TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi Asta Poola vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2610,53 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood xxx) Hageja lepinguline esindaja A.Ž (xxx; e-post xxx) Kostja Asta Poola (isikukood xxx; elukoht xxx e-post xxx)
2.Mõista Asta Poolalt välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks võlgnevus kokku 2453,37 eurot, millest põhivõlgnevus 1964,50 eurot, intress 125,87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 313 eurot.
3.Mõista Asta Poolalt välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis tasumata põhinõude jäägilt (hetkel 1964,50 eurot) alates 03.07.2021 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (313 eurot) mitte enam kui põhinõude, s.o 1964,50 euro ulatuses.
5.Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude suuruseks 475 eurot, mis koosneb riigilõivust 275 eurot ning hageja õigusabikuludest 200 eurot.
6.Mõista Asta Poolalt välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja menetluskulud kokku summas 475 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Asta Poola peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 475 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui summas 475 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõuab 02. juulil 2021 esitatud hagis Asta Poola vastu 1964,50 euro suuruse põhivõlgnevuse, 125,87 euro suuruse intressi, 50 euro suuruse sissenõudmiskulude ja 313 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 25.11.2008 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx, millega kostja sai laenu 1800 eurot ning 07.10.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx, millega krediidiandja finantseeris kostja ostu xxx summas 371,99 eurot. Kostja ei täitnud aga maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal saatis kostjale 10.08.2020 ülesütlemise hoiatuse laenulepingu nr xxx osas ning 10.09.2020 ülesütlemise hoiatuse ka järelmaksulepingu nr xxx osas. Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, saatis hageja 23.08.2020 kostjale teatised lepingute lõpetamiste kohta. 2(4)
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.07.2021 määrusega ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale Avaliku E-toimiku (AET) vahendusel, kust kostja dokumente ei avanud. Kuna kostja on sama asja varasemas menetluses, s.o maksekäsu kiirmenetluses kohtudokumendid kätte saanud e-posti aadressilt xxx edastas kohus ka käesolevas asjas materjalid kostjale eelnimetatud e-postile 05.07.2021. Nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-te 1-3 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: 1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Lisaks saatis kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale 26.08.2021 ka paberkandjal hagis märgitud aadressile xxx, kus dokumendid on kätte toimetatud kostjale 01.09.2021 tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastase isiku kaudu (xxx) (TsMS § 322 lg 1). Seega pidi kostja saama dokumendid kätte juba 08.07.2021 e-posti teel, kuid hiljemalt 01.09.2021.
3.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 15 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, mis möödus seega 16. septembril 2021. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
5.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 275 euro ja õigusabikulude 480 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 755 eurot.
6.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 3(4)
Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
7.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihind on käesolevas asjas 2610,53 eurot ning küsitav esindajatasu on 480 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 280 euro ulatuses rahuldamata.
8.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 475 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot.
9.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
11.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.