Omnes OÜ hagi M. N. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 5 098,74 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omnes OÜ (registrikood 12145287, asukoht Sinika 49, 50110 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom (Advokaadibüroo LINDEBERG; Ülikooli 2A, 51003 Tartu, epost [email protected]) Kostja: M. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Ero Liivik (Erovik Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31.08.2021. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Omnes OÜ hagi M. N. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses Omnes OÜ kanda.
3.Välja mõista Omnes OÜ-lt menetluskulud summas 240 eurot M. N. kasuks.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Omnes OÜ-l tasuda M. N.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 11.01.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 17.07.2020 Omnes OÜ (edaspidi töövõtja või hageja) ja M. N. (edaspidi tellija või kostja) suulise töövõtulepingu, kui tellija kinnitas töövõtja 14.07.2020 e-posti teel saadetud hinnapakkumise nr 13320 (edaspidi nimetatud Hinnapakkumine, vt lisa nr 1). Tellija kohustus teostatud tööde eest tasuma 5833,20 eurot (koos käibemaksuga). 22.07.2020 täpsustasid tellija ja töövõtja telefonivestluses tehnilised lahendused, lisatööde soovi ning teostuse. Tööde lõpetamise ajaks planeeriti 24.08.2020.
2.Töövõtja teostas nii Hinnapakkumises märgitud põhitööd kui kokku lepitud lisatööd ning 29.08.2020 vaatasid pooled koos tehtud tööd üle. 30.08.2020 esitas töövõtja tellijale arve nr 2890820/A (vt lisa nr 2) summas 5500 eurot põhitööde eest ning 02.09.2020 arve nr 28908201/A summas 2719,86 eurot lisatööde eest (vt lisa nr 3). Tellija tasus 01.09.2020.a üksnes 3500 eurot (vt lisa nr 4), väites arusaamatult, et kuivõrd teostatud töödes esinesid puudused ning töövõtja ei teinud töid kokkulepitud tähtajal valmis, ei tasu tellija suuremas ulatuses (vt lisa nr 5). Milles seisnevad väidetavad puudused, ei ole tellija kordagi avaldanud, ka mitte töövõtja korduva päringu peale. Kuivõrd tellijal puudub alus jätta teostatud tööde eest tasumata ning tellija ei ole oma kohustust täitnud ka pärast kohtueelse nõude esitamist (vt lisa nr 6), ei ole hagejal muud võimalust kui pöörduda käesoleva nõudega kohtu poole.
3.Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda nii põhikohustuse täitmist kui viivist. Tööd on üleantud ja vastuvõetud 29.08.2020, mil pooled viibisid ehitusobjektil ning tellija vaatas tööd üle. Juhul, kui tellija asub nüüd ootamatult seisukohale, et töid ei ole tema poolt vastu võetud, annab töövõtja VÕS § 638 järgi täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks 5 tööpäeva jooksul alates hagiavalduse kättetoimetamisest kostjale. Kostjal puudub alus keelduda tööde vastuvõtmisest, kuivõrd (i) tööd on valminud, (ii) vastavad vähemalt keskmisele kvaliteedile ning (iii) tellijal oli võimalus tööd üle vaadata. Juhul, kui kostja vaidleb vastu asjaolule, et pooled kohtusid 29.08.2020 ehitusobjektil, esitab hageja taotluse kuulata üle tunnistajad.
4.Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 30.08.2020 arve nr 2890820/A, mis on tellija poolt tasumata 2000 euro ulatuses. 02.09.2020 esitas hageja kostjale arve nr 28908201/A, summas 2719,86 eurot, mis on terves ulatuses tasumata. Seega on kostja põhivõlgnevus summas 4719,86 eurot. Käesoleval juhul on kohustus muutunud sissenõutavaks ning kostja põhikohustuseks on teostatud töö eest tasu maksta. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 4719,86 eurot. Antud juhul palub hageja välja mõista seadusjärgne viivis alates 03.09.2020. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 133,11 eurot (vt lisa nr 7). Hageja palub kohtul
TsMS § 367 alusel välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude korrektse täitmiseni kostja poolt.
Kostja vastus
5.Kohtule 23.03.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Omnes OÜ poolt nõutavad summad on õigustühised, kuivõrd olen Omnes OÜ ebakvaliteetsete tööde teostamise ja tähtajast kinni mitte pidamise tõttu kannataja mina, kuna pidin oma esialgset lennuaega muutma ja ostma uued lennupiletid hilisemaks kuupäevaks, pealegi nõustus Omnes OÜ peale minu poolt tööde kvaliteedi osas pretensioonide esitamist alandama hinda 5500 asemel 3500 peale, see, et nad väidavad, justkui ma poleks pretensioone esitanud, on puhas laim.
6.Minu soov oli, et vana kips võetakse maha ja seinad krohvitakse nagu vanalinna majades selline ebatasane pind nagu klombitud seinad 2 tuba umbes 21ruutu, sest kogu korteri pind on 42,5 ruutu ja et laed värvitakse, kuid kui läksin lapsega korterit vaatama, oli küll vana kips ära võetud ja pandud uus asemele, seega minu soovi ei täidetud, tehti nii, kuis endale lihtsam ja odavam. Töödega lõpetati 9 päeva kokkulepitust hiljem. Lisaks teostati töid väga ebakvaliteetselt, ka ei kaetud põrandaid, pahtli ja värviplekkide puhastamiseks põrandalt kulus mul oma ajast terve päev. Samuti pole ma teadlik lisatöödest. Mina pole lisatöid tellinud ja kokkuleppeid teinud. Esialgse hinnapakkumisega nõustusin, sest põhiliseks sai ajafaktor, Omnes OÜ oli teadlik, et mul olid lennupiletid ostetud kuupäevaks 26.08.2020. Kokkulepe oli, et remont on valmis 20.08.2020. Äärmiselt kahetsusväärne on, et turul on selline ettevõtte, mis pakub remonditeenust, aga liiste pannakse nagu väikesed tüdrukud. Sellist soperdust pole küll kusagil näinud.
7.Kuna Omnes2 0.08 remonti valmis ei saanud ja uueks tähtajaks öeldi 29.08, siis ostsin uued lennupiletid septembrisse 29.08. 2020 kell 18.00 oli kokkulepe, et remont on valmis ja antakse võtmed üle. Ma läksin sinna, nad panid alles liiste ja lahkusid alles peale kl 22.00 õhtul. Järgmisel päeval õhtul kell 22.00 sain Omnes esindajalt M. kõne, olin seltskonnas ja ei hakanud kõigi ees seletama, mille kõigega ma rahul pole. Saatsin Omnese esindajale M.le pretensiooni sõnumiga, tegin ettepaneku, et maksan 3500-eurot, ta oli nõus.
8.Kostja on seisukohal, et tellis viimistluse klombitud seinad. Ja nõustus hinnapakkumisega 3500 eurot. Kostja ei mõista siiani, mis põhjusel soovitud viimistlust ei tehtud. Omnes OÜ esindaja oleks võinud öelda, et ei tule selle tööga toime. Kostja ei ole ehitusalane asjatundja ja ei tea, mis tehnoloogiaga tehakse nn klombitud seinad. Lihtne loogika ütleb, et seda illustratiivset visiooni oleks saanud luua ka olemasoleva kipsseina peale. Hageja pidas vajalikuks olemasoleva kipsseina maha võtta ja olles avastanud, et klombitud seina tegemine käib neile üle jõu, otsustas asendada seina uue plaadiga. Hageja väide, et kostja soovis paigaldada Fermacell plaadi välisseintesse, ei pea paika. Kostja isegi ei tea, mis on Fermacell plaat ja poleks osanud seda küsidagi. Kostja soov oli saada klombitud seinad, mitte asendada üks plaat teise samaväärsega. Kostja ei tea ega peagi teadma, mis tehnoloogiaga nn klombitud seina tehakse. Kostja lootis heauskselt sellele, et palkas firma, kes pakub ehitusteenust ja peaks oma tööd oskama. Kostja selgitas esmasel kohtumise Omnes OÜ esindajaga väga selgelt oma soovi saada klombitud seinad nagu vanalinna majadel. Kostja kahtleb Omnes OÜ esitatud nn. lisatööde arves. Hageja pole ühtegi reaalset kuludokumenti kostjale esitanud.
Samuti jääb arusaamatuks, kuhu paigaldati arves väidetud 10 Fermacell plaati, kui ühe plaadi standard laius on 1,2m. Omnes OÜ – lisatööde arve on vägagi küsitav. Kostja julgeb väita, et tagantjärgi esitatud arves on hageja kasutanud ebaausaid kauplemisvõtteid. Juba ainuüksi selle poolest, et kostjale pole esitatud ühtegi kuludokumenti, samuti pole kostjaga arutatud läbi materjalide kulu eelarvet. Tagantjärgi võib kirjutada arvesse mida iganes. Kohtu põhjendused
9.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2020. a suulise töövõtulepingu remonditööde teostamiseks kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxxx. Vastavalt 14.07.2020. a hinnapakkumisele oli tööde maksumus kokku 5 822,20 eurot. Vastavalt hageja kinnitusele sisaldus hinnas kõik vajalik (materjal, toonimised, transport, ehitusjääkide utiliseerimine, tööraha, töövahendid jne).
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud teostatud tööde eest tasumata arve nr 2890820/A summas 2 000 eurot ja lisatööde arve nr 28908201/A summas 2 719,86.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et tema arvetest nr 2890820/A ja nr 28908201/A tulenev nõue muutus sissenõutavaks 14.10.2014. a ja ühest arvest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.
13.Kostja ei eita arve nr 2890820/A osalist maksmata jätmist ning arve nr 28908201/A täies ulatuses tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja on töövõtulepingut rikkunud. Töö ei vastanud lepingu tingimustele ega tavapärasele kvaliteedile. Pooled leppisid kokku siduvas eelarves ning mingeid lisatöid kostja ei tellinud ning hageja ei teostanud.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tarbijaga kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine võimaldanud hagejal pahauskselt taganeda 14.07.2020. a antud lubadusest, et kõik tööd ja selleks vajalikud materjalid ning tarvikud sisalduvad lepingu hinnas. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja ei sõlminud
mingeid kokkuleppeid lisatööde teostamiseks ning hageja on asunud enda poolt tähtaegselt tegemata töid lisatöödeks nimetama.
15.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
16.Hageja leiab, et vaidlusalustel arvetel nimetatud tööd on teostatud, mis nähtub hagiavalduse lisaks olevatelt fotodelt.
17.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud hageja töö kokkulepitule, töö ei olnud teostatud kokkulepitud kvaliteediga, nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks.
18.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul ei vastanud hageja teostatud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda arvetel kajastatud tasu. Kohtule on esitatud fotod, millest nähtub, et tööd on teostatud asjatundmatult ning ebakvaliteetselt. Kostja poolt antud selgituste kohaselt ei saanud ta hagejalt sellist seinte viimistlust, milles kokku lepiti. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on
pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses väitnud, et tööde teostuse kooskõlastanud kostjaga 22.07.2020. a telefoni teel. Kohtu hinnangul tuleb seda lugeda ebapiisavaks. Kostja tarbijana ei pidanud telefoni teel mõistma, mida tähendab struktuurne pahteldus ja kas see hageja hinnangul võiks olla sama, mis klombitud seina efekt. Hageja on asunud väitma, et kostja soov oligi Fermacelli plaadi paigaldus seintele. Kohtu hinnangul on hageja jätnud oma väited tõendamata, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtud sellist kostja soovi.
19.Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust tuleneb, et reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Kohtu hinnangul puudub hageja nõudel õiguslik alus, hageja ei ole tõendanud eelarve mittesiduvust. Hageja on märkinud, et tema nõue summas 2 719,86 eurot kostja vastu tuleneb tasumata lisatööde arvest. Kohtu hinnangul on poolte vahel kokkulepitud siduvas eelarves, mistõttu võis kostja mõistlikult eeldada, et ka need tööd sisalduvad hinnapakkumises, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale teada andnud, et hinnapakkumisele lisandub veel suures mahus ehitusmaterjali. Kohus nõustub kostjaga selles, et puudub mõistlik põhjus lisatööde arvel kajastatud mahus Fermacelli plaatide ja liistude järgi kui hageja enda 14.07.2020. a kinnituse kohaselt sisaldus hinnas kõik vajalik (materjal, toonimised, transport, ehitusjääkide utiliseerimine, tööraha, töövahendid jne).
20.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul oleks mõistetav kostja soov lasta puudustega teostatud tööd parandada kolmandal isikul, kuivõrd kostjal võib olla põhjendatud kahtlus, et isik, kes ei suuda mõista, kuidas põrandaliistu diagonaali lõigata, puudub kompetents ka muude remonttööde osas.
21.Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas
osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesoleval juhul on kostja pidanud ostma uued lennupiletid Ameerika Ühendriikidesse seetõttu, et hageja on oma lepingulised kohustused jätnud tähtaegselt täitmata. Kostja on saanud hageja tegevuse tulemusel kahju ja teinud lisakulutusi summas 1 073 USD. Kostja on puudustega teostatud tööde eest tasunud hagejale 3 500 eurot. Kohtu hinnangul tuleb seda ebakvaliteetselt teostatud töö eest pidada piisavaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud.
22.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 240 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulud sisaldavad lepingulise esindaja kulu 4 töötunni eest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
26.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 60 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 240 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 770,84 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.