi.
11.Riigikohus on mitmetes lahendites (näit lahend nr 3-2-1-161-05, p 10) asunud seisukohale, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärtus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et blogis avaldatud andmetest on faktiväitena käsitletav väide 3 ning väited 1, 2 ja 4 on käsitletavad väärtushinnangutena. Selliselt on hagis nimetatud väiteid käsitlenud ka maakohus.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väide 3 on käsitletav faktiväitena ning kostja on tõendanud selle vastavust tegelikkusele. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja vestlusgrupi „Engagement grupp“ omanik, kes administreeris seda gruppi ja kes kostja sellest grupist eemaldas. Maakohtu nimetatud järeldus põhineb hinnangu andmises kõikidele kostja esitatud tõenditele ja faktilistele asjaoludele, milliseid hageja ei ole suutnud menetluse kestel kummutada. Seega on hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et väide 3 ei vasta tegelikkusele, paljasõnaline. Kostja 05.02.2020 seisukoha lisast 1 (vt ekraanitõmmis, I kd, tl 83) nähtub, et K. R. Laurits kutsus 13.10.2019 kostja vestlusgrupiga liituma ning saatis kostjale vestlusgrupi lingi, mille avamise kaudu oli võimalik vestlusgrupiga liituda. Kostja 15.09.2020 menetlusdokumendi lisa 11 ja 04.11.2020 menetlusdokumendi lisa 1 ja 2 (vt ekraanitõmmised, II kd, tl 50-73) tõendavad, et kostja oli grupi liige alates 14.10.2019, vestlusgrupi tegelikuks eesmärgiks oli vastastikku teineteise postitustele meeldimiste ja kommentaaride panemine eesmäregiga olla populaarsem ning et hageja eemaldas vestlusgrupist kostja. Samuti kinnitavad eelnimetatud tõendid (ekraanitõmmistelt nähtuv vestluse sisu), et kostja liitus grupiga Aleksander Smirnof varjunime all.
Kuna väide 3 sisaldab tõeseid andmeid hageja kohta, on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 1047 lg 1.
13.Maakohus on õigesti leidnud, et väited 1, 2 ja 4 on käsitletavad väärtushinnangutena, kuid ei ole õigusvastased (ebakohased) ning seetõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et väärtushinnangute (väited 1, 2 ja 4) õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb esmalt teha kindlaks, mis ajendas kostjat vaidlusalust postitust avaldama. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 13 märkis, oli vestlusgrupi eesmärgiks vastastikku teineteise postitustele meeldimiste ja kommentaaride panemine ning jätta seeläbi sotsiaalmeedia programmidele ebaõige mulje konkreetse isiku postituse tegelikust populaarsusest. Kostja postituse sisu kohaselt oli põhimõtteliselt ebaõige sõlmida sotsiaalmeedia kasutajate vahel omavahelisi kokkuleppeid vastastikuste postituste „meeldimiseks“ ja jagamiseks sotsiaalmeedias, et seeläbi enda populaarsust suuremana presenteerida. Ringkonnakohus leiab, et S. Säinase hinnang vaidlusaluse postituse kohta (II kd, tl 30-31) on käsitletav kirjaliku tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning väärtushinnangute (väited 1, 2 ja 4) õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb sellega arvestada. Konkreetselt nähtub S. Säinase hinnangust, et vestlusgrupi eesmärgiks oli luua potentsiaalsetele koostööpartneritele mulje, et konkreetne suunamudija on tegelikust populaarsem ja tema nn kaasatuse reiting on suurem. Kui koostööpartnerit ei informeerita sellest, et andmeid on kunstlikult moonutatud, siis on tegemist 100% ebaeetilise tegevusega.
14.Vaidlusaluses postituses avaldatud väidetes 1, 2, ja 4 on kostja andnud hinnangu suunamudijate tegevusele ning arvestades kostja poolt postituse avaldamise eesmärki, on need väited seostatavad hagejaga ning nendes väljendub hinnang hageja kui vestlusgrupi omaniku ja administreerija tegevusele. Isiku kohta avaldatud väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust ja väärust. Oluline on rõhutada, et kostja on vaidlusaluses postituses faktilisi asjaolusid selgitanud ning väidete 1, 2 ja 4 väärtushinnanguks lugemisel tuleb lähtuda postituse tekstist tervikuna. Seetõttu ei ole õige hagiavalduses väidetu, et ka väidete 1, 2 ja 4 puhul on tegemist faktiväidetega. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et jätab kohtu otsustada, kas avaldatud väited 1, 2 ja 4 on faktiväited või väärtushinnangud. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajandit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 1 esimene lause kohaselt eeldatakse teise isiku õigust rikkuva teo õigusvastasust. Samas tuleneb VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada tuleb kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Sarnaselt on VÕS § 1046 lg 1 kohaldamist käsitlenud ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1153-16, p 35; nr 3-2-1-161-05, p 15; 3-2-1-127-08, p 16). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tema poolt hageja kohta avaldatud väited 1, 2 ja 4 ei ole õigusvastased. Väidete avaldamine on ajendatud hageja enda käitumisest ning nendes väljendub hageja ebaeetilisele tegevusele seoses vestlusgrupiga „Engagement grupp.“
Muu hulgas ei ole väide 2, s.o „Ettevõtte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku!“ ringkonnakohtu arvates samuti õigusvastane. Tegemist on kujundliku väljendiga ning lähtudes väitele 2 järgnevat tekstilõigust, oli rõhuasetus hageja valel ja ebaeetilisel käitumisel. Vestlusgrupi tegevuse eesmärgist tulenevalt peab hageja kui grupi omanik ja administreerija sellist postituses avaldatud väärtushinnangut (kriitikat) taluma.
15.Kuna kostja poolt avaldatud faktiväide ei olnud õigusvastane ega ebaõige ning väärtushinnangud ebakohased, jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja varalise kahju (VÕS § 128 lg 3) ja mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 2) nõuded.
16.Vastuseks muudele apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja viidatud Eesti Keele Instituudi e-keelenõu väljavõtted (I kd, tl 139-142) ning I. Rumesseni arvamus (I kd, tl 148) tõendavad hageja arvates kahju suurust. Kuna maakohus ei tuvastanud hageja isiklike õiguste rikkumist, siis ei pidanudki maakohus nimetatud tõendeid kohtuotsuses hindama. Hagiavalduse kohaselt on hageja tegutsev blogija ja suunamudija, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalmeedias erinevate ettevõtetega koostööde tegemiseks ning oma igapäevaelust lugejatele kirjutamisega. Blogi pidamine ja sotsiaalmeedias koostööe tegemine on hageja põhitööks, mis toob talle kogu tema isikliku sissetuleku. Seega on hageja igapäevane tegevus suunatud avalikkusele ning maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja peab oma tegevuse eripärast tulenevalt taluma võrreldes keskmise inimesega rohkem kriitikat. Põhjendamatu on ka hageja väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei suunanud pooli vaheotsuse tegemisele. VÕS § 449 lg 1 kohaselt saab kohus teha vaheotsuse üksnes poole taotlusel. Asja materjalidest nähtuvalt pooled maakohtu menetluses sellekohast taotlust ei esitanud ning hageja vandeadvokaadist esindajale pidi TsMS § 449 lg 1 sisu olema teada. Kostja apellatsioonkaebus
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 14 973,36 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja on kulutanud õigusabi osutamisele 79 tundi 20 minutit. Õigusabi on osutatud valdavalt (55 h 36 m) tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks) ja väikeses osas (12 h 1 m) tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks). Sõiduaeg kohtuistungitele Tallinnast Jõhvi ja tagasi (kokku 8 h 15 m) on arvestatud tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 35 tundi (s.o arvestas 79,20 tunnist maha teeside koostamise 20,5 h, sõiduaja 8,15 h ja korraldava iseloomuga toimingud 15,55 h) ning tasuks koos käibemaksuga 6720 eurot (tunnitasu 160 eurot + käibemaks).
18.Riigikohtu praktika kohaselt on lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub hagita menetluse sätete järgi, peab kohus kontrollima menetluskulude põhjendatust ka osas, millele menetlusosaline ei ole otseselt viidanud.
19.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire, kui luges täies ulatuses põhjendamatuks kostja esindaja ajakulu kirjalike teeside koostamisele. Maakohtu 10.02.2021 kohtuistungi protokollist nähtuvalt leppisid pooled kohtuistungil kokku, et edasi arutatakse asja kirjalikus menetluses, kohus määras pooltele kirjalike teeside esitamiseks tähtaja 03.03.2021 ja kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 19.03.2021.
TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Seega on TsMS § 402 lg-st 2 tulenevalt lõplike teeside (kohtukõne) puhul tegemist asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõttega, s.o lühikese kokkuvõtva menetlusdokumendiga. Kostja on teesidena esitanud 43 lehekülje pikkuse menetlusdokumendi, mis oma mahult ega sisult ei ole mitte lühikokkuvõte, vaid põhjalik kokkuvõte kogu toimunud menetlusest, poolte seisukohtadest ja tõenditest, s.o varem kohtule esitatust. Sellise mahuga kõike varasemalt juba esitatut kordava menetlusdokumendi koostamine ei ole lõplike kirjalike teeside mõte. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja teeside koostamise ajakulu pidada põhjendatuks 3 tunni ulatuses.
20.Hageja on oma apellatsioonkaebuses samuti vaidlustanud kostja menetluskulud, toomata küll välja, millises summas hageja kostja menetluskulusid põhjendatuks peab. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kuivõrd kostja vaidlustas asjaolu, et väited puudutavad hagejat, poleks kostja pidanud esitama muid väiteid, vaid taotlema vaheotsuse tegemist, ning seega on kostja põhjustanud menetluskulusid põhjendamatult. Tsiviilasjas ei olnud tegemist olukorraga, kus vaheotsuse tegemine oleks aidanud menetluskulusid kokku hoida, kuna kahjunõude suuruse üle ei ole pooled märkimisväärselt vaielnud. Samas saanuks pärast kostja esimese vastuse kättesaamist vaheotsuse tegemist soovi korral taotleda hageja.
21.Riigikohtu tsiviilkolleegium on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 09.11.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 (p 17) on tsiviilkolleegium toonud mõned kriteeriumid, mille kaudu lugeda asja keskmisest keerukamaks. Nimetatud on vajadust süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, samuti võib asja keerukus seisneda tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Kohtupraktikas on menetluskulude suuruse määramisel pikema aja jooksul lähtutud põhimõttest, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus lähtub nimetatud põhimõttest ka käesolevas asjas. Tutvudes asja materjalide ja kostja menetluskulude nimekirjaga, on ringkonnakohus seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades katab maakohtu määratud ajakulu 35 tundi kõik kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud toimingud, sh ka teeside koostamise vajaliku ajakulu 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus vastab kostja apellatsioonkaebusele lühidalt järgmist. Kostja on oma apellatsioonkaebuses rõhutanud poolte esitatud menetlusdokumentide mahtu ja hageja esitatud tõendite arvukust. Dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Ringkonnakohus on erinevalt kostjast seisukohal, et vaidlust (ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõue) ei ole alust pidada õiguslikult keskmisest keerukamaks ega ka tõendite või
menetlustoimingute hulga poolest tavapärasest oluliselt mahukamaks. Hagiavalduse õiguslik põhjendus on trafaretne, hageja esitatud tõendid ei ole valdavalt mahukad ega raskesti mõistetavad. Kostja esindaja menetlusdokumente iseloomustab asjaolu, et hilisemad menetlusdokumendid sisaldavad rohkeid kordusi varasematest menetlusdokumentidest. Maakohus on õigesti arvestanud vajalike ja põhjendatud menetluskulude hulgast välja 15,5 h nn korraldava iseloomuga toimingute eest. Ringkonnakohus ei kahtle, et kostja lepinguline esindaja on suhelnud oma kliendiga ja kooskõlastanud istungiaegu, kuid nimetatud toiminguteks näidatud ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Ajakulu materjalidega tutvumiseks sisaldub ringkonnakohtu hinnangul juba menetlusdokumendi koostamise ajakulus. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab ka kahe menetluskulude nimekirja koostamist. Kahe nimekirja koostamise vajadust asja materjalidest ei nähtu, seega 22.09.2020 nimekirja koostamise ajakulu 20 min on põhjendamatu. Asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega kokku 2 h 50 min. Ülejäänud 32 h 10 min on ringkonnakohtu hinnangul piisav aeg nii menetlusdokumentide koostamiseks (sh vajalike materjalidega tutvumiseks) kui ka muuks tegevuseks (kohtuistungiteks ettevalmistumiseks, suhtluseks kohtuga jne). Kostja lepinguline esindaja on esitanud hagile põhjaliku vastuse, mille koostamise ajakuluks on apellatsioonkaebuses märgitud 12 h 36 min. 15.09.2020 on kostja esindaja esitanud vastuse hageja 05.05.2020 seisukohtadele, mille koostamise ajakulu on apellatsioonkaebuse kohaselt 16 h 42 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, et pidada ajakulu täiendava seisukoha koostamiseks sedavõrd oluliselt suuremaks, kui esialgse vastuse koostamise ajakulu, mille puhul materjalidega tutvumine oli eeldatavalt ajamahukam. Samuti on ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud kostja esindaja ajakulu 5 h 7 min hageja 30.10.2020 tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastamiseks.
22.Maakohtu seisukoht, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, oli kooskõlas Riigikohtu selgitustega nt 03.06.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 (p 17). 29.09.2021 on Riigikohus teinud määruse tsiviilasjas nr 2-14-63261, milles on eelviidatud seisukohta muutnud. Viidatud määruse p-s 12 on selgitatud, et kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 2 järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Kuna kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Jõhvi linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit. Seega peab hageja hüvitama kostjale esindaja kahele kohtuistungile sõitmise aja eest kokku 60 eurot (2 × 30 eurot). Võttes aluseks Riigikohtu seisukoha tsiviilasjas nr 2-14-63261 (p 12), tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja ka kostja esindaja sõidukulu koos käibemaksuga 118,08 eurot (164 km
(Google Maps andmed) × 4 × 0,15 = 98,40 eurot, lisandub käibemaks 19,68 eurot). Vastav taotlus on kostja apellatsioonkaebuses esitatud. Ülaltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus kostjaga selles, et maakohus on ebaõigesti jätnud täielikult hüvitamata kostja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungitele sõitmiseks ja sõidukulud. Menetluskulud
23.Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonakebuse rahuldamata ja rahuldas kostja apellatsioonakebuse üksnes sõidukulude väljamõistmise osas. Seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude suuruse osas ning TsMS § 178 lg 4 alusel sellisel juhul menetluskulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.