Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-2487
Kohtuasi
X (X) hagi Internetiturundus OÜ ja Y (Y) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise ning varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik, kaebuse hind
Internetiturundus OÜ ja Y apellatsioonkaebus, kaebuse hind 3788 eurot X vastuapellatsioonkaebus, kaebuse hind 3856 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja I Internetiturundus OÜ (registrikood 11228054) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Menetluse liik
Kohtuistung 08.09.2021
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.12.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise arvestamiseks, jättis osaliselt rahuldamata nõude varalise kahju hüvitamiseks ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi mittevaralise kahju koos viivisega ja varalise kahju hüvitamiseks rahuldada. Samuti täiendada maakohtu põhjendusi osas, milles kohus rahuldas hagi kostja II vastu ning jaotada ja määrata uuesti kindlaks maakohtumenetlusega seotud menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada.
2-20-2487 2) Kohustada Internetiturundus OÜ ja Y solidaarselt 30 päeva jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel https://www.internetiturundus.org/volglased järgmise sisuga teade: „X ei ole Internetiturundus OÜ-le võlgu“. Tekst peab olema avaldatud valgel tagapõhjal musta tekstiga, tähesuurusega 12 ning tekst peab olema veebilehel järjest kättesaadav vähemalt 6 kuu vältel. 3) Mõista Internetiturundus OÜ-lt ja Y-lt solidaarselt X kasuks välja varalise kahju hüvitis 644 eurot. 4) Mõista Internetiturundus OÜ-lt ja Y-lt solidaarselt välja X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot. 5) Mõista Internetiturundus OÜ-lt ja Y-lt solidaarselt välja X kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras mittevaralise kahju hüvitise 150 euro tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest 14.02.2020 kuni nõude täieliku tasumiseni. 6) Jätta maakohtumenetlusega seotud kulud solidaarselt Internetiturundus OÜ ja Y kanda. 7) Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 8) Vastuapellatsioonkaebus rahuldada. 9) Rahuldada X avaldus maakohtu- ja apellatsioonimenetlustega seotud kulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 10) Mõista Internetiturundus OÜ-lt ja Y-lt solidaarselt välja X kasuks maakohtumenetluse kulude hüvitis 2245 eurot ja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 1928.28 eurot. 11) Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Internetiturundus OÜ-l ja Y-l solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt mõlema kohtuastme menetluskuludelt kokku 4173.28 eurot tasuda X-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 14.02.2020 hagiavalduse (täpsustatud 27.02.2020) Internetiturundus OÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu solidaarselt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.
2.Kostja I tegevusalaks on veebiportaalide tegevus. Kostja I reklaamib oma majandustegevust läbi talle kuuluva internetidomeeni www.internetiturundus.org. Kodulehel sisaldub täpsustav
2-20-2487 info, et kostja I pakub teenusena brändilogode loomist, e-posti kontode haldamist ja kodulehe valmistamist. Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja osanik. Kogu majandustegevust ja äriühingu esindamist viib kostja II läbi ainuisikuliselt. Kostjad avaldasid kostja I kodulehel URL-ga www.interneti-turundus.org/volglased järgmise teksti hageja kohta, millest nähtub, nagu oleks hageja kostjale I võlgu. Samuti on avaldatud hageja loata tema pilt. Kostjad avaldasid hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: hageja on kostjatele võlgu; hageja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Valeväidete tõttu pöördus hageja advokaadibüroo poole ja 09.01.2020 edastas lepinguline esindaja kostjatele nõudekirja, milles nõudis ebaõigete andmete eemaldamist ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Kostja II vastas samal päeval, et peab nõuet alusetuks. Hagi esitamise seisuga on kostja II kostja I kodulehelt hageja andmed eemaldanud.
3.Hageja nõuab kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostjad peavad avaldama ümberlükkava teksti samamoodi ning hoidma avalikult kättesaadavana vähemalt nii kaua, kuni olid ebaõiged andmed avalikkusele kättesaadavad (6 kuud). Hagejale teadaolevalt oli teda laimav tekst kättesaadav vähemalt alates 29.07.2019 ja eemaldati pärast nõudekirja saamist.
4.Hagejale on tekitatud oluline mainekahju ning kostjate süü on suur. Valeväited on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Kostjate tegevus on põhjustanud hagejale ulatusliku kahju, mis seisneb pidevate selgituste jagamises, enda õigustamises ning väidete ümberlükkamises, mis on põhjustanud hagejale liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kõik see oleks olemata, kui kostjad ei oleks au teotavaid faktiväiteid avaldanud. Kostjad panid rikkumised toime tahtlikult.
5.Hageja nõuab kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, pidades isiklikult põhjendatuks hüvitise suurusena 3000 eurot. Ebaõigete andmete avaldajateks tuleb lugeda mõlemad kostjad, kes vastutavad solidaarselt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudele lisandub kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue. Hageja näol ei ole tegemist õigusalaseid eriteadmisi omava isikuga, kes oskaks ise koostada õiguslikult korrektset nõuet oma rikutud õiguste kaitseks ja rikkumise lõpetamiseks. Hageja pidi kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest 644 eurot. Tasu hulka on arvestatud ka teenuse hinnale lisatud käibemaks 20%, kuna hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
6.Hageja palub mõista kahju välja koos viivisega ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista hageja kasuks välja. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja II füüsilise isikuna ei saa olla faktiväidete avaldajaks. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks saaks kohustada juriidilist isikut. Kostja II kui kostja I juhatuse liikme tegevust veebilehel andmete avaldamisega tuleb pidada kostja I käitumiseks ning tegevuseks.
9.Hageja füüsilise isikuna ei ole kostjale I võlgu jäänud. Seetõttu ei olnud ka teade avaldatud tema kui füüsilise isiku, vaid Askari Puhkemaja OÜ kohta, mille juhatuse liikmena hageja tegutseb. Teates on avaldatud üksnes andmeid, mis seostuvad Askari Puhkemaja OÜ-ga. Teates ei ole märgitud nt hageja isikukoodi, elukohta vms. Kostja I selgitab, et Askari Puhkemaja OÜ on tellinud teenust, mille eest on talle esitatud arve nr TM960 summas 72 eurot. Askari Puhkemaja OÜ-le on teenust reaalselt osutatud. Võlgnevus on avaldatud ka
2-20-2487 maksehäireregistris. Askari Puhkemaja OÜ ei ole arvet tasunud, millest tulenevalt on kostja I kodulehel avaldatud ka tema kohta vastav teade. Hagi on esitatud pahauskselt ja kontekstist väljarebituna. Äriühing juriidilise konstruktsioonina ei saa toimida inimesteta, kes tema eest ja nimel tegutsevad. Osaühingu puhul on selleks juhatus. Seega on kostja I kodulehel avaldatud andmeid korrektselt. Ebaõigete faktiväidetega oleks tegemist, kui hageja ei kuuluks äriühingu juhatusse, mis on jätnud kostjale I arve tasumata. Ka foto hagejast oli lisatud Askari Puhkemaja OÜ juhatuse liikme isikusamasuse tuvastamise eesmärgil. Kõnealune foto on internetist vabalt kättesaadav - hageja on selle ise avaldanud.
10.Juriidilistest isikutest võlglaste nimekirja avalikustamist koos juhatuse liikmete kui seotud isikute nimedega ei saa pidada vastuolus olevaks seadusest tuleneva keeluga. Isik, kes on juriidilise isiku juhatuse liikmena kantud avalikku registrisse, peab arvestama avalikustamisega ja sellega, et tema esitatud andmed on avalikkusele kättesaadavad. Veebileht, millel hageja kohta infot avaldati, on loodud üksnes võlgnike informeerimiseks võlgnevusest. Kostja I koduleht, kus võlgnevus avaldatakse, ei ole menüüst leitav ja selle infoni jõudmine on tehtud võimalikult diskreetseks, raskesti ligipääsetavaks, millele veebilehe tavakülastajad ei liigu, kui nad ei ole võlgnikud või võlgnevusest eelnevalt teadlikud. Selleks, et seda lehte näha, peab olema tegemist isikuga, kel on võlgnevus kostja I ees. Hageja ei tõendanud, et keegi tema tuttavatest külastas seda veebilehte ega seda, kes konkreetselt sealt hageja nime avastas ja sellest tulenevalt teda küsitles. Hageja väited kahju tekkimisest jäävad paljasõnaliseks. Tegemist ei ole portaali või mõne avaliku internetiruumiga, mida külastavad päevas tuhanded inimesed, mistõttu varem või hiljem kandub see info mõne isikuni, keda hageja võib tunda. Statistikast tuleneb, et alates 29.07.2019 kuni 25.03.2020 on seda teemalehte vaadatud üksnes 155 korral. Seega keskmiselt vaid 19 korda kuus.
11.Hageja varalise kahju nõue on tulenevalt põhinõude põhjendamatusest samuti põhjendamatu. Kohtueelne õigusabiteenus ei olnud vajalik ega põhjendatud. Õigusabiteenuse tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) on üle turuhinna. Samuti ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, mis sellist tunnihinda õigustaks. Ka nõudekirja koostamisele kulutatud aeg ei ole põhjendatud, kuivõrd selgelt on tegemist n-ö blanketse dokumendiga, mida kasutatakse tüüpolukordades ning mida on vaid täiendatud hageja nõudega. Isegi kui lugeda nõudekirja koostamist põhjendatuks, on see aluseks võimalike väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, kuivõrd nõudekirja ja hagiavalduse sisu on suures osas kattuv. Vastasel juhul tooks see kaasa hageja alusetu rikastumise. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjaid avaldama 30 päeva jooksul peale otsuse jõustumist veebilehel https://www.interneti-turundus.org/volglased järgmise sisuga teate: „X ei ole Internetiturundus OÜ-le võlgu“. Tekst peab olema avaldatud valgel tagapõhjal musta tekstiga, tähesuurusega 12 ning tekst peab olema veebilehel järjest kättesaadav vähemalt 6 kuu vältel. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju 288 eurot ja jättis rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise välja mõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus 52% ulatuses hageja kanda ja 48% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Mõlema poole menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlused rahuldas kohus osaliselt ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 539.96 eurot koos viivisega.
2-20-2487
13.Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hagis väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostjate käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047 järgi. Hageja nõuab kostjatelt rehabiliteeriva sisuga teksti avaldamist samal kodulehel, kus au teotav tekst avaldati ja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lõike 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lõikes 2 sätestatuga. Lisaks on hageja esitanud kostjate vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lõige 3 koosmõjus VÕS §-ga 131.
14.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostja II vastutab vaidlusaluse info avaldamise eest; 2) milline isik on avaldatu kohaselt võlglane; 3) kas avaldatud on faktiväiteid või väärtushinnanguid; 3) kas avaldatud faktiväited vastavad tõele.
15.Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja I on äriühing, mille tegevusalaks on veebiportaalide tegevus (t lk 7). Kostja I reklaamib oma majandustegevust läbi talle kuuluva internetidomeeni www.internetiturundus.org (t lk 8). Kodulehel sisaldub täpsustav info, et kostja I pakub teenusena brändilogode loomist, e-posti kontode haldamist ja kodulehe valmistamist (t lk 9). Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja osanik. Kogu majandustegevust ja äriühingu esindamist viib kostja II läbi ainuisikuliselt (t lk 10-14). Sama kodulehe ühel lehtedest, URL-ga www.interneti-turundus.org/volglased, avaldas kostja II järgmise teksti „VÕLGLASED Isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“ (t lk 15-16). Sellele tekstile järgnevalt avaldas kostja II hagejat puudutava järgmise info: Foto hagejast
X Askari Puhkemaja OÜ Registrikood 14269415 Tartu maakond Kambja vald, Räni alevik Sipelga tn 2, 61708 [email protected] Telefon 53305040
Hagi esitamise seisuga oli kostja II kostja I kodulehelt hageja andmed eemaldanud (t lk 22).
16.Kohus on seisukohal, et kostja II deliktiõiguslik vastutus tekib hageja ees juhul, kui kostja II tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, VÕS § 1046, VÕS § 1047 lõigete 1-3 ja VÕS § 1050 järgi. VÕS § 137 lõike 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Nt ajakirjanduses
2-20-2487 on andmete avaldajaks ka isik, kes on meediaväljaandele andmeid edastanud. Antud juhul omas kostja II kostja I ainuosaniku ja juhatuse liikmena täielikku kontrolli info avaldamise üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Isikutel lasub kohustus teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada.
17.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostjate teo, kahju, põhjusliku seose kostjate teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt kahju, vabanevad nad vastutusest, kui tõendavad süü puudumise (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-30-07, punkt 10). Kohus kontrollib deliktiõigusliku vastutuse aluseks olevaid elemente tsiviilasja lahendamise käigus alljärgnevalt.
18.Vaidlus on avaldatu ebaselgest esitusest tulenevalt peamiselt asjaolus, kas avaldatu tähenduses on võlgnikuks hageja või Askari Puhkemajad OÜ. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud. Antud juhul on avaldatud lehekülje pealkirjana suurte tähtedega VÕLGLASED ja alljärgnevalt väikeses kirjatrükis „Isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“. Seejärel on esitatud raamitult andmed erinevate isikute, sh hageja, kohta. Esile on toodud isiku foto, mille alla on kirjutatud suurte tähtedega X. Seejärel on allosas väikeses kirjatrükis märgitud Askari Puhkemaja OÜ, millele on lisatud ettevõtte andmed. Kohus on seisukohal, et esitatud info on esitatud ebaselgelt, kuna arusaamatuks jääb, kes on kellele võlgu ja kuidas on hageja või Askari Puhkemaja OÜ nõudega seotud. Selgelt ja rõhutatult on esile toodud hageja nimi ja kujutis fotol, mis võimaldab eeldada, et võlanõudega on eeskätt seotud hageja. Askari Puhkemaja OÜ seos nõudega on pigem teisejärgulise tähtsusega, kuivõrd see on esitatud väikeses kirjatrükis ja hageja nime ning foto all. Mõistlik inimene eeldab, et tegemist võiks olla pigem hageja kontaktandmetega. Eeltoodust tulenevalt on hageja kodulehel avaldatud info ebatäielik ja eksitav. Tulenevalt info sisu ja vormi esitusest seostab mõistlik inimene võlanõudega hagejat.
19.VÕS § 1047 lõike 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lõike 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
20.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, punkt 17).
21.Kohus asub seisukohale, et avaldatud infos sisalduvad faktiväited „võlglased“ ja „isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“. Esitatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/väär. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lõike 4 järgi ümberlükatavateks
2-20-2487 ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (otsused nr 3-2-1-16105, punkt 12; 3-2-1-5-07, punkt 27; 3-2-1-145-07, punktid 13, 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostjad avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kostjad tugineda sellele, et interneti kodulehel ei ole selgelt esitatud väidet „X on Internetiturundus OÜ-le võlgu“. Oluline on, et faktiväide järeldub avaldatud info sisust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, punkt 13).
22.Järgmiseks analüüsib kohus, kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lõike 1 tähenduses. Kohus juhib kostjate tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-152-09 punktide 11-12 kohaselt on põhiseaduse (PS) § 19 lõike 1 kohaselt igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb mh mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutist pildis kui liikuvas pildis. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Antud juhul on kostjad avaldanud hageja kujutise tema nõusolekuta eksitava info osana. Kostjad on jätnud täpsustamata ja selgelt esile toomata, et võlgnikuks on avaldatud info kohaselt Askari Puhkemajad OÜ ja hageja puhul on tegemist Askari Puhkemajad OÜ juhatuse liikmega. Osaühingut esindava isiku märkimine ettevõtte andmete juures on aktsepteeritav üksnes juhul, kui avaldatust järeldub selgelt ja ühemõtteliselt esindava isiku seos esindatavaga. Kostjad on kohtu ette toonud ja tõendanud, et teenuse tellijaks oli Askari Puhkemajad OÜ. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjate avaldatud infost järelduv faktiväide, nagu oleks hageja võlglane, kes ei täida oma kohustusi kostja I ees nõuetekohaselt, on ebaõige.
23.Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lõige 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-17-05, punkt 27). Lahendis nr 3-2-1-161-05 (punktis 12) on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lõige 4. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad avaldasid hageja kohta eksitavat infot au teotavas vormis. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma VÕS § 1047 lõike 4 alusel kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõige faktiväite avaldamise korral füüsilise isiku kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumisega VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Sellisel juhul tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS § 1047 rakendada ka VÕS § 1046 lõigetes 1 ja 2 sisalduvaid põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
24.Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjate avaldatud info hageja au teotav tulenevalt andmete esitamisest eksitavas vormis. Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostjad kohtu ette toonud võlgniku teavitamise võlgnevuse olemasolust. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostjate eesmärgiks oli Askari Puhkemaja OÜ võlgnevuse kohta info avaldamine, ei ole see hageja nõudeid arvestades tsiviilasja lahendamisel oluline, kuivõrd esitatud infot hindab kohus mitte lähtudes kostjate arusaamast avaldatu kohta, vaid mõistliku inimese arusaamise järgi selle kohta, mida antud juhul avaldatud on. Mõistliku inimese hinnangul ei ole avaldatud info selge ja üheselt arusaadav. Avaldatud infos on rõhutatult esile toodud hageja foto ja nimi. Asjaolu, et
2-20-2487 tegemist on ettevõtte juhatuse liikmega, esitatud teabest ei nähtu. Antud juhul on kostjad avaldanud hageja kohta infot eksitavalt ja ebatäielikult, mille tulemusel järeldub mõistlikule inimesele, et hageja on võlglane, kes ei ole täinud kostja I ees kohustusi nõuetekohaselt. Nimetatud teave loetakse VÕS § 1047 lõike 1 tähenduses ebaõige info avaldamiseks.
25.Kohus asub seisukohale, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinesid õigusvastasust välistavad asjaolud.
26.Järgnevalt analüüsib kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lõike 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lõike 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lõike 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lõike 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
27.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et täidetud on delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS § 1047 lõigete 1-2 alusel kostjate poolt eksitava ja ebatäieliku teabe avaldamine hageja au teotavas vormis. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lõike 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-152-09 punktis 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga.
28.Hageja on VÕS § 128 lõike 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette negatiivsed muudatused elukorralduses, kuivõrd ta peab korduvalt ja väsimatult selgitama esitatud andmete ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. Kohus asub seisukohale, et hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada.
29.Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos. VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et VÕS §127 lõike 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. Kostjad avaldasid info teadvalt kindlal eesmärgil (avaldada info võlgniku teavitamiseks), kuid raskest hooletusest tulenevalt ebatäielikult ja eksitavalt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lõige 4). Kostjad ei ole kohtu ette toonud süüd välistavaid asjaolusid.
2-20-2487
30.Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lõike 6 ja TsMS § 233 lõike 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes VÕS § 134 lõikes 2, §-s 1050 ja § 140 lõikes 1 sätestatust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-81-05, punkt 17; 3-2-1-85-08, punkt 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, punkt 25).
31.Kohus on seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostjate teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-21-11-04, punkt 18). Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhetes teiste isikutega. Samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud tulenevalt kostjate poolt eksitava ja ebatäieliku info avaldamisest. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leiab kohus, et sõltumata asjaolust, et kostjate poolt avaldatud info oli kostja I kodulehelt lihtsasti leitav ja sellele pääses ligipääs ka mobiilside seadet kasutades (t lk 54-57, 30.04.2020 hageja menetlusdokumendi lisa 2 (video)) on tegemist üldsusele vähetuntud internetileheküljel avaldatud infoga ning kostjad eemaldasid info peale hagejalt nõudekirja saamist. Seega kahju intensiivsus ja kestvus oli piiratud nii isikuliselt kui ajaliselt. Hageja on toonud kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusena esile erinevat kohtupraktikat. Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, ei ole hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-05 (punktis 29) asunud seisukohale, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Antud kaasuse asjaolude ja tõendite pinnalt peab kohus põhjendatuks lugeda hagejale tekkinud kahju hüvitatuks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamisega. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja mittevaralise kahju nõude, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.
32.Hageja palub kostjatelt välja mõista varalise kahju summas 644 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabiga. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 09.01.2020 edastas hageja lepinguline esindaja kostjatele nõudekirja, milles nõudis ebaõigete andmete eemaldamist ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist (t lk 17-21). Kostja I e-posti aadressilt saadetud vastuse kohaselt pidas kostja I nõuet alusetuks (t lk 21). Advokaadibüroo esitas hagejale nõudekirjaga osutatud õigusabi eest arve nr 2911062 summas 644 eurot (t lk 23). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (punktis 29) asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on põhjendatud arvestada hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuks 144 eurot (käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille kohtupraktikat ja kohalduvat
2-20-2487 õigust valdab hageja lepinguline esindaja tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes.
33.Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS § 131 kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses seoses suhtlusest kliendiga, kliendi esitatud asjaoludele tuginedes põhjaliku õigusanalüüsi tegemisest ning nõudekirja koostamisest kostjatele kokku 2h ulatuses summas 288 eurot koos käibemaksuga (144 eurot x 2). Hageja nõue jääb rahuldamata summas 356 (644-288) eurot.
34.Juhindudes TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 52% ulatuses hageja kanda ja 48% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
35.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 12,5h ulatuses tunnitasuga hagiavalduse koostamisel 144 eurot (käibemaksuga) ja ülejäänud õigusabi osutamisel 140 eurot (käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 1770 euro ulatuses (käibemaksuga).
36.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lõige 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 475 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 1 lisaga 1 ja TsMS § 132 lõikega 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata.
37.Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 2245 eurot (1770+475), millest 48% on 1077.60 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1619.07 (2696.67 – 1077.60) euro ulatuses.
38.Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt osutati neile õigusabi kokku 8h 10min ulatuses, tasu 1176 eurot (käibemaksuga). Kohus nõustub kostjate õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkusega perioodil 16.04.2020 (hagivastus sisuliselt ca 3 lk koos lisadega, arve), 19.11.2020 (12.11.2020 kohtunõudele vastus sisuliselt ca 0,5 lk) ja 09.12.2020 (menetluskulude nimekiri) kokku 4,833h. 27.11.2020 õigusabikulusid peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks 3h ulatuses, arvestades, et kohtule esitatud menetlusdokument on koostatud sisuliselt ca 2-l lehel, millele lisanduvad lisadena väljavõtted nõudekirjadest.
39.Kohus peab kostjate vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks 120 eurot (käibemaksuta), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kostja II kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on kostjale II hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga.
40.Kohus rahuldab kostja I õigusabikulude avalduse 469.98 euro ulatuses käibemaksuta [(7,833h x 120 eurot/h) / 2], millest 52% on 244.38 eurot, mis tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista ja kostja II õigusabikulude avalduse 563.97 euro ulatuses, mis sisaldab käibemaksu [(7,833h x 120 eurot/h) / 2], millest 52% on 293,26 eurot, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas
2-20-2487 245.62 (490 – 244.38) eurot ja kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 294.74 (588 – 293.26) eurot.
41.TsMS § 445 lõike 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 539.96 (1077.60 – 244.38 – 293.26) eurot.
42.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS-i § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
43.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldada. Alternatiivselt paluvad kostjad jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
44.Kohus on hagi osalisel rahuldamisel eksinud tõendite hindamisel, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kostjad jäävad maakohtus esitatud vastuväidete juurde.
45.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus on asunud seisukohale, et teate avaldamine kostja I kodulehel tema juhatuse liikme poolt on teona omistatav mõlemale. Askari Puhkemaja OÜ puhul hageja eestvedamisel kostjale I võlgu jäämine teona aga ei ole hagejale kui osaühingu juhatuse liikmele omistatav. Selline seisukoht ei ole loogiline ja on menetlusosalisi ebavõrdselt kohtlev.
46.Maakohus on asunud seisukohale, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud. Kohus asus ekslikule arusaamale, et kuna tekstis on kujutatud pealkiri suurte tähtedega VÕLGLASED, mille alla on kirjutatud suurte tähtedega X, ning kuivõrd Askari Puhkemaja OÜ on väikeses kirjatrükis, siis on viimane pigem teisejärguline ning mõistlik inimene seostab võlanõuet üksnes hagejaga. Kostjad selgitavad, et pealkirja ja teksti kujutamise stiil ja vorm ei määra võlgnikuks hagejat. Tekstide pealkirjad määrab programmi kood. Avaldatud teksti põhjal ei saa määratleda ega omistada tähendust, mis sellest üheselt mõistetavalt ei tulene. Veebilehel avaldatud pealkirjad ja prioriteetsuse määrab HTML-kood, mitte teksti suurus ega teksti kirjutamise stiil (sh trükitähtedega). Tekstid paigutatakse veebilehel vastavalt veebikujunduse koodile, millel on ühtlasi esteetiline eesmärk (veebilehe disain). WWW (World Wide Web) poolt teenindatavad tekstid on üldiselt spetsiaalses HTML (HyperText Markup Language) programmeerimiskeeles kirjutatud dokumendid, st tavalised tekstid, mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keel võimaldab kuni kuue erineva või eri tasemel pealkirja kasutamist. HTML-keele peaülesandeks on peegeldada teksti struktuuri WWW-klientprogrammile (lugemisprogrammile) arusaadaval viisil. Selle kõrval sisaldab HTML-keel ka teksti välimust (näiteks poolpaksult ja kursiivis) mõjutavaid koode. HTMLkeele elementideks on tag’id ehk koodid, mille alusel toimub teksti töötlemine. Osa koode on nn paariskoodid, millest esimene määrab mõjupiirkonna alguse, teine aga selle lõpu: näiteks kirjutises <H1>Pealkiri</H1> määrab kood <H1> pealkirja alguse, kood </H1> aga selle lõpu. Kuna erinevad teenindusprogrammid töötlevad HTML-koode erinevalt, tuleks HTML-tekste
2-20-2487 testida mitme süsteemi (Netscape, Mosaic, Lynx) abil. HTML-lähtekoodide uurimist võimaldavad mitmed HTML-tekstide lugemiseks ette nähtud kliendiprogrammid. Nt paljudes graafilistes lugemisprogrammides leidub lähtetekstide vaatlemise võimalus (View Source) kusagil View (vaata) või Edit (redigeeri) menüüs.
47.Kohus ei ole tuvastanud pealkirja ja koodi seoseid, mistõttu jõudis ekslikult järeldusele, et „X“ on esmajärguline võrreldes tekstiga „Askari Puhkemaja“. Kohus peab teksti tõlgendamisel lähtuma selle tegelikust tähtsusest, st milline tekst on prioriteetne. Teksti prioriteetsust ei määra veebiteksti puhul ka selle esiletoomised, paigutus, asetus võrreldes teise tekstiga, trükitähed, fondi suurus või pildi paigutamine teksti, millel on veebikujunduse (disainilahenduse) eesmärk ja koodi tuvastuseta ei anna infot esimese ja teisejärgulise prioriteetide kohta ega määra võlgnikku. Kui ettevõtja nime all on firma andmed ja registreerimisnumber, saab iga mõistlik inimene aru, et tegemist ei ole eraisiku kontaktandmetega, vaid ettevõttega. Praegu on kohus meelevaldselt eraldanud tekstist X nime ning seda ebaõigesti interpreteerinud, jõudes ekslikule järeldusele, et tegemist on eraisiku kontaktandmetega. Kostja on esitanud veebilehel andmeid kogumina, mida tuleb ka selliselt tõlgendada. Mõistlik äriinimene saab avaldatud andmetest aru, et tegemist on ettevõttega ja sellega seotud isikuga.
48.Andmete avaldamine kõnealusel viisil ei ole õigusvastane. Riigikohus on leidnud, et avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid (sh pöörduda hagiga või muu avaldusega kohtusse), ei võta temalt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid. Andmete selline avalikustamine on lubatav eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist. Seega ongi Riigikohus selliste andmete avaldamisel pidanud korrektseks teguviisi, kus lisaks võlgnikust äriühingu andmetele on avaldatud ka äriühingu juhatuse liikmete nimed. Kostja I veebilehel ongi selliselt toimitud. Kostja I kodulehel on üksnes konstateeritud fakti, et Askari Puhkemaja OÜ eesotsas hagejast juhatuse liikmega on jäänud kostjale I võlgu.
49.Kuivõrd sellisel juhul kaob ära kostjate õigusvastane tegu, tuleb maakohtu otsus tühistada ka varalise kahju hüvitamise nõudes ja otsustada ümber menetluskulude jaotus maakohtu menetluses.
50.Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et apellatsioonkaebuse rahuldamine eelkirjeldatud viisil ei ole võimalik, paluvad hagejad tuginedes TsMS § 162 lõikele 4 tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Kostjad on seisukohal, et arvestades hagiga taotletud eesmärki, milleks on sisuliselt raha õngitsemine, otsusega saavutatud tulemit ja hagi rahuldamise ulatust, on praegune menetluskulude jaotus kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna tasaarvestuse tulemusena peavad kostjad kandma hageja menetluskulusid. Seda, et hagi primaarseks eesmärgiks on olnud sisuliselt kostjatelt raha välja pressimine, tõendab asjaolu, et hagiavaldusele lisatud nõudekirjas ei ole hageja esitanud kostjate vastu nõuet väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, vaid üksnes nõuet varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks on nõudekirjas kostjaid ähvardatud nõude mittetäitmisel meediaga. Maakohtu otsusega saavutas hageja esialgses nõudekirjas taotletud rahalisest kahjuhüvitisest 1644 eurost üksnes 288 eurot. Hageja motiive kostjate arvelt rikastuda ilmestab ka see, kuidas nõudekirjas on mittevaralise kahju hüvitis selgelt määratletud (1000 eurot), kuid hagis jäeti hüvitise kindlaksmääramine kohtu otsustada ilmselt lootuses, et kohus määrab esialgsest veelgi suurema hüvitise.
2-20-2487 Vastuapellatsioonkaebus
51.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, jaotas menetluskulud ja mõistis kindlaks menetluskulude hüvitise suuruse. Hageja palub rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
52.Kostjad ei suutnud maakohtus tõendada, et hageja oleks tellinud kostjatelt teenust; et hageja oleks kinnitanud kostjatele mingisugusegi pakkumise teenuse osutamiseks; et hageja oleks nõustunud kostjate koostatud arvel märgitud tellimuse ja hinnaga.
53.Maakohus ei võtnud mittevaralise kahju hindamisel arvesse, et laim oli kättesaadav pika aja vältel (üle aasta) ning et hageja sai enda kohta avaldatust teada, kui enda nime Google otsingumootorisse sisestas.
54.Hageja soovis kostjatelt solidaarselt varalise kahju hüvitamist. Hagiavalduse põhjenduste järgi tekkis hagejale kahju seepärast, et kohtueelsetes läbirääkimistes pidi hageja kasutama nõude esitamiseks advokaadi abi. Esitatud arve tõendab kohtueelse õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist. Järgnevates menetlusdokumentides täpsustas hageja varalise kahju nõudega seotud asjaolusid. Maakohus viitas menetluses ise, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on advokaadi kaasamine kohtueelsetel läbirääkimistel vajalik ning et tekkinud kulutused on hilisemal kahju nõudmisel ka hüvitatavad.
55.Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 144 euroni (käibemaksuga) ja pidas põhjendatuks üksnes 2h suurust töömahtu. Kohus põhjendas vähendamist sellega, et lepingulisel esindajal oleks pidanud au teotamise vaidlustes esinevast praktilisest kogemusest tulenevalt olema lihtsam nõuet koostada. Maakohus mõtles sellise põhjenduse ise juurde, kuna toimikus olevatest tõenditest seda tuletada ei saa. Nõudekiri oli allkirjastatud ka advokaat Ivo Kallase poolt. 09.01.2020 ei edastanud nõudekirja kostjatele mitte R. Sarv, vaid I. Kallas. Isegi kui advokaadi praktiline kokkupuude valdkonnaga võikski mingit rolli mängida, jõudis kohus selle kaudu ebaõige järelduseni.
56.Samuti eksis maakohus tunnihinna määramisel. Riigikohus on aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156.25 eurot tunnis (käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (käibemaksuta) (lahendid nr 3-2-1-91-13, punkt 13; 3-2-1-115-14, punkt 14; 3-2-1-15916, punkt 24). Lahendis nr 3-2-1-115-14 (punktis 14) viitas Riigikohus, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. a advokaadi keskmine tunnitasu 127.82 eurot ning see on eelduslikult tõusnud. Arvestades majanduse arengut ning üleüldist hinnatõusu tuleb 160 euro suurust tunnihinda pidada igati mõistlikuks.
57.Samuti eksis kohus kohtueelse õigusabiteenuse ajakulu hindamisel. Kohus leidis põhjendamatult, et kliendikonsultatsiooni, asjaoludele tuginedes põhjaliku õigusanalüüsi tegemise ning nõudekirja koostamise peale sai lepingulisel esindajal kuluda üksnes 2h. Kohtu järeldus ei põhine tõenditel. Nõudekiri koosnes 5 leheküljest ning 7 peatükist. Nõudekirja koostamisele eelnes kliendikonsultatsioon, asjaolude analüüs (sh lisateabe hankimine laimu avaldanud isikute kohta) ja nende asjaolude subsumptsioon vastavalt õigusele ning kliendi soovile. Kohus ei selgitanud, kuidas saanuks sellise töö peale kuluda üksnes 2h.
58.Hageja soovis, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise. Hageja põhjendas nõuet läbi selle, et kostjad avaldasid tema kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid. Kohus lahendas küsimuse suuremalt jaolt õigesti, kuid lõpetas viitega üle 15 aasta vanusele Riigikohtu lahendile (nr 3-2-1-17-05) ja leidis, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend ongi piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Riigikohus on hiljem sellest seisukohast täielikult eemaldunud ning väljendanud
2-20-2487 vastupidist. Nt lahendi nr 2-15-16007 punktis 18 leidis, et VÕS § 134 lõike 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Samuti, et juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, ei ole kostjal hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 368 lõike 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist (vt ka lahend nr 3-2-1-153-16, punkt 19.2). Seega maakohus eksis VÕS § 134 lõike 2 kohaldamisel. Kehtiv õigus ei jäta kohtule võimalust hageja õiguste rikkumise puhul jätta hüvitist välja mõistmata. Sama leidsid kohtud asjas nr 2-18-17361. Kuna kohus peab hageja kasuks välja mõistma mittevaralise kahju hüvitise, kuulub rahuldamisele ka sellega seotud viivisenõue.
59.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Kulud oleks tulnud jätta täielikult kostjate kanda isegi siis, kui hagiavaldus ei kuuluks täielikult rahuldamisele. Hageja eesmärgiks hagi esitamisel oli avalikkuse silmis enda au ja hea nime taastamine. Riigikohus selgitas asjas nr 3-2-1-18-17, et TsMS § 163 lõike 1 kohaldamisel ei saa menetluskulude jaotuse määramisel lähtuda üksnes rahuldatud ja rahuldamata nõuete arvust, vaid lähtuda tuleb tulemusest, mis nõuete rahuldamise või rahuldamata jätmisega saabub. Praeguses asjas saavutab hageja oma põhieesmärgi ka hagi osalise rahuldamise korral.
60.Maakohus määras ebaõigesti kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub see uuesti määrata ning tema avaldus täielikult rahuldada. Vastustajate seisukohad
61.Menetlusosalised vaidlevad vastaspoole kaebustele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
62.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi täiendamise teel (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Kostjate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks mõlema kohtuastme menetlustega seotud menetluskulud.
63.Esmalt võtab kolleegium seisukoha kostjate väite kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I veebilehel oli avaldatud ebaõigeid faktiväiteid hageja kui füüsilise isiku kohta. Kostjad on ka apellatsioonimenetluses seisukohal, et vaidlusalune teade võlgnike lehel oli avaldatud hageja juhitava äriühingu võlgnevuse kohta ja rahaline võlgnevus 72 eurot on juriidilisel isikul Askari Puhkemajad OÜ-l kostja I ees senini tasumata. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega järgmistel põhjendustel. Maakohus asus vaidluse lahendamiseks asjakohaselt tuvastama, kuidas pidi saama mõistlik kolmas isik aru kostja I veebilehel pealkirja „VÕLGLASED Isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“ all eraldi raami sees avaldatust (t lk 15 pöördel). Maakohus on avaldatut õigesti kirjeldanud ja TsMS § 442 lõikega 8 kooskõlas põhjendanud otsustust, miks nähtub avaldatust mõistlikule kolmandale isikule, et kostja I võlgnikuks on hageja ja miks ei nähtu avaldatust, et hageja näol oleks tegemist vaid võlgnikust juriidilise isiku juhatuse liikmega. Kolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks vaidlustatud lahendi põhjendusi selles osas korrata (TsMS § 654 lõige 6).
2-20-2487 Kostjate seisukoht, et ilma pealkirja ja HTML-koodi seoste tuvastamiseta ei ole võimalik teksti prioriteetsust määrata, ei ole praegusel juhul asjakohane. Käesolev vaidlus ei toimu programmeerimisala asjatundjate vahel ega teabe üle, mis oli avaldatud ainult vastava ala asjatundjate poolt kasutatavas inforuumis. Kostjad ei ole maakohtus esile toonud ega tõendanud, et hageja näol oleks tegemist vastava ala asjatundjaga, kellelt saab eeldada avaldatu mõistmist kooskõlas programmeerimisteadmistega. Samuti ei ole kostja maakohtus esile toonud, et teised isikud, kes sama teemalehte said külastada (vastavalt kostjate esiletoodule oli vaatamisi keskmiselt 19 korda kuus; kostjate 16.04.2020 menetlusdokumendi punkt 3.11; t lk 39 pöördel), oleks olnud vastavate teadmistega isikud. Seega tuvastas maakohus asjakohaselt avaldatu sisu sama teemalehte külastada saanud mõistlike isikute arusaama alusel eeldades, et tegemist ei ole programmeerimisalaseid teadmisi omavate isikutega. Kostjad on samuti seisukohal, et kuna hageja pildi ja nime all on äriühingu nimi ja andmed, siis saab iga mõistliku isik aru, et tegemist ei ole eraisiku kontaktandmetega, vaid ettevõttega. Ka selles osas ei saa kolleegium kostjatega praegusel juhul nõustuda. Õige on, et avaldatut tuleb käsitleda tervikuna, kuid praegusel juhul ongi maakohus selliselt käitunud, võttes avaldatu tõlgendamisel aluseks nii teabe pealkirja kui sisu, mh selle, et avaldatust ei nähtu hageja seos juriidilise isikuga, mille andmed olid samas teabes avaldatud ega see, et võlgnikuks on tegelikult juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige.
64.Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud kostjad maakohtu seisukohti selle kohta, et vaidlusaluse teabe teemalehel avaldamisega oli tegemist avaldamisega VÕS § 1047 lõike 4 mõttes. TsMS § 634 lõikest 1 tulenevalt oli apellantidel õigus kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Seega jätab kolleegium tähelepanuta kostja II poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väited, et avaldamist tegelikult ei toimunudki. Kolleegium siiski märgib, et Riigikohus on 19.03.2019 otsuses nr 2-17-17140 (punktis 11) mh selgitanud, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Kostjad tõid maakohtus ise esile, et vastavat teemalehte külastati ajavahemikul 29.07.2019 kuni 25.03.2020 155 korral (t lk 39 pöördel), kuid ei väitnud, et külastajaks oli ainult hageja ise. Ka nähtub hageja esitatud teemalehe väljatrükilt seisuga 29.07.2019, et vähemalt temale olid nähtavad ka kahe teise (väidetava) võlgniku fotod ja andmed (t lk 15 pöördel). Eeltoodust järeldub, et hageja kohta avaldatu oli teatavaks tehtud vähemalt nendele isikutele, keda kostjad olid pidanud vajalikuks kostja I võlgnikena veebilehel presenteerida, mistõttu oli tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses.
65.Apellatsioonkaebus ei sisalda üheselt arusaadavaid põhjendusi selle kohta, milliste materiaalõiguse sätete kohaldamisel maakohus eksis, kui asus seisukohale, et praeguse vaidluse faktiliste asjaolude alusel on põhjendatud lisaks kostjale I kui juriidilisele isikule ka kostja II kui kostja I juhatuse liikme solidaarne vastutus hageja ees koos äriühinguga. Kaebuses on esile toodud vaid sellest tulenev väidetav poolte ebavõrdne kohtlemine, kuna hageja puhul kohus eristas teda ja tema juhitavat äriühingut, aga kostjate puhul mitte. Kolleegiumi arvates on selline kostjate arusaam ekslik. Vastuseks kostjatele ja arvestades, et maakohtu põhjendus kostja II vastutuse aluste kohta on vaidlustatud otsuses jäänud üldsõnaliseks, täiendab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi selles osas järgmiselt. TsÜS § 31 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt loetakse juriidilise isiku juhatuse tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Tulenevalt kehtivatest VÕS-i ja äriseadustiku (ÄS) sätetest on võimalik eristada juhatuse liikme vastutust osaühingu, osaühingu võlausaldajate (kolmandate isikute) ja osanike ees; võlausaldajate ees saab juhatuse liikme vastutus tuleneda üldjuhul üksnes deliktiõigusliku
2-20-2487 vastutuse sätete alusel, nt õigusvastase kahju tekitamise korral vastavalt VÕS §-le 1043; juhatuse liige võib olla vastutav osaühingu võlausaldajale tekitatud kahju eest, kui see seondub juhatuse liikme poolt võlausaldaja absoluutsete isiklike õigushüvede rikkumisega (VÕS § 1045 lõike 1 punktid 1-5) (vt Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Kalev Saare jt. Tallinn, 2015, lk 156157, 178-179). Õiguskirjanduses on samuti selgitatud, et juriidilise isiku juhatuse liikme poolt kolmandale isikule õigusvastane kahju tekitamine võib tuua kaasa vastuse nii juriidilisele isikule kui selle juhatuse liikmele; kui juriidilise isiku lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral, mis on realiseerunud tema juhatuse liikme käitumise kaudu, vastav juhatuse liige üldjuhul kolmanda isiku ees ei vastuta, siis lepinguvälise õigusvastase kahju hüvitamise korral on võimalused juriidilise isiku juhatuse liikme otsevastutuseks juriidilise isiku võlausaldaja ees oluliselt suuremad; oluline on välja selgitada, kas kahju tekitati kolmandale isikule otse selle teoga, mille tema suhtes pani toime konkreetne juhatuse liige või ei ole kahju tekkimine seotud konkreetse isiku süülise käitumisega; lepinguvälise kahju tekitamise korral võib juhatuse liikme otsevastutus tulla kõne alla ka juhul, kui tema käitumine iseseisvalt vaadates täidab kõik delikti koosseisu elemendid, s.t käitumisega tekitatakse õigusvastane kahju, kahju tekitanud juhatuse liige on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043) (vt Kalev Saare. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega. Juridica X/2003). Eeltoodust tulenevalt ei ole praeguses asjas kostja II vastutus hageja ees välistatud ainuüksi põhjusel, et kostja II tegutses väidete avaldamisel kostja I veebilehel kostja I juhatuse liikmena. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka kostja II osas on tõendatud deliktilise vastutuse eeldused: kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes; kostja on rikkumises süüdi (VÕS §d 1043 ja 1050); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1); kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lõige 2); kostja õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja II teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab mõne VÕS § 1045 lõikes 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise. Juhul kui hageja tahab tugineda kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta seda tõendama ning kostja tahtluse korral on ta õigusvastase teo toimepanemises igal juhul süüdi, st ta ei saa vabaneda vastutusest VÕS § 1050 järgi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust, et kostja II kui kostja I ainus juhatuse liige ainuisikuliselt otsustas, kuidas ja mida kostja I veebilehel võlglaste kohta avaldada ning tegi võimalikuks mh vaidlusaluse teabe avaldamise hageja kohta, mh sisestas vajalikud andmed veebilehele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et tegemist oli ebaõigete faktiväidete avaldamisega, sest puudub vaidlus, et hageja kostjale I võlgu ei ole. Puudub ka vaidlus, et kostja II teadis, et kostja I ees ei ole võlglaseks mitte hageja füüsilise isikuna, vaid tema juhitav äriühing. Seega oli avaldamine ka õigusvastane (VÕS § 1047 lõiked 1, 2). Tõendatud ei ole VÕS § 1045 lõikes 2, § 1046 lõikes 2 ega § 1047 lõikes 3 sätestatud alused, mille esinemisel ei loeta kahju tekitamist või isiklike õiguste rikkumist või ebaõigete andmete avaldamist õigusvastaseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldatud ebaõiged andmed olid hageja au teotavad, mistõttu oli tegemist VÕS § 1045 lõike 1 punktis 4 reguleeritud deliktiga ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-169-11 (punktis 12) märkinud, et mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Vastavalt VÕS § 1046 lõikele 1 on mh isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium veendunud, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolud, mille alusel saab nõustuda
2-20-2487 maakohtuga ja hagejaga, et kostja II kostja I juhatuse liikmena vastutus on solidaarselt äriühinguga on põhjendatud ja õigustatud.
66.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida maakohtu otsuse põhjenduste kohta, milles kohus leidis, et kostjate poolt hageja foto (kujutise) tema nõusolekuta kasutamine oli PS §-de 19 ja 26 rikkumine. Kolleegium on seisukohal, et täiendavalt oleks tulnud maakohtul käsitleda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja selle seadusega täpsustatavale/täiendatavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 sätteid füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja nende võimalikku rikkumist kostjate poolt. Puudub vaidlus, et kuigi hageja foto oli vabalt internetist leitav, ei olnud ta kostjatele konkreetses tekstis selle kasutamiseks luba antud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-153-16 punktis 17.4 selgitanud praeguseks ajaks kehtetu IKS-i redaktsiooni kohaldamise kohta, et sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla kaitsenormideks VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes, mistõttu võib IKS-i nõuetega vastuolus olev isikuandmete avalikustamine olla ka VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 ning § 1050 järgi kvalifitseeritav delikt, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lõige 3). Praeguses asjas on hageja foto tema nõusolekuta kasutamine kostjate poolt määruse art 2 punktist 1 tulenevalt selle kohaldamisalas. Foto kuulub art 4 punktist 1) tulenevalt isikuandmete hulka ja selle kogumine, kasutamine ja avalikuks tegemine on isikuandmete töötlemine määruse art 4 punktist 2 tulenevalt. Art 6 punktis 1 on sätestatud isikuandmete töötlemise seaduslikud alused, kusjuures loetelu on ammendav. Käesolevas asjas ükski neist alustest tõendatud ei ole. Ka puuduvad elulised asjaolud, mis annaksid aluse tuvastada kostjatel mõne alates 15.01.2019 kehtiva IKS-i 2. või 3. peatükis reguleeritud isikuandmete töötlemise erialuste (muude juhtude) esinemine. Küll aga on kolleegium seisukohal, et eelnev ei oma siiski asja lahendamisel apellatsiooniastmes tähtsust, kuna mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata jätmist vaidlustades ei toetu hageja vastuapellatsioonkaebuse IV osas asjaoludele, mida maakohus vaidlustatud lahendi põhjenduste punktides 21-25 ei käsitlenud. Mh ei käsitlenud maakohus mittevaralise kahju kontekstis hageja kohta foto avaldamist. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna pooled selles osas maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei ole lõpplahendi seisukohalt vajalik tuvastada, kas foto avaldamisega rikkusid kostjate käitumises esines delikt ka VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaselt.
67.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis vastuolus kehtiva materiaalõigusega ja kohtupraktikaga rahuldamata nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglase hüvitise määramiseks. Ka on hageja viidanud asjakohaselt Riigikohtu lahendi nr 2-15-16007 punktile 18, milles kõrgem kohus leidis, et juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, ei ole kostjal hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 368 lõike 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist. Seega pidi maakohus ka praeguses asjas määrama hagejale tema isikuõiguste rikkumise (au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamise) eest õiglase rahasumma, nagu on hageja esitatud nõue.
2-20-2487 Selle nõude aluseks saavad olla maakohtu poolt tuvastatud kostjate rikkumised. Isiklike õiguste rikkumisel tuleneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustus VÕS § 134 lõigetest 2, 5 ja 6. VÕS § 127 lõike 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Maakohus on vaidlustatud otsuse põhjenduste punktides 21-24 leidnud asjakohaselt, et praeguses asjas tuvastamist leidnud eluliste asjaoludega on tõendatud seadusest tulenevad mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendust korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus võtab lisaks maakohtu poolt esiletoodud ja tuvastatud elulistele asjaoludele (kostjad avaldasid andmed, teades, et tegelikuks võlgnikuks on mitte hageja isiklikult, vaid temaga seotud äriühing; avaldatu oli veebilehel u 6 kuud enne hagi esitamist ja eemaldati peale hagejalt nõudekirja saamist; hageja ei toonud esile selliseid elulisi asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada avaldatu tõttu olulisi muutusi hageja elukorralduses või suhetes teiste isikutega ega tema maine olulist/silmnähtavat langust) hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kostjad on esitanud maakohtus tõendid, millest saab järeldada, et äriühing, mille juhatuse liige hageja on, siiski oli kostjaga I eelduslikult lepingulistes (või lepinguvälistes) õigussuhetes, mille raames osutas kostja II kostja I töötajana konsultatsiooni(nõustamis)teenust Askari Puhkemaja OÜ-le (t lk 43-47). VÕS § 28 lõike 1 kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Hageja tehtud avaldused kohtule 30.04.2020 menetlusdokumendi osas V võlasuhte täieliku puudumise kohta äriühingute vahel on kostjate tõendite valguses vähemalt mittetäielikud. Seega kuigi kostjad valisid äriühingult võla kätte saamiseks ebaõige tee, ei ole tegemist olukorraga, kus isikutel puudusid mistahes varasemad suhted ja kus hageja äriühingu seadusliku esindajana ei oleks saanud kostjatega koostööd tehes olukorda lahendada ilma, et kostjatel oleks tekkinud vajadus võtta ette täiendavaid samme. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Eeltoodust kogumis lähtudes konkreetses vaidluses kolleegium seisukohal, et õiglaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on 150 eurot.
68.Seoses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisega tuleb lahendada ka hageja nõue sellelt viivise saamiseks (täiendatud hagiavaldus t lk 27 pöördel). Hageja soovib saada viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. Hageja nõue on kooskõlas VÕS § 113 lõikes 2 sätestatuga, mistõttu kuulub see rahuldamisele. Hagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks esitas hageja kohtule 14.02.2020 (TsMS § 362 lõige 1). Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teisest lausest.
69.Hageja vaidlustab maakohtu poolt varalise kahju hüvitise vähendamist. Maakohus tuvastas varalise kahju hüvitamise eelduste esinemise, kuid vähendas hagetavat kohtueelse õigusabi tasu suurust 644 eurolt 288 eurole samasisulise kaalutlusega kui kohtupraktikas toimitakse TsMS § 175 lõike 1 alusel kohtumenetlusekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Maakohus vähendas nii kohtueelset õigusabi andnud vandeadvokaadi töötunde kui tunnitasu, pidades vajalikuks 3,36h asemel 2h ja 160 euro (käibemaksuta) asemel 144 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti asjakohast materiaalõigust. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid hüvitise vähendamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete kindlakstegemiseks. Seega on tegemist materiaalõigusliku kahjuhüvitusnõudega, mitte TsMSi alusel lahendatava menetluskulude hüvitise kindlaksmääramisega. VÕS § 128 lõikest 3 tulenevalt on kohtul kohustus mh hinnata, kas kannatanu kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-13 (punkt 11) selgitanud, et kui kahju tekitaja ei ole nõus kannatanu esitatud tõenditest nähtuva esindajatasuga, tuleb kohtul kohaldada VÕS § 139 lõiget
2-20-2487 1 ja kahju tekitaja peab tõendama, et kannatanu oleks saanud sama õigusabiteenust odavamalt. VÕS § 139 lõike 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtueelse õigusabi suuruse tõendamiseks advokaadibüroo arve, millelt nähtub õigusteenuse (suhtlus kliendiga, õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine) saamine 644 euro eest (3,36h, tunnitasu 160 eurot (lisandub käibemaks)). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid esitanud tõendeid selle kohta, et samaväärset kohtueelset õigusabi oleks hageja saanud mõnelt teiselt professionaalselt õigusteenuse osutajalt odavamalt. Seega vähendas maakohus ebaõigesti hageja varalise kahju hüvitist.
70.Kuna apellatsioonimenetluse tulemusena kuulub hagi täielikult rahuldamisele, tuleb uuesti jaotada maakohtumenetlusega seotud menetluskulud. Kostjad on seisukohal, et kohaldada tuleb TsMS § 162 lõiget 4, kuna kulude jätmine kostjate kanda oleks nende äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjad on seisukohal, et hageja eesmärgiks on kostjatelt raha väljaõngitsemine, mida tõendab asjaolu, et kohtueelselt ei nõudnud hageja andmete ümberlükkamist, vaid konkreetses summas kahju hüvitamist, samuti ähvardas hageja kostjaid nõudekirjas meediaga. Ringkonnakohus TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks alust ei näe. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (esinema erandlikud asjaolud) kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (lahendid nr 3-2-1-142-10, punkt 10; 2-17-18531, punkt 20). Praeguses asjas on isikuteks, kelle kahjuks otsus tehakse, äriühing ja tema juhatuse liige, kes äriühingu majandustegevuse raames tekkinud rahalise võlgnevuse teiselt äriühingult kättesaamiseks avaldasid selle äriühingu juhatuse liikme kohta tema au teotavaid andmeid selle kohta, nagu oleks võlglaseks juhatuse liige. Ringkonnakohtu istungil tõi kostja II esile, et kostja I ei ole senini pöördunud äriühingu vastu kohtusse võla sissenõudmiseks. Ka nähtub kaebusest ja muudest apellatsioonimenetluses esitatud dokumentidest, et kostjad ei ole tegelikult senini saanud aru, et lepingulises suhtes (mille esinemise kohta äriühingute vahel kostjatel kahtlusi ei ole) ei ole äriühingu võlg samaaegselt ka tema juhatuse liikme isiklikuks võlaks. Isegi kui hageja ei nõudnud kohtueelselt andmete ümberlükkamist, vaid ainult kahjuhüvitist, siis kohtus täiendava nõude esitamine ei ole hagejale etteheidetav ega vastuolus heas usus toimimise kohustusega (TsÜS § 138 lõige 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtumenetluse kulud jaotada üldnormi TsMS § 162 lõike 1 alusel, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega praeguses asjas kostjad solidaarselt (vt ka TsMS § 165 lõige 3).
71.Maakohus määras rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse, vähendades lepingulise esindaja tasu osas taotletavaid töötunde 15,5h 12,5h-ni ja osade toimingute osas ka esindaja tunnitasu 160 eurolt (koos käibemaksuga) 140 eurole (koos käibemaksuga). Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustab hageja menetluskulude vähendamist, kuid konkreetseid põhjendusi, millises ulatuses ja miks on maakohtu kaalutlusotsustus ebaõige, kaebus ei sisalda. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt kaalutlusõiguse piiride rikkumist. Maakohtu mõttekäik on loogiline ja jälgitav. Seega puudub kõrgema astme kohtul pädevus maakohtu otsustusse sekkuda. Kolleegium nõustub maakohtuga ja määrab hageja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks maakohtumenetluses riigilõivu 475 eurot + õigusabikulud 12,5h eest tunnitasuga vastavalt 144 eurot (koos käibemaksuga) ja 140 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2245 eurot.
2-20-2487
72.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 ja § 162 lõike 1 alusel samuti solidaarselt kostjate kanda.
73.Kuna maakohus määras rahaliselt kindlaks hageja maakohtumenetlusega seotud põhjendatud ja vajalike kulude suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka apellatsioonimenetluse kulude osas. Vastavalt tsiviilasja materjalidele ja kulunimekirjadele on hageja kuluks apellatsiooniastmes: 1) TsMS § 139 lõike 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 1 lisa 1 alusel vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 400 eurot; 2) lepingulise esindaja tasu 10h 55min eest tunnitasuga 192 eurot (koos käibemaksuga) järgmiste toimingute eest: 04.01.2021 maakohtu otsuse analüüs 30min; 01.02.2021 vastuapellatsioonkaebuse koostamine 3h 30min; 10.02.2021 vastuse koostamine kostjate kaebusele 1h 10min; 26.05.2021 valmistumine kohtuistungiks, kirjalike teeside koostamine 1h 10min; 26.05.2021 osalemine kohtuistungil, ekiri kliendile (ülevaade) 1h 10min; 26.05.2021 taotlus kohtule hageja kaebuse menetlemiseks 30min; 28.05.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20min; 08.09.2021 ettevalmistamine kohtuistungiks, osalemine istungil, kliendile ülevaate koostamine 2h 20min; 10.09.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 15min. Kostjad kuludele vastuväiteid ei esitanud. Tulenevalt hagita menetluses rakendatavast uurimispõhimõttest tuleb kolleegiumil kontrollida hageja taotluse vastavust seadusele ja tõendatust ka juhul, kui kostjad sellele vastuväiteid ei esitanud. Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on nende põhjendatus ja vajalikkus. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud ja nende ajaline maht vastab konkreetse menetluse sisule ja mahule. Kõik toimingud on seotud kas kostjate või hageja enda kaebuse menetlemisega, asjas korraldatud kohtuistungitega või menetluskulude nimekirjade esitamisega. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulud apellatsioonimenetluses ajaliselt põhjendatuks 10h 55min ulatuses. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lõike 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, kes leidis, et praeguses asjas oli maakohtumenetluses hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks alates toimingutest peale hagiavalduse koostamist 140 eurot (koos käibemaksuga), tuginedes vaidlusaluse kaasuse keskmisele keerukusele ja esitatud menetlusdokumentide sisule. Ringkonnakohtu arvates ei ole praeguses asjas alust lugeda apellatsiooniastmes menetlust oluliselt keerulisemaks kui maakohtus, et õigustada sellega oluliselt kõrgemat tunnihinda õigusteenuse osutamisel. Apellatsiooniastmes ei kogutud uusi tõendeid ega laiendatud menetluse piire, pooled jäid varasemas menetluses esitatu juurde. Eeltoodu alusel loeb kolleegium ka apellatsiooniastmes põhjendatud ja vajalikuks esindaja tunnitasu suuruseks 140 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 tuleb hagejale seega hüvitada lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus apellatsioonimenetlusega seotud hageja õigusabikulude avalduse 1528.80 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu) (10h 55min x 140). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1928.28 eurot (1528.80 + 400), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.