Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30. september 2021.a, Tallinnas
Hagihind
17 703,71 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-8919 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. S. vastu 24.09.2018 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 9854,42 euro, intressi 882,51 euro, laenuhaldustasu 4,50 euro, viivise 4766,20 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: R. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 24.09.2018 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 9854,42 eurot, intress summas 882,51 eurot, viivis summas 2807,13 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. S.’ilt laenuhaldustasu summas 4,50 eurot väljamõistmiseks.
4.Välja mõista R. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 12,9% aastas põhinõudelt 9854,42 eurot alates 04.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma koos käesoleva otsusega väljamõistetuga ei tohi ületada põhinõude summat.
5.Jätta hageja menetluskulud 77% ulatuses R. S.’i kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
6.Välja mõista R. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu summas 762,30 eurot, millest riigilõiv on 577,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu on 184,80 eurot.
7.R. S.’il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Välja mõista R. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900,90 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas kohtule hagi R. S. vastu 24.09.2018 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 9854,42 euro, intressi 882,51 euro, laenuhaldustasu 4,50 euro, viivise seisuga 03.06.2021 4766,20 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja V OÜ (edaspidi müüja) osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile.
1.2.Lepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning punkti 2 ja 3 kohaselt osamakestega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12.-ks kuupäevaks, esimese maksega 12.10.2012 summas 275,18 eurot ning viimase osamaksega 12.09.2023 summas 274,55 eurot.
1.3.Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuse olemise päevast alates.
1.4.Kostja jättis lepingu täitmata ja võlgnevus tekkis alates 12.11.2018. Faktoor teavitas 05.03.2019 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 18.03.2019 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles faktoor lepingu 20.03.2019 üles.
1.5.Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 9365,53 eurot – seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 9854,42 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 882,51 eurot.
1.6.Vastavalt lepingu punktile 8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 26.03.2019, 06.01.2020, 26.01.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
1.7.25.03.2019 loovutas faktoor oma nõuded hagejale.
eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o. 03.06.2021 k.a.) ja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist: 9854,42 eurot x 21,93% aastas = 2161,07 eurot.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 750 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi osas vastuväiteid esitanud ei ole. Hagimaterjalid on kostjale toimetatud kätte 25.06.2021. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Kohus on koostanud 12.08.2021 kirja (t lk 24-25), millises on palunud hagejal täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid, s.o miks ta nõuab kostjalt viivist määras 21,93% aastas, kui lepingus ette nähtud intressimäär on 12,9% aastas. Samuti on kohus teinud pooltele ettepaneku sõlmida antud tsiviilasjas kompromiss. Menetlusosalised antud kohtu nõudele vastanud ei ole.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.1.Vaidlust ei ole, et V OÜ, AS-i I ja kostja vahel on 24.09.2018 sõlmitud Osamaksetega tasumise müügileping Nr. xxxx (t lk 4-8).
6.2.Vastavalt sellele lepingule müüs V OÜ kostjale sõiduauto ning V OÜ loovutas kõik müügilepingust tulenevad nõuded AS-le I. Sisuliselt seega krediteeris AS I kostjat sõiduauto ostmisel.
6.3.Vaidluse alla ei ole seatud asjaolu, et AS I on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale (t lk 11).
6.4.Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud müügilepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Seega on põhjendatud hageja põhinõue summas 9854,42 eurot.
7.VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
7.1.Kostjaga sõlmitud lepingu p 2 kohaselt on intressimäär 12,9% aastas (t lk 4) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 882,51 eurot.
7.2.Kostja nimetatud intressi nõude summa suurusele ja arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ja see kuulub rahuldamisele.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista laenuhaldustasu summas 4,50 eurot.
8.1.Kohus leiab, et vastav hageja nõue põhjendatud ei ole, kuivõrd kohtule esitatud tõendistest ei nähtu, kuidas on nimetatud summa kujunenud ning millest tuleneb vastava summa nõudeõigus.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 4766,20 eurot.
9.1.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
9.2.VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
9.3.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et AS-i I ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt on intressimäär aastas 12,9% ning viivise määr 0,06% päevas ehk 21,93% aastas.
9.4.Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 punktis 12 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sama otsuse p 15 kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda ka leppetrahvi.
9.5.Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kohtule esitatud AS-i I ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgi on pooled leppinud kokku 12,9% suuruses intressimääras aastas. VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega on tühine müügilepingus sätestatud kostja kohustus tasuda viivist määraga 0,06% päevas, 21,93% aastas.
9.6.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Perioodil 21.03.2019 kuni 03.06.2021 oli kostja viivituses 806 päeva. Hageja põhinõude summa on 9854,42 eurot. Seega kuulub nimetatud perioodil kostja poolt tasumisele viivis summas 2807,13 eurot (9854,42€ x 12,9% x 806 : 365). Ülejäänud summas on hageja viivise nõue põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.
9.7.Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise põhinõudelt 9854,42 eurot alates 04.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni 21,93% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
9.8.Arvestades eelnevat asub kohus seisukohale, et ka vastav nõue on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 12,9% aastas põhinõudelt, s.o 9854,42 eurolt alates 04.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma koos käesoleva otsusega väljamõistetuga ei tohi ületada põhinõude summat.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu summa 35 eurot.
10.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu
alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
10.2.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et PlusPlus Capital AS on edastanud kostjale 26.03.2019, 06.01.2020, 26.01.2020 võlanõuded (t lk 12-14). Seega on hageja nõue summas 35 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
11.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 9854,42 eurot, intress summas 882,51 eurot, viivis summas 2807,13 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivis 12,9% aastas põhinõudelt 9854,42 eurot alates 04.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 17 703,71 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (võlgnevus summas 9854,42 eurot, intress 882,51 eurot, viivisenõue 2803,65 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja aastane viivis 1271,22 eurot) ning hagihind on 17 703,71 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda.
15.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 750 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot (t lk 2, lk 18, 19). Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
17.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 577,50 eurot (750 x 77%).
18.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
19.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 2 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 184,80 eurot (2h x 100€ + 20 % = 240 eurot x 77 %).
20.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 762,30 eurot, millest riigilõiv 577,50 eurot ja esindajakulu 184,80 eurot.
21.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Kuivõrd kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, siis jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.