Vaakum Soojustus OÜ hagiavaldus XXi vastu 2350 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. märtsi 2020. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Vaakum
Soojustus
OÜ
aprilli
2020.
a
apellatsioonkaebus Kaebuse hind Menetlusosalised
2396 eurot 70 senti ja
nende Hageja (apellant) Vaakum Soojustus OÜ (registrikood
esindajad ringkonnakohtus
12464704), lepinguline esindaja Raul Markus Kostja
(vastustaja)
XX
(isikukood
xxxxxxxxxx),
lepinguline esindaja Maano Saareväli Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde Vaakum Soojustus OÜ 29. aprilli 2020. a apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid (sõiduki pilt mõõtudega ja turvalisustesti võrdlusandmed).
2.Jätta Harju Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsus muutmata ja Vaakum Soojustus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Vaakum Soojustus OÜ kanda. Mõista Vaakum Soojustus OÜlt XXi kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu hüvitis 637 eurot 50 senti (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
2-19-13678 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Vaakum Soojustus OÜ (hageja) esitas 5. septembril 2019. a hagiavalduse XXi (kostja) vastu kahjuhüvitise 2350 eurot, põhinõudelt perioodil 20. juuli 2019. a kuni 5. september 2019. a sissenõutavaks muutunud viivise 24 euro ja põhinõudelt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 24. mail 2019. a avarii, kus sai kannatada hageja kasutuses olev sõiduauto Xxxxxxxxxxxx. Kindlustusandja hüvitas hagejale sõiduki parandamise kulud. Ajal, millal hageja sõiduk oli remondis, kasutas hageja asendusautot Yyyyyyyyy. Hageja kasutas asendusautot perioodil 24. mai 2019. a kuni 15. juuli 2019. a Xxxxxxxxxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingu alusel. Hageja maksis asendusauto eest 2350 eurot. Hageja palus kostjal hüvitada 2350 eurot, millest kostja keeldus.
3.Hageja väidab, et avarii tõttu sai tema sõiduk sedavõrd kahjustatud, et sellega teeliikluses osalemine ei olnud remondita võimalik. Sõiduk seisis perioodil 24. mai 2019. a kuni 15. juuli 2019. a sõidukit remontinud AS Silberauto Eesti territooriumil. AS Silberauto Eesti sai oma töökorraldusest tulenevalt hageja sõidukit remontida alles juulis. Hagejal oli vajalik kasutada sõidukit majandus- või kutsetegevuses. Üldtuntud on asjaolu, et äriühingule kuuluv vara on vajalik selle majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei säästnud midagi ajal, millal ta kasutas asendusautot. Hageja kasutas asendusautona sõidukit, mis on tema sõidukist kolm aastat vanem, odavam ja klassilt madalam. Veel odavama sõiduki kasutamine ei olnud hageja tööülesannete, milleks on hulgimüük Balti riikides, eripärast põhjendatud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt tunnistas kostja, et ta põhjustas 24. mail 2019. a avarii, kus sai kannatada hageja kasutuses olev sõiduauto. Hageja sõiduki vigastused ei olnud tõsised ja kumbki sõiduk lahkus sündmuskohalt iseseisvalt. Tõendamata on, et vaidlusalusel perioodil oli hageja auto sõidukõlbmatu.
5.Kostja hinnangul oli tõendamata, et hageja sõiduk oli tal vajalik või kasulik või et hageja kasutas sõidukit oma majandus- või kutsetegevuses. Üldtuntud ei ole asjaolu, et sõiduk, kui
2-19-13678 äriühingu vara on vajalik selle majandus- või kutsetegevuses. Hageja juhatuse liige kasutas hageja sõidukit oma isiklikes huvides, mitte aga ainult hageja majandus- või kutsetegevuses. Seega võis hageja juhatuse liige kasutada ka asendusautot enda isiklikes huvides ja mitte ainult hageja majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei olnud tõendanud, et tal oli vajadus kasutada asendusautot ca 1.5 kuud. Hageja ei olnud tõendanud kui kaua oli tema auto remondis ning et ta ei saanud oma autot remondi tõttu kasutada. Kostja väljendas kahtlust, kas AS Silberauto Eesti remontis hageja sõidukit seoses 25. mai 2019. a avariiga.
6.Kostja arvates on ebaõige hageja väide, et hageja ei säästnud midagi ajal, mil ta kasutas asendusautot. Hageja ei olnud tõendanud, et vaidlusalusel perioodil kasutas ta asendusautot iga päev ja ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei välista, et hageja juhatuse liige kasutas asendusautot oma isiklikes huvides. Seetõttu tuleks vaidlusalusest perioodist maha arvata puhkepäevad, millal hageja juhatuse liige võis asendusautot oma isiklikes huvides kasutada.
7.Kostja väitel ei olnud hageja põhjendanud, miks ta valis asendusautona Yyyyyyyyyi. Hagejal oli võimalik kasutada asendusautona odavamat sõidukit. Tõendamata on hageja väide, et soodsama asendusauto kasutamine ei olnud võimalik tema tööülesannete eripära tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 23. märtsi 2020. a kohtuotsusega hagi osaliselt, mõistis välja XXilt Vaakum Soojustus OÜ kasuks kahjuhüvitise 277.50 eurot, perioodil 27. juuni 2019. a kuni 22. märts 2020. a põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 14.58 eurot ja viivise põhinõudelt alates 23. märtsist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.
9.Vaakum Soojustus OÜ menetluskuludest 12% jättis kohus XXi kanda ja 88% ulatuses Vaakum Soojustus OÜ enda kanda; XXi menetluskuludest jättis kohus 88% Vaakum Soojustus OÜ kanda ja 12% ulatuses XXi enda kanda. Kohus mõistis XXilt Vaakum Soojustus OÜ menetluskulude katteks 67.20 eurot (ilma käibemaksuta) ning Vaakum Soojustus OÜ-lt XXi menetluskulude katteks 616 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus tasaarvestas Vaakum Soojustus OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulud XXi kasuks välja mõistetud menetluskuludega ning mõistis tasaarvestuse tulemusena Vaakum Soojustus OÜ-lt XXi kasuks menetluskulud 548.80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus määras, et kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Vaakum Soojustus OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (548.80 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - 24. mail 2019. a põhjustas kostja avarii, kus sai kahjustatud hageja kasutuses olev sõiduauto Xxxxxxxxxxxx; - 5. juuni 2019. a garantiikirja järgi kohustus hageja kindlustusandja hüvitama hageja sõiduki parandamise kulud summas 2563.48 eurot; - 25. mail 2019. a sõlmis hageja rendilepingu Xxxxxxxxxx OÜ-ga sõiduauto Yyyyyyyyy kasutamiseks.
11.Maakohus asus seisukohale, et puudub vaidlus selles, et kostja, põhjustades 24. mail 2019. a avarii, kus sai kahjustada hageja kasutuses olev sõiduauto Xxxxxxxxxxxx, tekitas hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja vastutuse alternatiivseks
2-19-13678 õiguslikuks aluseks võib olla ka VÕS § 1057. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt samaväärse sõiduki kasutamise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 4 alusel.
12.Kohus ei nõustunud hageja väitega, et üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et juriidilise isiku vara on vajalik selle majandus- või kutsetegevuses. Välistatud ei ole, et juriidilisele isikule kuuluv vara võib olla kasulik selle majandus- või kutsetegevuses, kuid mitte vajalik. Kohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, et tema tööks on hulgimüük Balti riikides. On tõendatud, et hageja tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ning reklaamiagentuurid, seega arvestades hageja tegevusala ja vajadust külastada kliente, on hagejal vajalik kasutada majandustegevuses sõidukit, mida on ta siiani ka teinud. Kohus luges tuvastatuks, et hageja kasutuses olev sõiduk on tal vajalik majandustegevuses. Lisaks märkis kohus, et kui hageja juhatuse liige kasutas hageja sõidukit enda huvides, ei välista see hageja kahjunõuet VÕS § 132 lg 4 alusel, vaid võib anda alust vähendada kahjuhüvitist ulatuses, milles asendussõidukit ei kasutatud hageja majandustegevuses.
13.Kohus asus seisukohale, et asjaolu, et hageja valis asendusautona tema autost odavama ja vanema auto, ei anna õigust nõuda asendusauto kulude hüvitamist täies mahus, sest hüvitamisele kuuluvad üksnes samaväärse asja kasutamise kulud. Samaväärse asja sisustamisel on määrav selle funktsionaalsus, mis peab olema sarnane kahjustatud asja funktsionaalsusega. Lisaks peab samaväärne asi võimaldama isikul täita majandustegevuses samu ülesandeid, nagu kahjustatud asi, mille kasutamine on ajutiselt võimatu. Arvestades hageja tegevusala peab asendusauto võimaldama liiklemist klientide vahel. Hageja ei ole tõendanud, et tema majandustegevusest tulenevalt peaks ta vedama mahukaid esemeid, mida võib teha keskmisest suurema autoga. Tõendamata on, et hageja tööülesanded on seotud hulgimüügiga Balti riikides, mis võiks eeldada esinduslikuma ja suurema sõiduki kasutamist. Kohus luges tõendatuks, et arvestades hageja majandustegevust, saab hageja autoga samaväärseks sõidukiks, mis tagab sama efektiivselt hageja tööülesannete täitmist, nagu hageja kasutuses olev sõiduk, pidada autot maksumusega 16 kuni 21 eurot päevas.
14.Maakohus luges tõendatuks, et hagejal ei olnud vajalik kasutada asendusautot pärast 24. mai 2019. a avariid kuni juuni 2019. a lõpuni. Kohus luges tõendatuks, et hageja sõiduauto oli remondis alates 1. juulist 2019. a kuni 15. juuli 2019. a. Sellel ajal oli hagejal vajalik kasutada asendusautot.
15.Kohus asus seisukohale, et hageja põhjendatud samaväärse sõiduki kasutamise kulud on 277.50 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kuivõrd on tõendamata, millist kasu võis hageja kahju tekkimise tagajärjel saada või ka see, millises ulatuses võis hageja juhatuse liige kasutada hageja sõidukit või asendusautot enda isiklikes huvides, ei arvestanud kohus kostjalt maha hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest hageja kulusid, mille ta säästis seetõttu, et ei saanud enda autot kasutada.
16.Kohus märkis, et kuivõrd hageja poolt kostjale 19. juulil 2019. a saadetud nõudekirjas ei olnud märgitud kohustuse täitmise aeg, ei saa arvestada viivist põhinõudelt nõudekirja saatmise kuupäevast, vaid saab arvestada alates hetkest, millal kostja hageja nõudest teada sai – kohtu hinnangul eelduslikult 27. juulil 2019. a.
17.Arvestades, et hagi rahuldati ca 12% ulatuses, jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: kohus jättis hageja menetluskuludest 12% kostja kanda ja 88% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jäi 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja enda kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude
2-19-13678 rahalise suuruse. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus Vaakum Soojustus OÜ-lt XXi kasuks menetluskulud 548.80 eurot (ilma käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas 29. aprillil 2020. a Harju Maakohtu 23. märtsi 2020. a kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning palus hagi rahuldada täies ulatuses mõistes kostjalt välja põhivõla 2350 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 24 eurot ning TsMS § 367 järgi viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 2350 eurot hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ning palus määrata menetluskulude jaotuse ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja leidis, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust TsMS § 442 lg 8 järgi ja ebaõigesti kohaldanud VÕS § 132 lg 4. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja sõidukiga samaväärseks saab lugeda sõiduki, mille rentimise maksumus on 16 kuni 21 eurot päevas. Hageja leidis, et samaväärse asja määratlemisel tuleb lisaks kitsalt majandusliku otstarbe funktsionaalsusele hinnata ka asja muid omadusi. Asjade samaväärsuse pelgalt kitsa funktsionaalsuse kaudu hindamine viib olukorrani, kus rikutakse kahju hüvitamise VÕS §-st 127 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt kahjustatud isik tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mis oleks kui kahju ei oleks tekitatud. Jeep Cherokee Limited ja Hyundai Getz või Suzuki Swift ei ole funktsionaalselt samaväärsed. Eelnimetatud sõidukite varustus, sõiduomadused, eelkõige turvalisus, ei ole sarnased. Hyundai Getz või Suzuki Swift on väikeautod, mille turvalisus on oluliselt madalam kui hageja sõidukil.
20.Hageja asus seisukohale, et ei näe ühtegi mõistlikku õigustust, miks ta pidanuks kasutama oma igapäevases majandustegevuses oluliselt vähem turvalist, ebamugavamat ja madalama väärtusega sõidukit ning olema olukorras, mis ei ole ligilähedane sellele, mis olnuks ilma kostja poolt kahju tekitamiseta. Hageja märkis, et kasutuseeliste väärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks asja keskmine kohalik üürihind. Tsiviilasja tõenditest nähtub, et hageja sõiduki üüri(rendi)hind ja kostja viidatud väikeauto renditasu erinevad ligi kaks korda. Seega ei saa neid sõidukeid lugeda samaväärseks.
21.Hageja ei nõustunud kohtu järeldusega, et pildi järgi ei takistanud hageja sõidukile tekitatud kahjustus sõiduki liiklemist. Otsus, kas sõidukiga saab teeliikluses osaleda või mitte on ühelt poolt õiguslik küsimus, mida tuleb hinnata sõidukitele esitatavate tehnonõuete valguses ja teisalt subjektiivne, auto kasutaja sisetundest, esteetikast ja väärikusest lähtuv. Eestis valitsevate arusaamade kohaselt ei liigelda autoga, mille tagumine kaitseraud on ilmsete oluliste ja silmatorkavate kahjustustega. Hageja täidab sõidukiga esindusfunktsioone, külastab kliente, koostööpartnerid, seega liiklemine tehniliselt mittekorras sõidukiga kahjustanuks kahtlemata ettevõtte mainet. Hageja viitas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisale 1, mis sätestab nõuded sõiduki kere korrosiooni ja välimuse osas. Tulenevalt nimetatud määrusest on tsiviilasjas esitatud piltide pinnalt näha, et sellise hageja sõidukiga ei olnud lubatud teeliikluses osaleda.
22.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse viivise väljamõistmise osas ja palus viivise välja mõista hagis näidatud perioodil, so alates sellest, kui hageja esitas nõude asendusauto võimaldamiseks (20. juulil 2019. a). Kuivõrd kostja sellest keeldus, tuli ta lugeda nõude saamisest alates
2-19-13678 viivituses olevaks. Lisaks heitis hageja kohtule ette, et otsuses välja toodud tabeli kohaselt ei pea kostja maksma viivist ajavahemikul 23. veebruar 2020. a kuni 23. märts 2020. a, kuid kohus pole seda põhjendanud. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palus jätta kõik apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
25.Apellatsioonkaebuses esitas hageja vastuväite maakohtu tegevusele. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Hageja väitel ei toimetatud talle enne kohtuotsuse tegemist kätte kostja 9. jaanuari 2020. a seisukohta ega 22. jaanuari 2020. a kohtunõuet. Seejuures märgib hageja, et tema esindajale saadeti e-postile teavitus antud dokumentide nähtavaks tegemise kohta. Seega pidi hageja olema teadlik võimalikust minetusest menetlusdokumentide edastamisel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 17. veebruari 2020. a e-kirjaga pooltele võimaluse lõplike õiguslike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 25. veebruarini 2020. a (tl 61). Hageja esitas 25. veebruaril 2020. a menetluskulude nimekirja, kuid vastuväidet kohtu tegevusele ei esitanud (tl 63). Arvestades, et hageja jättis vastuväite väidetavale rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis esitamata, ei ole hagejal praegusel juhul õigus vastuväidet kohtu tegevusele apellatsioonkaebuses esitada (TsMS § 333 lg 2).
25.1.Kuigi hagejal ei ole õigust maakohtu väidetavale rikkumisele tugineda, märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole hagejal TsMS § 652 lg 3 järgi alust esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid ega taotlusi. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendavaid tõendeid (apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 sõiduki pildi mõõtudega ja turvalisustesti võrdlusandmed). Hageja väitel tingis tõendi esitamata jätmise esimese astme kohtu menetluses maakohtu menetlusõigusnormi oluline rikkumine, sest hagejale ei toimetatud enne kohtuotsuse tegemist kätte kostja 9 jaanuari 2020. a seisukohta ega 22. jaanuari 2020. a kohtunõuet. Asja materjalidest nähtuvalt saatis maakohus 18. detsembril 2019. a pooltele e-kirja, kus selgitas asja lahendamisele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning määras esmalt hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks 9. jaanuarini 2020. a selgitades, et pärast seda saab kostja võimaluse esitada enda seisukoha hageja tõendite osas. 9. jaanuaril 2020. a täitiski hageja kohtu nõude ning tegemist on hageja enda menetlusdokumendiga (tl 46-48) mitte kostja seisukohaga, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Arvestades, et 22. jaanuari 2020. a kirjaliku vastuse nõudega edastati kostjale hageja 9. jaanuari 2020. a avaldus ja tõendid ning kirjas sisalduvad korraldused ja tähtaeg olid suunatud vaid kostjale menetlustoimingu(te) tegemiseks, ei olnud maakohtul kohustust ka nimetatud kirja ja hageja enda menetlusdokumente talle kätte toimetada.
2-19-13678
26.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on kostjate esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium kostjate apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
27.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, millises ulatuses peab kostja hagejale hüvitama kahju, milleks on hageja sõnul asendusauto rentimisega seotud kulu 2350 eurot ning vaieldakse ka sõiduki remondis oldud aja üle.
28.VÕS § 132 lg 4 näeb ette, et asja kahjustamisel hõlmab kahjuhüvitis juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks on maakohus seega õigesti kontrollinud, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik, kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud ja milline oli kahjustatud sõiduki parandamise aeg. Seejuures ei ole maakohus VÕS § 132 lg-t 4 kohaldades eksinud, kui lähtus hagejale kompenseeritava asendussõiduki samaväärsust hinnates sõiduki funktsionaalsusest, mis võimaldaks täita majandustegevuses samu ülesandeid sarnaselt kahjustatud sõidukiga.
28.1.VÕS § 132 lg 4 esimese lause mõtteks on võimaldada mh asja kahjustamisel teatud juhtudel nõuda asendusasja asendustasu hüvitamist. VÕS § 132 lg 4 esimese lause järgne nõue eeldab aga, et kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, mistõttu on maakohus kahjustatud samaväärse asja kasutamise kulude hindamisel õigesti lähtunud sellest, kas kahjustatud sõiduk oli hageja majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja tegevusaladeks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ja reklaamiagentuurid ning seda, et arvestades hageja tegevusala, peab asendusauto võimaldama liiklemist klientide vahel. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et ta ei ole tõendanud oma majandustegevusest tulenevat vajadust kasutada mingi kindla klassi autot või mudelit. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et põhjendamata on hageja vajadus kasutada asendusautona 7-kohalist autot olukorras, kus ta enda auto on 5-kohaline. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb põhiline sõiduki funktsionaalsus, mis võimaldab hagejal täita majandustegevuses samu ülesandeid sarnaselt kahjustatud sõidukiga, hageja võimaluses liikuda klientide vahel. Sellise funktsionaalsuse võimaldab hagejale 5-kohaline sõiduk, olenemata selle sõiduki suurusest. Seejuures ei oma hageja poolt esile toodud tegevusalal tegutsemise puhul tähtsust väiksemat klassi sõidukite turvalisuse erinevus võrreldes kahjustatud sõidukiga. Kolleegium nõustub seega maakohtuga, et arvestades hageja majandustegevust saab hageja tööülesannete täitmisega samaväärselt hakkama ka kasutades sõidukit, mille üüritasu on 16 kuni 21 eurot päevas.
28.2.Õige on, et VÕS § 132 kohaldamine ei või viia tulemuseni, mis oleks vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga. Kolleegium ei nõustu aga kostjaga, et VÕS § 134 lg 4 esimese lause järgse nõude puhul tuleb asja samaväärsus kindlaks teha asja rahalise väärtuse alusel, sest antud nõude puhul saab kahjustatud asja omaniku huvi olla suunatud oma majandustegevuses vajaliku funktsionaalselt sarnase asja kasutamisele, mistõttu ei saa kahjuhüvitis ületada VÕS § 132 lg 4 tähenduses samaväärse asja kasutamise kulusid. Neid ületavad kulud jäävad kahjustatud isiku enda kanda.
29.Pooled on eri meelt ka selles, millise perioodi jooksul oli asendussõiduki üürimine ja kasutamine vajalik. Hageja esitas maakohtule Silberauto Eesti 12. detsembri 2019. a tõendi, mille kohaselt teostati hageja sõidukile Silberauto Eesti AS Ülemiste esinduses avariijärgne
2-19-13678 taastusremont 2019. a juulis ning taastusremont lõpetati ja korrastatud auto väljastati kliendile
15.juulil 2019. a (tl 44). Hageja väitel viis ta kahjustatud sõiduki järgmisel päeval pärast avarii toimumist s.o 25. mail 2019. a Silberauto AS töökotta, kus see seisis kuni remonditöö lõppemiseni, kuid eelnimetatud tõendist ei ole võimalik hageja soovitud järeldust teha. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et tõendamata on asendussõiduki kasutamise vajalikkus perioodil enne 1. juulit 2019. a. Vastav tõendamiskohustus oli menetluses hagejal (TsMS § 230 lg 1). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et 24. mai 2019. a avarii järgselt lahkus kumbki sõiduk sündmuskohalt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud fotolt ei nähtu, et sõiduki väline vigastus (tagumise kaitseraua kahjustus) takistas sõiduki liiklemist (tl 32). Õige on, et liiklusseaduse (LS) § 73 lg 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Seejuures sätestab LS § 72 lg 71, et mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. Hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei saa järeldada, et sõiduki kasutamine oli avariist tingitud vigastuste tõttu välistatud või kujutanuks endast ohtu kaasliiklejatele. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja kahjuhüvitise nõue kogu sõiduki üürimise perioodi eest ei ole põhjendatud ning samaväärse sõiduki üürimine ja kasutamine oli vajalik vaid perioodil 1. juulist 2019. a kuni 15. juulini 2019. a.
30.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud ka viivise väljamõistmisel. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ning VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse täitmise aja korral viivise arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, on maakohus õigesti lugenud viivise arvestamise aja alguseks aega, mil hageja oma kahjunõudest teatas. Viivise arvestuse kohta märgib ringkonnakohus, et nii vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 ja põhjendava osa p-s 8 on võlaperioodiks märgitud 27. juuli 2019. a kuni 22. märts 2019. a ning sissenõutavaks muutunud viivis on 22. märtsi 2019. a seisuga õigesti välja arvutatud ja selliselt ka resolutsioonis kajastatud. Seega saab järeldada, et maakohtu otsuse p-s 8 olevas tabelist nähtuv kuupäev 22. veebruar 2020. a on sinna märgitud ekslikult ning ei ole mõjutanud asja lahendust.
31.Hageja esitas 10. septembri 2021. a lõplikus seisukohas ringkonnakohtule asjaolud, et hageja tegelik kasusaaja ja samas ka juhatuse liige, üle 1.90 kasvu endine korvpallur, ei saa sõita Hunday Getziga, sest ta mahuks sinna vaevalt sisse. Nimetatud asjaolusid ei ole hageja varasemalt kohtu ette toonud. Arvestades, et hageja ei ole esitanud TsMS § 652 lg-le 4 vastavat põhjendust uute asjaolude lubatavuse kohta, jätab kolleegium need tähelepanuta.
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
jäävad
ringkonnakohtus
kantud
33.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus esindajakulu 637.50 eurot. Esindaja ajakulu oli 4 tundi 15 minutit (25. mail 2020. a kohtusse avalduse koostamine ligipääsuks e-toimikus olevatele menetlusdokumentidele 15 minutit; 26. mail 2020. a vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4 tundi) ja tunnitasu 125 eurot (millele
2-19-13678 lisandub käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud esindajakulu arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud ja vajalik ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.