Vaakum Soojustus OÜ hagiavaldus M Ki vastu 2350 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 562,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Vaakum Soojustus OÜ (registrikood 12464704), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Mus Kostja M K (isikukood xxx), lepinguline esindaja T K
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vaakum Soojustus OÜ hagiavaldus M Ki vastu osaliselt.
2.Välja mõista M Kilt Vaakum Soojustus OÜ kasuks kahjuhüvitis 277,50 eurot, perioodil 27.07.2019 – 22.03.2020 põhinõudelt (277,50 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 14,58 eurot ja viivis põhinõudelt (277,50 eurot) alates 23.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (277,50 eurot) summa.
3.Jätta Vaakum Soojustus OÜ menetluskuludest 12 % M Ki kanda ja 88 % ulatuses Vaakum Soojustus OÜ enda kanda.
4.Jätta M Ki menetluskuludest 88 % Vaakum Soojustus OÜ kanda ja 12 % ulatuses M Ki enda kanda.
5.Välja mõista M Kilt Vaakum Soojustus OÜ menetluskulude katteks 67,20 eurot (ilma käibemaksuta).
6.Välja mõista Vaakum Soojustus OÜ-lt M Ki menetluskulude katteks 616 eurot (ilma käibemaksuta).
7.Tasaarvestada Vaakum Soojustus OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulud M Ki kasuks välja mõistetud menetluskuludega.
8.Välja mõista tasaarvestuse tulemusena Vaakum Soojustus OÜ-lt M Ki kasuks menetluskulud 548,80 eurot (ilma käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni tuleb Vaakum Soojustus OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (548,80 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.03.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Vaakum Soojustus OÜ (hageja) esitas 05.09.2019 hagiavalduse M Ki (kostja) vastu kahjuhüvitise 2 350 eurot, põhinõudelt perioodil 20.07.2019 – 05.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 24 euro ja põhinõudelt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 24.05.2019 avarii, kus sai kannatada hageja kasutuses olev sõiduauto xxx. Kindlustusandja hüvitas hagejale sõiduki parandamise kulud. Ajal, millal hageja sõiduk oli remondis, kasutas hageja asendusautot xxx. Hageja kasutas asendusautot perioodil 24.05.2019 – 15.07.2019 Xxx OÜ-ga sõlmitud rendilepingu alusel. Hageja maksis asendusauto eest 2 350 eurot. Hageja palus kostjal hüvitada 2 350 eurot, millest kostja keeldus. Hageja väidab, et avarii tõttu sai tema sõiduk sedavõrd kahjustatud, et sellega teeliikluses osalemine ei olnud remondita võimalik. Sõiduk seisis perioodil 24.05.2019 – 15.07.2019 sõidukit remontinud AS Xxx Eesti territooriumil. AS Xxx Eesti sai oma töökorraldusest tulenevalt hageja sõidukit remontida alles juulis. Hagejal oli vajalik kasutada sõidukit majandus- või kutsetegevuses. Üldtuntud on asjaolu, et äriühingule kuuluv vara on vajalik selle majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei säästnud midagi ajal, millal ta kasutas asendusautot. Hageja kasutas asendusautona sõidukit, mis on tema sõidukist kolm aastat vanem, odavam ja madalama klassi. Veel odavama sõiduki kasutamine ei olnud hageja tööülesannete, milleks on hulgimüük Balti riikides, eripärast põhjendatud.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt tunnistab kostja, et ta põhjustas 24.05.2019 avarii, kus sai kannatada hageja kasutuses olev sõiduauto. Hageja sõiduki vigastused ei olnud tõsised ja kumbki sõiduk lahkus sündmuskohalt iseseisvalt. Tõendamata on, et vaidlusalusel perioodil oli hageja auto sõidukõlbmatu. Kostja hinnangul on tõendamata, et hageja sõiduk oli tal vajalik või kasulik või et hageja kasutas sõidukit oma majandus- või kutsetegevuses. Üldtuntud ei ole asjaolu, et sõiduk, kui äriühingu vara on vajalik selle majandus- või kutsetegevuses. Hageja juhatuse liige kasutas hageja sõidukit oma isiklikes huvides, mitte aga ainult hageja majandus- või kutsetegevuses. Seega võis hageja juhatuse
liige kasutada ka asendusautot enda isiklikes huvides ja mitte ainult hageja majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli vajadus kasutada asendusautot ca 1,5 kuud. Hageja ei ole tõendanud, kui kaua oli tema auto remondis ning et ta ei saanud oma autot remondi tõttu kasutada. Kostjal on kahtlus, kas AS Xxx Eesti remontis hageja sõidukit seoses 25.05.2019 avariiga. Kostja arvates on ebaõige hageja väide, et hageja ei säästnud midagi ajal, mil ta kasutas asendusautot. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel perioodil kasutas ta asendusautot iga päev ja ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei välista, et hageja juhatuse liige kasutas asendusautot oma isiklikes huvides. Seetõttu tuleks vaidlusalusest perioodist maha arvata puhkepäevad, millal hageja juhatuse liige võis asendusautot oma isiklikes huvides kasutada. Kostja väitel ei ole hageja põhjendanud, miks ta valis asendusautona xx. Hagejal oli võimalik kasutada asendusautona odavamat sõidukit. Tõendamata on hageja väide, et soodsama asendusauto kasutamine ei olnud võimalik tema tööülesannete eripära tõttu. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 24.05.2019 põhjustas kostja avarii, kus sai kahjustatud hageja kasutuses olev sõiduauto xxx (lk 5); - 05.06.2019 garantiikirja järgi kohustus hageja kindlustusandja hüvitama hageja sõiduki parandamise kulud summas 2563,48 eurot (lk 6); - 25.05.2019 sõlmis hageja rendilepingu Xxx OÜ-ga sõiduauto xxx kasutamiseks (lk 9); Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kasutuses olev auto oli tal vajalik majandus- või kutsetegevuses, kas hagejal oli vajalik kasutada asendusautona xxx ajal, millal hageja sõiduk oli remondis, kui kaua oli hagejal vajalik kasutada asendusautot, kas ja kui suures summas on hageja kandnud kulusid seoses asendusauto kasutamisega ja kas kostja peab asendusauto kasutamise kulud hüvitama.
5.Puudub vaidlus, et kostja põhjustas 24.05.2019 avarii, kus sai kahjustada hageja kasutuses olev sõiduauto xxx. Oma käitumisega tekitas kostja hagejale õigusvastaselt kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Puuduvad kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg 2 järgi. Tõendamata on, et kostja ei ole tekitatud kahjus süüdi VÕS § 1050 järgi. Kostja vastutuse alternatiivseks õiguslikuks aluseks võib olla ka VÕS § 1057. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist, mis hõlmab sõiduki parandamise kulusid VÕS § 128 l-te 1, 2, 3 ja § 132 lg 3 alusel ning samaväärse asja kasutamise kulusid VÕS § 132 lg 4 alusel. Hageja ei nõua kostjalt sõiduki parandamise kulusid, sest neid hüvitas kindlustusandja (lk 6). Hageja nõuab kostjalt samaväärse sõiduki kasutamise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 4 alusel. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist VÕS § 132 lg 4 kohaldamise osas 18.12.2019 kirjas (lk 45).
5.1.VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaldamise eelduseks on see, et asi oli isikule vajalik või kasulik. Kahjustatud asi peab olema isikule tarviklik või tulus majandus- või kutsetegevuses või tööga võrreldaval põhjusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-14, p 14). Kohus ei nõustu hageja väitega, et üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et juriidilise isiku vara on vajalik selle majandus- või kutsetegevuses. Välistatud ei ole, et juriidilisele isikule kuuluv vara võib olla kasulik selle majandus- või kutsetegevuses, kuid mitte vajalik. Näiteks võib juriidiline isik osutada raamatupidamise teenust, üürides või ostes äriruume ja/või töövahendeid (nt arvuti jne), kuid äriühingul ei pruugi selle majandustegevuses olla tarviklik või tulus sõiduauto, sest raamatupidamisteenust osutatakse klientidele kaugtööna ja puudub vajadus külastada kliente sõiduautot kasutades. Seega pidi hageja tõendama, et tema kasutuses olev sõiduk oli talle tarviklik või tulus majandus- või kutsetegevuses või tööga võrreldaval põhjusel. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et tema tööks on hulgimüük Balti riikides. Äriregistri väljavõttega ja kostja poolt esitatud E-Krediidiinfo väljavõttega on tõendatud, et hageja tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ning reklaamiagentuurid (lk 13, lk 60). Kohtu hinnangul on usutav, et hageja tegevusala eeldab klientidega kohtumist, nendele nõu andmist, ettepanekute tutvustamist jms. Arvestades hageja tegevusala ja vajadust külastada kliente, on hagejal vajalik kasutada majandustegevuses sõidukit. Seda kinnitab ka see, et hageja kasutuses olev sõiduk on määratud töösõitudeks (lk 50). Sõiduautole alternatiivi, nt ühistranspordi kasutamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, sest arvestades hageja tegevusala peab talle olema tagatud kiire ja efektiivne liiklemine. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja kasutuses olev sõiduk on tal vajalik majandustegevuses.
5.2.Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei vajanud sõidukit oma majandustegevuses ja et hageja juhatuse liige kasutab sõidukit erandlikult oma isiklikes huvides. Asjaolu, et 24.05.2019 avarii toimus xxx vastas parklas ja et pooled olid sel ajal kinos, ei lükka ümber kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolu, et hageja kasutuses olev sõiduk on tal vajalik majandustegevuses. Kui hageja juhatuse liige kasutas hageja sõidukit enda huvides, ei välista see hageja kahjunõuet VÕS § 132 lg 4 alusel, vaid võib anda alust vähendada kahjuhüvitist ulatuses, milles asendussõidukit ei kasutatud hageja majandustegevuses.
5.3.VÕS § 132 lg 4 annab isikule õiguse nõuda samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist. Hageja loeb enda kahjustatud sõidukiga samaväärseks autoks xxx. Hageja sõlmis asendusauto 25.05.2019 rendilepingu Xxx OÜ-ga (lk 9, lk 33, lk 43). Asendusauto maksumus oli ca 50 eurot päevas. Asendusauto kasutamise eest perioodil 25.05.2019 – 16.07.2019 esitati hagejale arved summas kokku 2 600 eurot (lk 9 pöördel – 10), millest hageja palub kostjal hüvitada 2 350 eurot. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et tema kasutas asendusautona sõidukit xxx. Seega loeb kohus TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks, et hageja kasutas asendusautona sõidukit xxx. Hageja on esitanud arved tasu maksmiseks asendusauto kasutamise eest (lk 9 pöördel – 10), mis tõendab hageja kohustust tasu maksta. Seega ei ole oluline kostja väide, et hageja tõendas ainult ühe asendusauto tasu arve summas 250 eurot maksmise ja kahe ülejäänud arve maksmine on tõendamata. Hageja ja Xxx OÜ vahel 25.02.2019 sõlmitud asendusauto rendilepingu p 1.23 järgi võib asendusauto tasu maksmise arveid esitada peale Xxx OÜ ka renditeenuse vahendaja xxx.ee OÜ (lk 34, lk 43). Seega ei välista hageja kohustust maksta 25.05.2019 rendilepingu alusel tasu asendusauto kasutamise eest see, et arved esitas hagejale xxx.ee OÜ.
5.4.Asjaolu, et hageja valis asendusautona tema autost odavama ja vanema auto (lk 51) ei anna õigust nõuda asendusauto kulude hüvitamist täies mahus. Hüvitamisele kuuluvad üksnes samaväärse asja kasutamise kulud; neid ületavad kulud jäävad kahjustatud isiku enda kanda (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura 2016, lk 702). Samaväärse sõiduki mõiste sisustamisel ei ole kohtu hinnangul määrav asendusauto väärtus, vanus, tehniline varustusaste jne. Samaväärse asja sisustamisel on määrav selle funktsionaalsus, mis peab olema sarnane kahjustatud asja funktsionaalsusega. Lisaks peab samaväärne asi võimaldama isikul täita
majandustegevuses samu ülesandeid, nagu kahjustatud asi, mille kasutamine on ajutiselt võimatu. Kohus luges otsuse p-s 5.1 tõendatuks, et hageja tegevusalaks on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ning reklaamiagentuurid. Arvestades hageja tegevusala peab asendusauto võimaldama liiklemist klientide vahel. Hageja ei ole tõendanud, et tema majandustegevusest tulenevalt peaks ta vedama mahukaid esemeid, mida võib teha keskmisest suurema autoga. Tõendamata on, et hageja tööülesanded on seotud hulgimüügiga Balti riikides, mis võiks eeldada esinduslikuma ja suurema sõiduki kasutamist. Ebaselgeks jääb, miks hagejal oli vaja kasutada asendusautona seitsmeistmelist autot, kui tema autol on viis istekohta (lk 57 – 58). Kostja on tõendanud, et turul olid kättesaadavad hageja autost küll väiksemad ja hageja poolt asendusautoks valitud sõidukist soodsamad autod maksumusega 16 – 21 eurot päevas (lk 59), kuid millised võimaldaksid hagejal täita sama efektiivselt tema majandustegevusest tulenevaid ülesandeid, st liiklemine klientide vahel, nagu hageja kasutuses olev auto. Kohus loeb tõendatuks, et arvestades hageja majandustegevust, saab hageja autoga samaväärseks sõidukiks, mis tagab sama efektiivselt hageja tööülesannete täitmist, nagu hageja kasutuses olev sõiduk, pidada autot maksumusega 16 – 21 eurot päevas (lk 59).
5.5.Hagejal on VÕS § 132 lg 4 alusel õigus nõuda asendusauto kulude hüvitamist aja eest, millal tema kasutuses olev auto oli remondis. Hageja käsitlus perioodist, millal tema auto oli remondis, on olnud vastuoluline. Hagis märgitakse, et hageja kasutas asendusautot 25.05.2019 – 11.07.2019 (lk 2 – 4), 12.12.2019 menetlusdokumendis on selliseks perioodiks märgitud 14.05.2019 – 15.07.2019 (lk 41 – 42), 09.01.2020 menetlusdokumendis on selliseks perioodiks 24.05.2019 – 15.07.2019 (lk 47 – 49). Kostja väidab 25.11.2019 menetlusdokumendis, et avariijärgselt lahkus kumbki auto sündmuskohalt iseseisvalt (lk 29 – 31). Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud ja kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks, et 24.05.2019 avarii järgselt lahkus kumbki sõiduk sündmuskohalt iseseisvalt. Kostja esitas ka pildi hageja sõidukist, millest nähtub, et avarii tõttu sai kahjustatud hageja sõiduki tagumine kaitseraud (lk 32). Pildi järgi ei takistanud hageja sõidukile tekitatud kahjustus sõiduki liiklemist. Hageja ei ole tõendanud, et avarii tõttu ei olnud võimalik hageja sõidukiga teeliikluses osaleda. Hageja väite, et vajadus asendusauto järele tekkis juba 24.05.2019 seab kahtluse alla kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et 24.05.2019 avarii järgselt lahkus kumbki sõiduk sündmuskohalt iseseisvalt ning et hageja sõlmis asendusauto rendilepingu alles 25.05.2019. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli vajadus kasutada asendusautot kogu perioodi 25.05.2019 – 15.05.2019 jooksul. Tõendamata on hageja väide, et kogu vaidlusaluse perioodi jooksul seisis sõiduk AS Xxx Eesti territooriumil. Hageja poolt esitatud AS Xxx Eesti 12.12.2019 tõendi järgi, teostati hageja sõiduki avariijärgne taastusremont juulis 2019, remont lõpetati 15.07.2019 ja samal kuupäeval väljastati sõiduk kliendile (lk 44). Arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et 24.05.2019 avarii järgselt lahkus kumbki sõiduk sündmuskohalt iseseisvalt ja seda, et kostja esitatud avariijärgse pildiga hageja autost on tõendatud, et hageja sõiduk oli avariijärgselt liiklemisvõimeline, loeb kohus tõendatuks, et hagejal ei olnud vajalik kasutada asendusautot pärast 24.05.2019 avariid kuni juuni 2019 lõpuni. Hageja poolt esitatud AS Xxx Eesti 12.12.2019 tõendiga loeb kohus tõendatuks, et hageja sõiduauto oli remondis alates 01.07.2019 kuni 15.07.2019 (lk 44). Sellel ajal oli hagejal vajalik kasutada asendusautot.
5.6.Võttes kokku otsuse p-des 5.1 – 5.5 märgitut, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud samaväärse sõiduki kasutamise kulud on 277,50 eurot. Kulude arvestus kujuneb järgmiselt: - hageja kasutuses olev auto oli remondis perioodil 01.07.2019 – 15.07.2019, kokku 15 päeva (lk 44); - kostja tõendas, et samaväärse sõiduauto maksumus rendiperioodil vähemalt 15 päeva on vahemikus 16 – 21 eurot (lk 59). Kohus võtab keskmise maksumuse summas 18,50 eurot ((16 + 21) : 2); - perioodil 01.07.2019 – 15.07.2019 moodustab asendusauto põhjendatud maksumus 277,50 eurot (15 päeva x 18,50 eurot).
6.Täidetud on kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 järgi. Kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju asendussõiduki kasutamise kulude osas esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 132 lg 4 tähenduses, mille tekkimise eest kaitseb hagejat kostja poolt rikutud kohustus. Seega on täidetud ka VÕS § 127 lg 2 järgne eeldus kahju hüvitamiseks. Hagejal tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja asendusauto kasutamise kahjuhüvitise 277,50 eurot.
7.Kahjuhüvitisest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kostja ei ole tõendanud hageja kulud, mille ta säästis seetõttu, et ta ei saanud enda autot kasutada. Kohtu ette ei ole toodud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus kujundada seisukohta hageja poolt säästetud kulude võimaliku suuruse kohta, et arvestada neid maha kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel. Tõendamata on ka see, millises ulatuses võis hageja juhatuse liige kasutada hageja sõidukit või asendusautot enda isiklikes huvides. Seetõttu ei arvesta kohus maha kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest hageja kulud, mille ta säästis seetõttu, et ta ei saanud enda autot kasutada.
8.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates 19.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvestab viivist alates kuupäevast, millal ta saatis kostjale nõudekirja kahju hüvitamiseks. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja 19.07.2019 nõudekirjas ei ole määratud kohustuse täitmise aega. Viivist ei saa arvestada hageja 19.07.2019 nõudekirja saatmise kuupäevast, vaid alates hetkest, millal kostja sai hageja nõudest teada. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja 31.05.2019 nõudekirja (lk 7) asendusauto andmise kohta sai kostja kätte hiljemalt 08.06.2019 (lk 8, lk 17). Seega on usutav, et ka hageja 19.07.2019 nõudekirja kahju hüvitamiseks võis kostja saada ca 8 päeva möödumisel, nagu hageja 31.05.2019 nõudekirja. Kohus leiab, et kostja sai kätte hageja 19.07.2019 nõudekirja hiljemalt 27.07.2019 ja hagejal on õigus nõuda viivist alates 27.07.2019. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 277,50 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras alates 27.07.2019 kuni 22.03.2020 kokku 14,58 eurot. Viivise arvestus on toodud tabelis: Võlaperiood
Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 277,50 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (277,50 eurot) summa.
9.Kostja väide, et tal on kahtlus, et AS Xxx Eesti poolt teostatud taastusremont ei ole seotud 24.05.2019 avariiga, ei ole oluline. Hageja ei nõua kostjalt sõiduki parandamise kulude hüvitamist. Seetõttu jätab kohus kostja väite tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 12 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 2 377,72 eurot (põhinõue 2 350 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 24,72 eurot)).
Kohus rahuldab hageja nõude summas 292,08 eurot (põhinõue 277,50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 14,58 eurot). TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 12% kostja kanda ja 88 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja enda kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
12.Esmalt määrab kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetava rahalise suuruse, järgnevalt kostja kulud ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetava rahalise suuruse ning seejärel tasaarvestab hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega.
13.Hageja 25.02.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku 1075 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 275 eurot ning lepingulise esindaja kulud 800 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kohta seisukohta.
13.1.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 275 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2562 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tasuda riigilõivu 275 eurot. Põhjendatud on hageja poolt tasutud riigilõiv 275 eurot.
13.2.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 160 eurot (ilma käibemaksuta), on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-131-16 taotles kostja lepingulise kulu hüvitamist tunnihinnaga 165 eurot. Riigikohus märkis, et kostja õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga.
13.3.Hageja lepingulise esindaja kulu koosneb nõude sissenõudmisest ja hagiavalduse koostamisest 3 tundi, summas 480 eurot (3 x 160) ja 22.01.2020 kohtunõude täitmiseks 2 tundi, summas 320 eurot (2 x 160). Kokku on lepingulise esindaja teinud toiminguid 5 tundi, summas 800 eurot (5 x 160). Kohtu hinnangul on nõude sissenõudmiseks ja hagiavalduse koostamiseks põhjendatud 2 tundi, summas 320 eurot (2 x 160). Hagiavaldus on esitatud neljal leheküljel, sisulist teksti kahel leheküljel. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest keerulisem. Võttes arvesse hagi eset ja alust, ei nõua käesolev tsiviilasi vandeadvokaadist lepinguliselt esindajalt keskmisest rohkem õiguslikku analüüsi. Kohtu hinnangul on nõude sissenõudmisele ja hagiavalduse koostamisele ajakulu 2 tundi piisav. Lisaks nõuab hageja 22.01.2020 kohtunõude täitmise kulu hüvitamist. Kohus märgib, et 22.01.2020 kohtunõue on suunatud kostjale, mitte hagejale. 22.01.2020 kohtunõudega edastas kohus kostjale hageja 09.01.2020 vastuse ja märkis, et kostjal on võimalik esitada hageja vastuse osas seisukoht. Toimikust nähtub, et hageja ei ole 22.01.2020 kohtunõudele vastanud. Kohus eeldab, et hageja on 22.01.2020 kohtunõude asemel pidanud silmas 03.12.2019 kohtunõuet, mis on suunatud hagejale. 03.12.2019 kohtunõudega on kohus edastanud hagejale kostja 25.11.2019 vastuse hagile. Kohus viitas hagejale, et hagejal on õigus esitada seisukoht kostja vastusele. Hageja on esitanud 03.12.2019 kohtunõudele vastuse 12.12.2019, milles esitab hageja seisukoha kostja vastusele. Kohus arvestab 12.12.2019 kohtunõude täitmiseks hageja poolt
kostja vastusele seisukoha esitamiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toiminguks piisav 1,5 tundi, arvestades hageja poolt 12.12.2019 esitatud menetlusdokumendi mahtu kahel leheküljel, sisulist teksti ühel leheküljelt. 1,5 tundi nimetatud seisukoha esitamiseks on kohtu hinnangul piisav. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,5 tundi (2 + 1,5), summas 560 eurot (3,5 x 160; ilma käibemaksuta). Vajalik ja põhjendatud ei ole menetluskulu 240 euro ulatuses.
13.4.Kuivõrd kohus on leidnud, et hageja menetluskuludest jääb 12% kostja kanda ja 88 % ulatuses hageja enda kanda, tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulu 67,20 eurot (560 x 12% = 67,2) ja 492,80 eurot jääb hageja enda kanda (560 x 88% = 492,80). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
14.Kostja 25.02.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja käesoleva tsiviilasja raames kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 800 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei esitanud kostja menetluskulude kohta seisukohta.
14.1.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot (ilma käibemaksuta), on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-39-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise põhjendatud ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 käibemaksuga või –maksuta. Kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga.
14.2.Kostja lepingulise esindaja kulu koosneb hageja poolt esitatud menetlusdokumentide uurimisest ja analüüsist (hagiavaldus koos lisadega) ning kliendiga nõupidamisest 1 tund, kostja vastuse koostamisest ja kohtusse esitamisest (26.11.2016) 3 tundi, hageja poolt esitatud dokumentidega (hageja seisukoht kostja vastuse osas koos lisadega ja hageja kohtunõude täitmine koos lisadega) ja kohtumäärusega tutvumisest 1 tund, tõendite kogumisest ja kostja seisukoha koostamisest ja kohtuse esitamisest (07.02.2020) 3 tundi. Käesolevas menetluses on kostja ajakulu tehtud toimingutele 8 tundi, maksumusega 800 eurot (8 x 100). Kohus leiab, et kostja poolt hageja esitatud menetlusdokumentide analüüsimiseks ja kliendiga nõuspidamiseks kulunud aeg 1 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Tõendite kogumiseks ja kostja vastuse koostamiseks ja selle kohtusse esitamiseks on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kostja on esitanud kahe leheküljelise vastuse, sisulist teksti poolteist lehekülge. Võttes arvesse menetlusdokumendi sisu, mahtu ja keerukust, on eeltoodud toimingute tegemiseks 2 tundi piisav. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu tutvumiseks hageja seisukohaga kostja vastusele, selle lisadega ning kohtumäärusega 1 tund; samuti tõendite kogumiseks ja kostja seisukoha koostamiseks ning kohtusse esitamiseks 3 tundi. Kostja on esitanud kolme leheküljelise seisukoha. Menetlusdokumendi sisu ja maht on proportsionaalne kulutatud ajaga. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 tundi (1 + 2 + 1 + 3), summas 700 eurot (7 x 100; ilma käibemaksuta). Vajalik ja põhjendatud ei ole menetluskulu 100 euro ulatuses.
14.3.Kuivõrd kohus on leidnud, et kostja menetluskuludest jääb 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja enda kanda, tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskulu 616 eurot (700 x 88% = 616) ja 84 eurot jääb kostja enda kanda (700 x 12% = 84). Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
15.Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leidis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 67,20 eurot ja hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulu 616 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 548,8 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.