Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 29.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-13704/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.09.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1056

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-13704

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2021. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13704

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Gxxxx Vxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

2562,26 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Gxxxx Vxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xmaakond; e-post: x

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Gxxxx Vxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 2414,69 eurot, millest 1997,78 eurot on põhivõlgnevus, intressid 340,50 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning 46,41 eurot seisuga 29.09.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista Gxxxx Vxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt, s.o 1997,78 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.09.2021. a kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Gxxxx Vxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 02.09.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 04.08.2020. a lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 eurot kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt 15ndaks kuupäevaks. Lepingu sõlmimise hetkel oli intressimäär 40,90% aastas. Kostja asus krediidisummat kasutama, kuid rikkus lepingut ning ei tasunud tagasimakseid alates 16.01.2021. a osamaksest. Seega intress perioodil alates 16.01.2021. a kuni 14.06.2021. a summas 340,50 eurot. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Pank luges krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 13.06.2021. a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutuses krediidisumma 1997,78 eurot. Hageja taotleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulu summas 30 eurot väljamõistmist. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d võlgnevust sisse nõudma, kes on kostjale saatnud kaks võlateatist, s.o 22.07 ja 10.08.2021. a. 09.07.2021. a loovutati nõuded hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja arvestab viivist alates 15.06.2021. a kuni 01.09.2021. a määras 8% aastas, s.o summas 34,15 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt ning seda seadusjärgses määras ja kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1997,78 eurot, intressi summas 340,50 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 29.09.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 46,41 eurot (34,15+12,26). Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja alates 30.09.2021. a viivise põhivõlalt määras VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 695 eurot, s.o 275 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 275 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud kohtumenetluses dokumentide komplekteerimises ja analüüsis, hagiavalduse koostamises ja esitamises, kokku 3,5 tundi, s.o 420 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja põhjalikumalt uurida lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 1 tund. Lisaks ei pea kohus põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Lepingulise esindaja näo on tegemist juristist esindajaga, mitte advokaadiga. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 100 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 375 eurot (275+100). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.