C. R. hagi E. M. vastu ebaõigete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
7815,96 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2020 ja 10.02.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: C. R., ik xxx, registrijärgne elukoht xxx
andmete
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv, Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL,
e-post [email protected] Kostja: E. M., ik xxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx; xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Pilv
RESOLUTSIOON
1.Jätta C. R. hagi E. M. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud C. R. kanda.
3.Välja mõista C. R. E. M. kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 6720 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend) eurot koos käibemaksuga ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.C. R. esitas 27.11.2019 Tartu Maakohtu hagiavalduse E. M. vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise tasumise nõudes.
2.Tartu Maakohus keeldus 10.12.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.
3.Hagi asjaolude kohaselt on hageja Eestis tegutsev blogija ja influencer, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalmeedias erinevate ettevõtetega koostööde tegemisega ning oma igapäevaelust lugejatele kirjutamisega. Hageja poolt kasutatavateks peamisteks kanaliteks, mille kaudu ta oma jälgijateni jõuab, on tema isiklik blogi (xxx ) ja tema Instagrami konto. Hageja jaoks on blogipidamine ja sotsiaalmeedias koostööde tegemine tema põhitööks, mis toob talle kogu tema isikliku sissetuleku (kutsetegevus). Kostja on samuti blogija ja influencer, kes tegutseb peamiselt sotsiaalmeediakanalis Instagram ning enda blogis (xxx). Kostja on Eesti kontekstis vägagi mõjukas ning populaarne persoon – tal on sotsiaalmeediakanalis Instagram üle 22 000 jälgija. Hagejat laimav postitus. 17. oktoobril 2019. a avaldas kostja oma isiklikus internetiblogis postituse1 pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina. #x“ . Selles postituses toob ta välja, kuidas mitmed influencerid ja blogijad tegelevad väidetavalt andmete võltsimise ning ebaseadusliku tegevusega. Kostja avaldatud postituse juurde oli lisatud ka mitmeid kostja enda poolt tehtud kuvatõmmiseid. Mitmetel nendest kuvatõmmistest on õigustamatult kuvatud ka hageja eristada võimaldavad andmed. Hageja üritas lahendada vaidlust ilma kohtusse pöördumata. Hageja lepinguline esindaja esitas 1. novembril 2019. a kostjale nõudekirja, milles palus kostjal hüvitada 17. oktoobril 2019. a avaldatud valeväidetest tekkinud mittevaraline kahju ning lükata avaldatud väited ümber. Ebaõigete faktiväidete analüüs: „Ettevõte soovib saada head kajastust oma tootele või teenusele. Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku.“ Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline.“ Avaldatud on faktiväide, mis annab lugejale pealtäha tõsikindla info, et Eestis leiab aset mingisugune suur ja massiline petuskeem, mida viib läbi ka hageja. Kostja avaldas faktiväite, nagu kasutaks hageja temaga koostöid tegevaid ettevõtjaid ära, võttes neilt raha vastu, aga siis neid mingil viisil pettes. Väljend „näkku sülitama“ tähendab kellegi suhtes jõhkralt, häbematult või alandavalt käituma. Kuna aga hageja ei ole kellegi suhtes sel viisil käitunud, on kostja avaldatud faktiväide ebaõige. „Tuginedes piltidele on grupi omanik C. R., kes ka administreeris seda gruppi ning mind sealt välja viskas. Hilisemalt väitis, et temal sellist gruppi pole ning ta oli paugu otsas kui puu käis.“ „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on! Kuid tegelikult on seal üks komejant ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine.“ Kostja esitas eeltooduga ebaõige faktiväite selle kohta, nagu oleks hageja mingil viisil oma sõprade vahelist vestlusgruppi administreerinud. Samuti sisaldub eeltoodus ebaõige faktiväide selle kohta, nagu oleks hageja visanud kostja sellest grupist välja. Hageja ei ole kunagi kostja nimelist (E. M.) kasutajat vestlusgrupist eemaldanud ning sellest, et kostja oli kunagi olnud vestlusgrupi liige, sai hageja teada alles kostja enda blogipostitusest, milles kostja teda juba laimas.
Kostja esitas eeltooduga faktiväite, nagu oleks hageja koos teiste influenceritega võltsinud andmeid ning üritanud jätta muljet, et andmete võltsimine on õige ja aus tegevus (väide „et mega lahe on“). Samuti väitis kostja, et hageja tegevus on ebaseaduslik. Mõlemad kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged, kuna hageja ei ole toime pannud midagi ebaseaduslikku, sealhulgas pole ta ka kunagi andmeid võltsinud. Kuna kostja avaldas ebaõige teabe internetis, on see kolmandatele isikutele kättesaadav tähtajatult. Kostja avaldatud ebaõigeid faktiväiteid pole võimalik täielikult mitte kunagi internetist eemaldada. Järelikult on kostja avaldatud faktiväidete mõju hagejale ulatuslik – kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud vähemalt kogu Eesti elanikkonnani. Kostja avaldatud ebaõiged andmed ja sellest tingitud hageja kuvandi muutumine kolmandate isikute silmis on toonud kaasa selle, et hageja kaotas koostöövõimaluse ja -lepingu ettevõttega H . Eeltoodu tõendab veenvalt, et kostja avaldatud ebaõiged andmed muutsid hageja kuvandit avalikkuses. Samuti on täiesti suvalised kolmandad isikud, kes on lugenud kostja avaldatud postitust, kirjutanud mitmetele teistele ettevõtetele, kellega hageja on koostööd teinud, et need hagejaga koostöö lõpetaksid . Kostja avaldatud laimu tulemusena vähenes hageja jälgijate hulk sotsiaalmeediakanalis Instagram ligi 2400 võrra, mis moodustab tema kogu vaatajaskonnast ligi 43% . See tähendab, et hageja ka atraktiivsus ja väärtus võimalike koostööpartneritest ettevõtjate silmis langes ligi poole võrra. Kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole selgituste või tema isikuandmete töötlemise nõusoleku saamiseks. Hageja au ja hea nimi on saanud kostja avaldatud ebaõigete andmete tõttu tugevalt kahjustada. Kokkuvõtvalt on kostja avaldanud hageja suhtes alljärgnevad ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud. Esiteks on ebaõige kostja poolt avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja seotud suure ja massilise petuskeemiga. Kuna hageja midagi sellist teinud ei ole, siis tuleb kostjal tõendada vastupidist. Kostja väide annab lugejale ka alust kujundada hagejast negatiivne arvamus. Eesti Keele Instituudi (edaspidi: EKI) seletuse kohaselt tähendab petuskeem kelleltki väljatöötatud meetodiga petmist. 4 EKI emotsioondetektori kohaselt tekib lugejal kellegi seostamisest petuskeemiga negatiivne emotsioon, mistõttu on tõendatud ka see, et kostja avaldatud faktiväide on hageja au ja head nime kahjustav . Teiseks on ebaõige kostja poolt avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja „sülitanud ettevõtjatele näkku“. . Nagu juba eespool toodud, tähendab näkku sülitamine kellegi suhtes jõhkrat, häbematut või alandavat käitumist. Hageja ei ole mitte kellegi, sealhulgas ka temaga koostööd tegevate ettevõtjate suhtes selliselt käitunud. Sellest annab aimu ka koostööpartneri H kiri hagejale, kus koostööpartner leidis, et põhjus hagejaga koostöö lõpetamisest ei tulene mitte hagejast, vaid sellest, kuidas kolmandad isikud hagejat kajastavad. EKI emotsioonidetektori analüüsi järgi tekitab väide kellelegi näkku sülitamisest lugejas jäägitult negatiivse emotsiooni . Seega, kui keegi loeb ja omistab sellist tegevust hagejale, on selge, et sellel inimesel tekib hageja suhtes negatiivne hoiak. Järelikult saab kostja valeväite tõttu hageja au ja hea nimi kahjustada ning talle tekib sellest oluline mittevaraline kahju. Kolmandaks on ebaõige kostja poolt avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja visanud kostja oma vestlusest (kus olid tema ja ta sõbrad) välja. Selline väide ei vasta tõele ning kostjal tuleb selline ebaõige faktiväide ümber lükata. Hageja ei ole mitte kunagi eemaldanud vestlusgrupist sellist inimest nagu „E. M.“. Kuna kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, tuleb tal see ümber lükata. Neljandaks on ebaõige kostja poolt avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja võltsinud andmeid. Hageja ei ole mitte kunagi andmeid võltsinud ning hagejat sellekohastes tegudes süüdistada on kohatu ning hageja mainet kahjustav. Vähe sellest, et kostja poolt hageja pihta suunatud väide võltsimise kohta võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt, sisaldub selles süüdistus ka sellele, nagu oleks hageja pannud toime mingisuguse võltsimisalase kuriteo. Selline süüdistus, eriti arvestades, et kostjal puuduvad selle kohta mistahes andmed, on täiesti ebaõige ning kahjustab tugevalt hageja au ja head nime. Kostjal tuleb sellise ebaõige faktiväite eest hüvitada hagejale mittevaraline kahju ning tal tuleb selline faktiväide ümber lükata. Viiendaks on ebaõige kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja ebaseaduslikult suurendanud kaasatust. Kostja pole oma postituses kordagi viidanud sellele, milles tema hinnangul hageja (1) kaasatuse suurendamise (2) seadusvastasus seisneb. Hageja ei ole seadusvastaselt käitunud ning kostja sellekohane väide on ebaõige – puuduvad ükskõik
missugused tõendid, et hageja oleks seadust rikkunud. Kostjal tuleb selline ebaõige faktiväide ümber lükata ja hüvitada mittevaraline kahju. Kuna isiku seadusvastane käitumine võimaldab isikut väärtustada alati negatiivselt, tuleb järeldada, et kostja rikkus oma avaldatud väitega hageja au ja head nime. Hageja au ja hea nimi sai kahjustada, kuna iga inimene, kes hageja kohta sellist ebaõiget infot loeb, saab kujundada enda arvamuse hagejast selliselt, nagu hageja oleks mingisugune seaduserikkuja . Kuna aga hageja seaduserikkuja ei ole, on kostja avaldatud ebaõige faktiväide täiesti põhjendamatult tekitanud kõrvalistes isikutes arvamuse, nagu hageja oleks madala moraaliga inimene. Eeltoodud kõik väited kahjustasid hageja au ja head nime. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda nii ebaõigete andmete eemaldamist, ümberlükkavate andmete esitamist kui ka tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja poolt hagiavalduse resolutsioonis märgitud tekst tuleb avaldada samaväärsetel tingimustel õigusvastaselt avaldatuga (vt kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-22107). See tähendab, et kostja peab avaldama ümberlükkava teksti samamoodi ning hoidma teksti avalikult kättesaadavana vähemalt nii kaua, kuni kostja avaldatud ebaõiged andmed on olnud avalikkusele kättesaadavad. Esimese alternatiivi põhjendused. Hageja nõude esimese alternatiivi kontekstis tähendab see seda, et nõutav tekst peab olema kostja poolt blogipostitusena koostatud ning postitatud oma blogisse samaväärsetel tingimustel nagu kõik tema eelnevad postitused. Teise alternatiivi põhjendused. Kui kohus peaks leidma, et kostja avaldatud faktiväited ei ole hagejaga (piisavalt) seotud, s.o hageja seost nende väidetega on võimalik tuletada üksnes kaudselt, tuleb kostjal lükata ümber hageja seos vaidlusaluses postituses avaldatuga. Seda nõuet väljendab hagi resolutsiooni punkt 2 ning selle kohaselt tuleb kostjal lükata ümber see, et hageja on üleüldse seostatav kostja avaldatud faktiväidetega. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju ning kostja süü siinses asjas on märkimisväärne. Kostja poolt avaldatud väidete ja hinnangute tulemusena rikkus kostja hageja ja tema lähedaste õigust eraelu kaitsele. Sotsiaalmeedias ja näost näkku inimestega aktiivne suhtlemine moodustab suurema osa hageja päevast ning hageja peab seda oma tööks. Kostja tegevus on põhjustanud hagejale ulatusliku kahju, mis seisneb pidevate selgituste jagamises, enda õigustamises ning väidete ümberlükkamises. Väidete ümberlükkamisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kõik see oleks olemata, kui kostja ei oleks hageja kohta oma blogipostituses avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Antud juhul seisnes hageja isiklike rikkumine peale tema au teotamise veel ka selles, et tema nimi ja sotsiaalmeedia profiili andmed avaldati ilma, et selleks oleks olnud mingisugunegi põhjendus. Järelikult on tema nime ja muid isikuandmeid kasutatud õigustamatul ning kui analüüsida seda asjaolu kokkupanduna tema kohta esitatud laimuga, siis on selge, et talle tekkis kostja tegevuse tõttu oluline mittevaraline kahju. Kostja avaldas oma ebaõiged faktiväited meelevaldselt ning neid sisuliselt kontrollimata. Samuti on kostja avaldatud ebaõigetest faktiväidetest võimalik hagejat väärtustada põhjendamatult negatiivselt. Avaldatud ebaõiged andmed on toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama esitatud andmete ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. See on kahjustanud hageja suhteid nii hagejale tundmatute kolmandate isikutega, kui ka hageja tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostja esitatud väidetega, mis lõi hageja tegevusest ja kõlblusest põhjendamatult täiesti ebaõige ettekujutuse. Juba ainuüksi selle postituse tõttu, kus kostja hageja mainet rikkus, pidi hageja inimeste ees häbitunnet kogema – ilma igasuguse objektiivse põhjenduseta. Hageja pidi end õigustama olukorras, kus selleks igasugune vajadus puudus. Kostja poolt avaldatud väidete pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumisega. Vähemoluline ei ole ka see, et kostja õigusvastase tegevuse eesmärk on olnud panna keskmine kõrvaltvaataja kahtlema hageja kõlbelisuses ning õhutada umbusaldust hageja vastu. Postituses avaldatu eesmärk oli tuua kaasa hageja umbusaldamine blogijate ja turundusinimeste seas ning sellega omakorda saavutada olukord, kus hagejaga asutakse ettevõtete poolt koostöid lõpetama. Selliste koostööde lõppemine postituse tõttu on ka eespool juba tõendatud. Järelikult oli kostja tegelikuks eesmärgiks
kahjustada enda n-ö konkurendi mainet turul. Faktide kontrollimata jätmine ning puuduliku info pealt tõsikindlate järelduste tegemine tõendab kostja kavatsetust tekitada hagejale tahtlikult mittevaralist kahju. Kostja au teotav käitumine rikkus vähemalt osaliselt ära hageja maine. Rõhutamist väärib, et hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Hageja kui influenceri edukus ja koostööde arv ja kasumlikkus sõltub otseselt sellest, milline on tema suhtes üldsuse hoiak. Koostöö lõpetamine ning kolmandate isikute rünnakud hageja suhtes kinnitavad, et kostja ebaõiged faktiväited on muutnud hageja kuvandi kolmandate isikute silmis. Eeltoodu on kõige olulisem mittevaralise kahju välja mõistmise alus. Kostjal ei olnud alust hageja kohta selliseid ebaõigeid andmeid avaldada ning blogipostitusega on oluliselt rikutud hageja head nime ja teotatud tema au. Hageja isiklike õiguste rikkumisega on põhjustatud talle mittevaraline kahju. Järgnevalt põhistab hageja mittevaralise kahjuhüvitise suurust. Eesmärk ongi teisele isikule teadlikult kahju tekitada. Kostja ei ole hageja ees kordagi vabandanud ega andmeid ümber lükanud, vaid lootis selle peale, et võib karistamatult hagejat laimata ja tema kohta ebaõigeid väiteid esitada. See näitab, et kostja ei hooli hagejale tekkivast kahjust ning kostjal on hagejast kui teisest inimesest tegelikult ükskõik. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja ise peab põhjendatuks õiglast hüvitist summas vähemalt 10 000 eurot.
2.Kostja E. M. vaidles hagile vastu. Hagiavaldus on paljasõnaline ja põhineb faktiliste asjaolude moonutatud ning selektiivsel käsitlusel ning kohtu teadlikul eksitamisel. Hageja on esitanud hagiavalduses teadlikult ebaõigeid väited kasutades oma menetlusõigusi pahatahtlikult. Kostja pole hageja au ja väärikust riivanud ega avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja eesmärgiks on üksnes kostja arvel alusetult rikastuda. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milliseid väiteid käsitleb hageja ebaõigete faktiväidetena ja milliseid ebakohaste väärtushinnangutena. Hagiavalduse teise peatüki pealkiri viitab ebaõigetele faktiväidetele ja ebakohastele väärtushinnangutele, aga sisuliselt on hageja käsitlenud 4 väidetavalt ebaõiget faktiväidet, millest ainult 1 on kostja hinnangul üldse faktiväitena käsitletav ja ülejäänud 3 puhul on tegemist väärtushinnangutega (vt hagiavalduse pp 25-41). Väidetava ebaõige faktiväite ümberlükkamist saab kohtult nõuda üksnes see isik, kelle kohta konkreetne faktiväide käib. Antud juhul on C. R. esitanud hagiavalduse 4 väidetavalt ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks olukorras, kus 4-st väitest 3 ei puuduta mitte kuidagi hagejat ega saa olla käsitletavad faktiväitena. Tegemist on kostja arvamuste/hinnangutega. Kostja hinnangul ei saa hageja nõuda nende väidetavate faktiväidete ümberlükkamist, mis hagejat ei puuduta. Kostjat ajendas kõnealust Postitust kirjutama asjaolu, et mitmed blogijad/suunamudijad püüavad suurendada sotsiaalmeedias oma jälgijate või nende postitustele „meeldimisi“ panevate inimeste arvu, leppides omavahel kokku, et kõik lisavad vastastikku teineteise postitustele „meeldimisi“. Seeläbi jääb erinevatele sotsiaalmeedia programmidele (nt Instagram ja Facebook) ebaõige mulje, et konkreetse isiku postitused on populaarsemad kui need tegelikult on, sest statistika sisaldab ka teatud osa no automaatselt lisanduvaid „meeldimisi“. Eelkirjeldatu võimaldab blogijal/suunamudijal müüa enda reklaampostitust suurema tasu eest, sest tavaliselt sõltub reklaami maksumuses sellest, kui populaarne isik sotsiaalmeedias on ja kuna selle järgi hinnatakse reklaampostituse (s.t sisuliselt reklaam sotsiaalmeedias) võimalikku mõju ja levikut. Kostja hinnangul on aga põhimõtteliselt väär ja ebaõige sõlmida sotsiaalmeedia kasutajate vahel omavahelisi kokkuleppeid vastastikuste postituste „meeldimiseks“ ja jagamiseks sotsiaalmeedias, et seeläbi enda nähtavust ja populaarsust suuremana presenteerida. Täpselt sellisel eesmärgil reklaamis ennast sotsiaalmeedias Telegrami rakenduse vahendusel grupp nimega „x“ (vt lisa 1). Ekraanitõmmiselt on näha nimetatud grupi eesmärk – „Hobikontode jagamisel suppordi ka teisi hobikontoga kasvõi like and save. Kes vastu ei suppordi, selle eemaldan grupist. Käsi peseb kätt“. Nimetatud grupi eesmärgiks oli kaasata liikmeid, kes vastastikku teineteise postitustele „like“ lisaks ja neid jagaksid selleks, et suurendada ebaausal teel kõigi grupi liikmete nähtavust sotsiaalmeedias. Viimane lause – kes vastu ei suppordi, selle eemaldan grupist – tõendab
ilmekalt, et grupi ainsaks mõtteks on mehaaniline „like“ jagamine kõigile teistele liikmetele ja kes sellele korraldusele ei allu, eemaldatakse grupist. Kostja pole avaldanud ühtegi ebaõiget faktiväidet ega väärtushinnangut. Hageja etteheited tema nime lubamatu kasutamise ja väidetavalt isikliku vestluse avaldamise osas on alusetud ja asjakohatud C. R. hinnangul ei võinud kostja ilma temalt luba küsimata tema nime üldse mainida ega avaldada hageja ja kostja vaheliste vestluse sisu või kõnealuses grupis peetud vestluste sisu. Hageja ise presenteerib ennast kui suunamudijat ehk reklaamib ennast kui avaliku arvamuse kujundajat/suunajat soovides pälvida võimalikult paljude inimeste avalikku tähelepanu. Selliselt toimiv isik on ise soovinud olla avalikkusele tuntud ja on kohtupraktika kohaselt käsitletav nö avaliku elu tegelasena. Hageja kahju hüvitamise nõue on täiesti alusetu. Hageja on põhjendanud oma kahju hüvitamise nõuet sellega, et kostja pole mitte üksnes avaldanud väidetavaid ebaõigeid faktiväiteid, vaid on neid ka levitanud ja seeläbi on hageja jäänud ilma koostööpakkumistest ja kaotanud sotsiaalmeedias jälgijaid. Kostja ei nõustu mitte ühegi hageja väitega, sest need on ebaõiged ja kunstlikult otsitud. Kostja peab oluliseks märkida, et hageja nõuded ja seisukohad on vastuolulised, sest väidetav koostööpartneritest ilma jäämine või tööpakkumiste kaotamine ei saa mitte kuidagi olla käsitletav mittevaralise (no moraalse kahjuna), mistõttu ei saa nende esitamise läbi ka põhjendada mittevaralise kahju tekkimist. Hageja kahjunõue on alusetu, sest kostja pole hageja isiklikke õigusi rikkunud. Isegi kui kostja oleks avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid, ei oleks ikkagi alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, siis on põhjendamatu ka hageja viivisenõue.
II KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese4.1 ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue (VÕS § 1047 lg 4). 4.2 mittevaralise kahju hüvitamise nõue; 4.3 varalise kahju hüvitamise nõue summas 535,96 eurot. Alternatiivnõue: eemaldada veebilehel https://itsE..eu/suunamudijate-valelik-mina-x asuvast blogipostituse tekstist (konkreetselt lausest Tuginedes piltidele on grupi omanik C. R., kes ka administreeris seda gruppi ning mind sealt välja viskas.) pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina. #x“ hageja nimi (C. R.) ja avaldama ning hoidma veebilehel https://xxx avalikult kättesaadavana vähemalt kolme kuu jooksul järjest ilma illustratsioonide ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures tekst peab olema kirjutatud mustas kirjas tähesuurusega vähemalt 14, valgel tagapõhjal järgneva sisuga teade: „Mina, E. M., seostasin C. R.t õigustamatult minu 17. oktoobri 2019. a blogipostituses „Suunamudijate valelik mina. #x“ järgmiste väidetega: (1) „Influencerite petuskeem. Ma ausalt mõtlesin, et see pole nii suur ja massiline“, (2) „Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku“, (3) „Ma ausalt ei mõista, milleks teha selliste ettevõtete, blogide või influenceritega koostööd, kes kõik võltsivad andmeid ja näitavad, et mega lahe on!“ ja (4) „Kuid tegelikult on seal üks komejant ning ebaseaduslik kaasatuse suurendamine“ Käesolevaga lükkan selle seose täielikult ümber. Mulle ei ole kunagi olnud teada asjaolusid, et C. R.t nende väidetega seostada, ning seetõttu on C. R. nende väidetega seostamine olnud õigusvastane. Samuti on ebaõige väide „Tuginedes piltidele on grupi omanik C. R., kes mind sealt välja viskas“. Mul ei ole kunagi olnud andmeid ega tõendeid, et C. R. oleks mind sellest grupist välja visanud.“
Postituse pealkirjaks (mis on kuvatav blogi esilehel xxx) peab olema pandud „Mina, E. M., lükkan ümber C. R. seosed oma postitusega „Suunamudijate valelik mina. #x““ ning see peab olema kujundatud samas kirjastiilis ning kujundusega nagu ülejäänud blogipostituse
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on Eestis tegutsev blogija ja influencer (suunamudija), kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalmeedias erinevate ettevõtetega koostööde tegemisega ning oma igapäevaelust lugejatele kirjutamisega; 2) kostja on samuti Eestis tegutsev blogija; 3) 17. oktoobril 2019. a avaldas kostja oma isiklikus internetiblogis postituse pealkirjaga „Suunamudijate valelik mina“ .
6.Hageja väited seoses ebaõigete andmete ümberlükkamisega nõudega. Kostja on esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväited, et : 1) C. R. on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga. 2) C. R. on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes näkku. 3) C. R. on selle grupi omanik ja viskas mu (E. M.) oma vestlusgrupist välja. 4) C. R. on võltsinud andmeid ja suurendanud ebaseaduslikult kaasatust.
7.Kostja vastuväited on järgmised: Kostja pole hageja au ja väärikust riivanud ega avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja ei saa nõuda nende väidetavate faktiväidete ümberlükkamist, mis hagejat ei puuduta. Hageja kahju hüvitamise nõue on täiesti alusetu.
8.VÕS § 1045 lg.1 p.4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguste rikkumisega. VÕS § 1046 lg.1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on üldjuhul õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamise korral füüsilise isiku või tema tegevuse kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumise alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.
9.Ebaõiged faktiväited: Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: C. R. on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga, C. R. on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes näkku. C. R. on võltsinud andmeid ja ebaseaduslikult suurendanud kaasatust. Kostja postituses puuduvad väited, et hageja on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga, C. R. on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes näkku. C. R. on võltsinud andmeid ja on ebaseaduslikult suurendanud kaasatust.
Postitusest nähtub, et kostja blogijana on esitanud oma isikliku arvamuse üldiselt suunamudijate/influencerite tegevuse kohta ja see ei ole suunatud konkreetselt ainult hageja kohta. Postitus tuleks käsitletud teemade järgi jagada laheks osaks: 1) kostja arvamus suunamudijate tegevuse kohta; 2) kostja kirjeldus Telegrami rakenduse vestlusgrupi „x“ kohta. Osa (1), kus kostja on esitanud arvamuse suunamudijate tegevuse kohta, on selgelt üldistavat laadi ja selle sidumine hagejaga on kunstlik. Osas (2), kus kostja kirjeldab tegevust x kohta, on hagis esitatud väide, et „C. R. on selle grupi omanik ja viskas mu (E. M.) oma vestlusgrupist välja“. Viimase puhul on kohtu hinnangul tegemist faktiväitega- nimetatud väide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Tulenevalt kohtu seisukohast, et kostja blogiajana esitas oma isikliku arvamuse üldiselt suunamudijate tegevuse kohta, ei pea kohus vajalikuks hinnata S. S. kui asjatundja arvamust kohta suunamudijate tegevusest ning analüüsida kas x on kasutanud ebaausaid võtteid oma jälgijaskonna kunstlikuks suurendamiseks. Vaidlust ei ole, et: 1) kostja on postituses märkinud „Tuginedes piltidele, on grupi omanik C. R., kes ka administreeris seda gruppi ning mind sealt välja viskas. 2) X grupp ekraanitõmmiselt nähtuvad teistele isikutele andmed, millest mõistlik inimene saab järeldada, et hageja võib olla selle grupi omanik (märge „owner“) ja administreerib seda gruppi (märge „C. R. remowed you“). Vaidluses ei oma antud juhul tähtsust, kas tegelikkuses loodi grupp mitme isiku või ainult hageja poolt ning oleks fikseeritud, et hageja eemaldas grupist just kostja nimelise (E. M.) isiku (kostja osales grupis teise isiku nime all). Lähtuvalt X grupiga seotud infost (owner C. R., C. R. remowed you), võis kostja postituse tegemisel teha oma järeldused just nimetatud andmete põhjal ja oma postituses kirjeldab kostja just grupi liikmetele teadaoleva isiku grupist välja heitmist. Sama järeldub ka kostja poolt vastuse Lisades 6 – 12 nähtav info, mis põhistab seda, kuidas kostja jõudis järeldusele, et grupi omanik ja administraator on hageja ja just hageja eemaldas kostja grupist. Tunnistaja A. K. ütlused ei välista, et just hageja võis kostja (osales grupis A. S. nime all) grupist eemaldada. Tunnistaja väide, et kostja grupist eemaldamise otsus sündis kollegiaalselt ei oma antud juhul tähtsust, sest kostja sai oma järeldused teha talle nähtava info põhjal (owner C. R., C. R. remowed you). Kohus nõustub kostjaga, et kostja postituses esitatud puhul („Ettevõte maksab selle eest suunamudijale ja tema samal ajal lihtsalt sülitab sulle sinu raha eest näkku! See teema on nii vale, vale, vale“) on tegemist kostja väärtushinnanguga. Kostja postituses puuduvad väited, et C. R. on seotud suure ja massilise influencerite petuskeemiga, C. R. on käitunud koostööpartnerite suhtes jõhkralt, sülitades neile piltlikult öeldes näkku. C. R. on võltsinud andmeid. C. R. on ebaseaduslikult suurendanud kaasatust. Maakohus nõustub ka kostja vastuväitega, et hageja suunamudijana, kellel on hagis esitatud väidete kohaselt olnud mitmeid tuhandeid jälgijaid ja kellele ettevõtted pakuvad reklaamimiseks oma tooteid, on kahtlemata avaliku elu tegelane, kes peab taluma rohkem kriitikat võrreldes keskmise inimesega. Asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane, eeldab inimeste suuremat tähelepanu ja eeldab ka inimeste hinnanguid tema tegevusele. Hageja ei saa eeldada, et kui tal on tuhandeid jälgijaid, siis hinnangud tema tegevusele oleksid ainult positiivsed. Maakohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet või väärtushinnangut ning puudub alus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks.
10.Kahju hüvitamise nõuded
Hageja on esitanud kostja E. M. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub kohtu äranägemisel kindlaks määrata mittevaralise kahju hüvitise suurus ning varalise kahju hüvitamise nõude summas 535, 96 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamisega. VÕS § 127 lg.1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Maakohus on seisukohal, et hageja suunamudijana ja avaliku elu tegelasena, pidi arvestama olukorraga, et tema tegevust ja tema tegevusvaldkonda võidakse ka kritiseerida. Seega ainuüksi VÕS § 127 lg.1 tulenevalt puudub alus hagis toodud alustel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. VÕS § 128 lg.1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline ja mittevaraline. Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju nõude, kus hüvitise suurus määratakse kohtu õiglasel äranägemisel (Hageja ise peab põhjendatuks õiglast hüvitist summas vähemalt 10 000 eurot). Samuti nõuab hageja varalise kahju hüvitamist summas 535,96 eurot. VÕS § 131 sätestab, et isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Maakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 9, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, so kostja ei ole hageja au ja väärikust riivanud ega avaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Seega puudub ka alus VÕS § 131 alusel kahju hüvitamise nõudeks. Maakohus nõustub kostja vastuväitega, et väidetav koostööpartneritest ilma jäämine või tööpakkumiste kaotamine ei saa olla käsitletav mittevaralise kahjuna, mistõttu ei saa nende esitamise läbi ka põhjendada mittevaralise kahju tekkimist. Maakohus on seisukohal, et arvestataks tõendiks asjas ei saa olla M. eelhinnag. Tegemist ei ole eksperthinnanguga TsMS mõttes. Nimetatud dokumendist ei nähtu ka millise alusinfo põhjal M. tulemuseni jõudis, so dokumendi usaldusväärsus ei ole kontrollitav. Tulenevalt sellest, et maakohus leidis, et kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet või väärtushinnangut, puudub kohtul vajadus hinnata ka I.R. arvamust ja emotsioonidetektori väljavõtteid. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Kostja palub 03.03.2021 menetluskulude nimekirjas välja mõista hagejalt C. R.lt kostja E. M. kasuks 14 973,36 eurot koos käibemaksuga ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja on kulutanud õigusabi osutamisele kokku 79 tundi 20 minutit. Riigikohtu praktika kohaselt on mõistlikuks tunnitasuks 160-170 eurot (RK 3-2-1-159-16, p 14).
Põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel on oluliseks avalduse koostamiseks läbiöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv jne (vt nt RK 3-3-1-26-13, p 14; RK 3-3-1-53-11, p 31; RK 3-3-1-20-11, p 18). Riigikohtu praktika kohaselt Hüvitamisele kuulub ka menetluskulude nimekirja koostamiseks ja teise menetlusosalise menetluskulude nimekirja osas seisukoha koostamiseks kulunud aeg (vt RK 2-18-7750, p 15). Kostja leiab, et käesoleval juhul on osutatud õigusteenuse maht asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ning vajalik.
12.1.Kostja on välja toonud, et õigusabi osutati erinevate tunnitasu hindade alusel so tunnitasu 160 eurot (tasu 9 685,30 +KM) kokku 55, 36 tundi sh materjalidega tutvumine ja kliendile e-kirja koostamine 8, 5 , kostja vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga asjaolude täpsustamiseks 2,15, kohtuistungiaja kooskõlastamine 0,11, hageja 05.05.2020 menetlusdokumendi osas seisukoha koostamine kokku 16,02 (3,02+5,37+2,13m+1,24+4,26), kohtuistungiteks ette valmistamine 3 h ( 1+2), menetluskulude nimekirja koostamine 1h, ekirjavahetus kliendiga seoses võimaliku kompromissi sõlmimisega 15 m, kohtuistungitel osalemine kokku 2,54 (22+2,32), 24.09.2020 määrusega tutvumine ja selle kliendile koos kommentaaridega edastamine ja 23.09.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumine 25 m, kliendi poolt esitatud täiendavate tõenditega tutvumine ja kliendi e-kirjale vastuse koostamine seoses täiendavate tõendite esitamisega 25 m, R. S. e-kirja ja kohtu päringuga tutvumine ning neile vastamine 14 m, kohtu e-kirjaga tutvumine ja selle kliendile edastamine 7 m, S.S. asjatundja arvamusega tutvumine ja taotluse koostamine täiendava tõendi asja materjalide juurde võtmiseks ja täiendava tõendi kogumiseks - 2h 30 m; telefoninõupidamine kliendiga - 13m, hageja taotluse osas seisukoha koostamine 6,21 (5h 07m+1,14), Kliendi e-kirjaga tutvumine, edastatud materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine seoses uute võimalike tõendite välja nõudmise taotluse esitamisega 30 m, hageja menetlusdokumendiga tutvumine (tunnistajast loobumine), telefoninõupidamine kliendiga ja kohtule e-kirja koostamine seoses kostja vande all ärakuulamise taotluse lahendamisega 18 m, kirjalike teeside koostamine kokku 19,25 (5,29+ 3,36+3,26+3,21+4,13), hageja kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega tutvumine, kohtule e-kirja koostamine, sisuline tutvumine, seisukoha koostamine kokku 1,08 (0,15+0,50+0,43), Viru Maakohtu määrusega tutvumine ja selle kliendile koos selgitustega edastamine 11m, menetluskulude nimekirja koostamine 20 min. tunnitasu 150 eurot (tasu 1 802,50+KM150) kokku 12h 01m sh kostja vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga asjaolude täpsustamiseks 1h 58m, kliendi e-kirjaga tutvumine ja kostja vastuse koostamine 8h 23m, telefoninõupidamine C. R. esindajaga, ekirjavahetus kliendiga, C. R. esindaja 13.04.2020 taotlusega tutvuminekliendile e-kirja koostamine ja kostja taotluse osas seisukoha esitamine 57m, kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine 43m. Kohus saab ajakuluks kokku 10,81 tasu (1621,50+KM). Tunnitasu 120 eurot (tasu 990,00+KM) sh sõiduaeg Tallinn-Jõhvi-Tallinn 8 h 15 m (4,15+4). Kohus saab tasu suuruseks 978 (8,15*120) eurot. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis hüvitada menetluskulud käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
13.Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ning palub kohtul kontrollida nende põhjendatust. Kostja märgitud menetluskulude summa on täiesti ulmeline, ebamõistlikult suur, ilmselgelt üle paisutatud, ei ole esimese astme menetluse mahuga proportsionaalne ning ületab hageja menetluskulusid (kokku 6799 eurot koos käibemaksuga, sh tasutud riigilõiv 475 eurot, õigusabikulud 5844 eurot so 160 eurot tund) rohkem kui kaks korda. Hageja märgib, et praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud üldjuhul vahemikus 140 – 160 eurot tund ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 168 - 192 eurot). Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013,
3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24).
13.1.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15). Hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendamata ning neid tuleb vähendada mõistliku ja põhjendatud määrani kohtu õiglasel äranägemisel. Kohtupraktikas kehtib arusaam, et esmase menetlusdokumendi (milleks on reeglina kas hagiavaldus või vastus hagile) koostamisele eelnenud kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad. Kostja esindaja tutvus asja materjalidega, suhtles kostjaga (20.01.20 ja 31.01.20 tegevused kokku 4 tunni 13 minuti ulatuses) enne hagile vastuse koostamist. Selliste toimingute ajakulu tuleb arvestada juba menetlusdokumendi koostamisele ajakulu sisse. Kostjal on kulunud hagile vastuse koostamiseks 8 tundi 23 minutit ja eelnenud toimingud ajakulu 4 tundi 13 minutit kokku 12 tundi ja 36 minutit. Kohtupraktikas on välja kujunenud kindlad ajakulu raamid: tõendite poolest mahukates asjades kulub ühe lehekülje koostamisele u 1 tund ning väikese tõendite mahuga asjades 40 minutit. Hageja leiab, et antud asja maht on marginaalne. Seega on kostja esitatud kulu, mis ületab 1 lk / 40 minuti piiri ehk kohtupraktikas aktsepteeritud piiri, on kindlasti põhjendamatu. Hagiavaldusele vastuses on 11 lehekülge sisulist teksti. Järelikult on põhjendatud hagile vastuse koostamise ajaks maksimaalselt 7,5 tundi. Eespool toodu puudutab ka kostja 15.09.2020 seisukohti (kulunud aeg 16,42 tundi) ja kirjalikke teese (kulunud aeg 20,5 tundi). Seejuures kordavad nimetatud menetlusdokumendid varasemalt esitatud seisukohti ning dokumentide koostamise ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Lisaks tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et kostja esindaja ei pidanud enam tutvuma asjaoludega, vaid andma sellele õigusliku hinnangu. Võrdluseks toob hageja välja, et tema esindajal teeside koostamisele vaid 3,30 tundi.
13.2.Kostja taotleb kohtuistungile sõiduaja hüvitamist 8 tunni 15 minuti ulatuses. Riigikohus on korduvalt öelnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 13). Sellest tulenevalt tuleb jätta kostja vastav taotlus rahuldamata.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasuks 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot ning see vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule.
15.Hageja palub kostja vähendada menetluskulude summat mõistliku ja põhjendatud määrani kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub hageja esindaja poolt esitatud vastuväidetega, et kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud on ajaliselt ülepaisutatud, ebamõistlikud suured ning ei seostu sisulise õigusnõustamisega.
15.1.Riigikohus on selgitanud, et kui esitatud dokumendid kordavad sama asja, siis ei ole põhjendatud arvestada nende eest korduvalt tasu. Sisuliselt on kohtuteeside esitamine eelnevatest menetlusdokumentidest kokkuvõtte tegemine, mis ei anna menetlusse midagi juurde (3-2-1-43-10). Kohus ei ole nõudnud menetlusosalistelt kohtuteeside esitamist. Tulenevalt sellest jätab kohus tasu teeside koostamisele kulunud aja so 20,5 tundi vastaspoolelt välja mõistmata.
15.2.Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtuistungile sõitmise ajakulu puhul pole tegemist õigusteenuse osutamisega, seega ei ole põhjendatud selliste kulude väljamõistmine vastaspoolelt (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13, 3-2-1-65-13 p 17). Kohtule jääb arusaamatuks ka kostja poolt sõidule kulunud aja eest tasu suuruse (tasu 990,00+KM) arvestamise arvutuskäik. Kohus saab tasu suuruseks 978 (8,15*120) eurot. Kohus jätab kostja taotluse sõidule kulunud aja so 8,15 tunni eest rahuldamata.
16.Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiteks valmistumine ja istungitel osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele (nõupidamised kliendiga, e-kirjade koostamine, vastamine, kliendi poolt esitatud materjalidega tutvumine jne) ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda ei saa teiselt poolelt välja mõista. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga.
17.Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, välja arvatud teeside koostamisele kulunud aeg (20,5 tundi), sõidule kulunud aeg (8,15 tundi) loeb kohus põhjendatud ajaks maksimaalselt 35 tundi 79,20 tunni asemel (millest on maha arvestatud kokku 28,65 tundi so aeg teeside koostamisele ja sõidule kulunud aja eest, nö korraldava iseloomuga toimingud 15,55 tundi) ja selle eest arvestatud tasuks kokku koos käibemaksuga kokku 6720 (35*160=5600+1120) eurot 14 973,36 eurot asemel.
18.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
19.Kohus mõistab välja hagejalt kostja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 6720 eurot koos käibemaksuga ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.