Harju Maakohtu 25.06.2021 määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2021 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Rahuldada Y määruskaebus.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y esitas hagi C ja Y vastu võla nõudes. Kohtul ei õnnestunud Eestis teadaoleval aadressil ega elektrooniliselt hagiavaldust koos määrusega, millega hagiavaldus menetlusse võeti (edaspidi koos menetlusdokumendid), Y-le kätte toimetada.
2.Maakohus püüdis menetlusdokumendid Y-le kätte toimetada hagiavalduses märgitud aadressil 10.02.2021, 20.02.2021 (tähtkiri tagastati hoiutähtaja möödumisel), 09.03.2021 ja 13.03.2021 (tähtkiri tagastati, sest Y ei ela hagiavalduses märgitud aadressil). Samuti püüdis maakohus Y-le menetlusdokumendid kätte toimetada 06.05.2021 e-posti aadressil [email protected].
3.14.04.2021 määrusega kohustas maakohus hagejat esitama kostja elukoha kohta täiendavaid andmeid. Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud. Hagejale teadaolevalt on Y elu- või viibimiskoht hagiavalduses märgitud aadress. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 25.06.2021 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 punkti 8 alusel läbi vaatamata. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale
menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuna kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja elukohta rahvastikuregistri andmetel Eestis ei oma, siis ei pidanud maakohus õigeks menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 25.06.2021 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. 5.1.Maakohus ei ole põhjendanud, millest nähtuvalt on kohus asunud seisukohale, et Y ei ela hagiavalduses märgitud aadressil. Hageja leiab, et ei ole alust arvata, et Y peaks omama muud elukohta kui hagiavalduses märgitud aadress. 5.2.Hageja esitas 09.02.2021, 09.04.2021 ja 30.04.2021 menetlusdokumentides maakohtule taotluse toimetada kostjale hagimaterjalid avalikult kätte. Maakohus ei avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teadet ega põhjendanud avaldamata jätmist. Puuduvad ka andmed, et maakohus oleks püüdnud menetlusdokumente Y-le kätte toimetada kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel. Samuti ei andnud kohus hagejale võimalust toimetada menetlusdokumendid Y-le kätte kohtutäituri vahendusel. 5.3.Kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Puuduvad andmed, et kohus oleks sääraseid andmeid nõudnud. Hageja on kohtule esitanud pärimistunnistuse pärimismenetluses, kus üheks pärijaks oli Y. Notar on saanud kõik vajalikud andmed Y-le kätte toimetada.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kaaskirjas ringkonnakohtule märkis maakohus, et augustis 2021 helistas kohus täiendavalt Y pojale, kes ütles, et tema ema Y elab aastaid juba Venemaal ja Eestis ei käi. Y elukoha andmeid tema poeg kohtule ei andnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab hagi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
8.Hageja väitel on Y elu- või viibimiskoht hagiavalduses märgitud aadress (XXX, Tallinn). Ringkonnakohus on tuvastanud, et rahvastikuregistri andmetel on Y elukoht Venemaa Föderatsioonis. E-toimiku menetlemise infosüsteemi (e-toimik) andmetel on Y elukohaks XXX, Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress on e-toimikusse märgitud tsiviilasjas nr 2-19-6631, kus kohtul ei õnnestunud sellele aadressile saadetud dokumente Y-le kätte toimetada. Seega võib kostja elukoht olla nii Eesti Vabariigis kui ka Venemaa Föderatsioonis.
9.TsMS § 423 lg 1 punkti 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kasutanud kõiki mõistlikke võimalusi kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks ning on seetõttu eksinud TsMS § 423 lg 1 punkti 8 kohaldamisel. Samuti ei olnud ammendunud kõik võimalused 2 (4)
püüdmaks menetlusdokumente Y-le kätte toimetada, arvestades hageja veendumust, et Y elab või viibib hagiavalduses märgitud aadressil.
10.Maakohus peab vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) 3-2-2-4-10, p 12 teine lõik ja seal viidatud lahend). Praegusel juhul oleks maakohus saanud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks nõuda andmeid näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt (andmed Eestis viibimise seadusliku aluse ja aadressi olemasolu kohta; Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel fikseeritud piiriületused) või notari käest, kelle korraldatud pärimismenetluses Y pärijana osales. Arvestades, et maakohtu tuvastatu järgi on Y elukoht Venemaa Föderatsioonis, Y ei ole Eesti Vabariigi kodanik ning tal puudub rahvastikuregistris Eesti elukoha-aadress, olnuks maakohtul võimalik TsMS § 317 lg 2 viimase lause alusel pöörduda ka Justiitsministeeriumi poole, et Justiitsministeerium pöörduks tuginedes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (ÕAL) artiklitele 2, 3 ja 4 Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse poole taotlusega selgitada välja Y viibimiskoht. Neid võimalusi ei ole maakohus kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul võiks kohus teha endast oleneva, et saada dokumentide kättetoimetamist võimaldavad andmed.
11.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus püüdnud menetlusdokumente Y-le kätte toimetada kohtutäituri vahendusel ega andnud ka hagejale võimalust toimetada menetlusdokumendid ise kostjale kätte kohtutäituri vahendusel. TsMS § 315 lg 1 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamist. Hageja hinnangul on kohtutäituri vahendusel võimalik kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada, sest hageja on veendunud, et Y elab või viibib hagiavalduses märgitud aadressil Eesti Vabariigis. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus, miks ei võiks kohtutäituri vahendusel kas kohtu enda või hageja abil püüda Y-le menetlusdokumente kätte toimetada. Postiasutus tagastas maakohtule tähtkirja, millega menetlusdokumente püüti Y-le kätte toimetada, märkega, et Y ei ela antud aadressil. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei tee postiasutus tähtkirjade edastamisel isiku tegelikku elukohta kindlaks, vaid tegemist on standardse vastusega, mida postiasutus kasutab, kui isikule ei õnnestu tähtkirja samale aadressile korduvalt kätte toimetada. Sellele viitavad menetlusdokumendi väljastusteatel asuvad lahtrid menetlusdokumendi kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta. Praegusel juhul ei ole menetlusdokumendi väljastusteatele märgitud selgitust, millest postiasutuse töötaja järeldas, et Y vastaval aadressil ei ela (tl 40 pöördel). Postiasutuse töötaja on väljastusteatel ära märgistanud kaks lahtrit: (i) saaja ei olnud kohal; ning (ii) ei ela/asu sel aadressil. Postiasutuse töötaja järeldus, et Y vastavalt aadressi ei asu/ela, lähtus sellest, et Y ei olnud vastaval aadressil mitmendat korda võimalik kätte saada.
12.Hageja on korduvalt esitanud kohtule taotlusi kohtumaterjalide kättetoimetamiseks avalikult. Maakohus ei pidanud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist põhjendatuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul tuleb esmalt proovida Y elukoha-aadress kindlaks teha ning püüda menetlusdokumendid Y-le kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Alles siis, kui need ei anna tulemust, saab kaaluda, kas menetlusdokumendid on võimalik Y-le kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil (RKTKm 3-2-2-3-14, p 7 kolmas lõik). Hagejale peab olema tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (nt õigus nõuda 3 (4)
TsMS § 317 alusel menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist), kuid seejuures tuleb hagejal ja kohtul hinnata Eestis tehtava tagaseljaotsuse tunnustamise ja täidetavuse tõenäosust teises riigis (vt RKTKm 3-2-1-179-14, p 15).
13.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud hagiavalduse Y suhtes ennatlikult läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
14.Viimasena märgib ringkonnakohus, et kui Y elukoht on Venemaa Föderatsioonis, aga eelkõige juhul kui ta on selle riigi kodanik, tuleb maakohtul täiendavalt kontrollida, kas hagi allub Eesti kohtule. ÕAL art 21 lg 1 esimene lause sätestab, et kui viidatud leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. ÕAL üldsätete järgi kohaldatakse lepingut mõlema lepinguosalise riigi kodanike suhtes.
15.Kuna ringkonnakohus saadab asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks, ei märgi ringkonnakohus menetluskulude jaotust ega määra kindlaks menetluskulusid.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.