Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Liisi Vernik 24. september 2021, Tallinn 2-21-9627 If P&C Insurance AS avaldus OÜ Rolegur vastu võla nõudes avalduse lahendamine; kirjalik menetlus Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn) Avaldaja esindaja: Krista Raudsepp (e-post) Puudutatud isik: OÜ Rolegur (registrikood 12871390; asukoht Rannamõisa tee 38d, 13516 Tallinn; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada If P&C Insurance AS-i avaldus OÜ Rolegur vastu võla nõudes.
2.Välja mõista OÜ-lt Rolegur If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlgnevus 7663,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 322,24 eurot ja alates 16.06.2021 viivis arvestatuna võlgnevuselt 7663,63 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud OÜ Rolegur kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Rolegur If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud kokku 245 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 195 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Rolegur If P&C Insurance AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas avalduse OÜ Rolegur (puudutatud isik) vastu põhivõlgnevuse 7663,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 322,24 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.Avaldusest nähtuvalt toimus 02.03.2018 kahjujuhtum/veeavarii, mille tõttu said kahjustada korterid xxx xx-2 ja xx-4, Tallinn. Nimetatud mõlema korteriomandi suhtes kehtisid kindlustuslepingud, mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus. xxx xx-2 ja xx-4 olid kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt. Kahjustused korteris 2 ja 4 on fikseeritud vaatlusaktides ja edastatud korteris 2 ja 4 tehtud fotodest. 07.03.2018 ülevaatuse teostaja e-kirjas on välja toodud, et kahju on saanud alguse korterist 7 ning et antud korter on osaliselt lammutatud. Katki on külmunud radiaator, mis põhjustas veeavarii. Samuti selgitas ülevaatuse teostaja, et korter 7 on lammutatud sellises ulatuses, et temperatuur korteris oli sama, mis väljas (välitemperatuur). Laes oli suur auk, millest külm sisse tuli. Vaatlusaktide ja piltide kohaselt on kahjustada saanud korteri 2 ja 4 põrandad, seinad ja laed. xxx xx-7 korteri omanik on puudutatud isik. Seoses veekahjustustega on avaldajale võtnud hinnapäringud kahest erinevast remonttöid teostavalt ettevõttelt nii korter 2 kui ka korter 4 kohta. Kannatanu soovis remonttöid teostada ise, mille tulemusena arvestas avaldaja korter 2 ja 4 eest hüvitist kokku 7663,63 eurot, st odavamate korter 2 ja 4 kahjude kõrvaldamise hinnapakkumiste alusel, mis olid xxx OÜ poolt esitatud. Avaldaja tegi esmajärjekorras ettemaksu kannatanule summas 8407,39 eurot remonttööde teostamiseks vastavalt maksekorraldusele, summaga 7663,63 eurot loeti korterile 2 ja 4 tekitatud kahju hüvitatuks. Avaldaja saatis 20.11.2020 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7663,63 eurot tasumise tähtajaga 10 päeva. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastanud ega nõuet tasunud. Puudutatud isik on nimetatud kahju põhjustanud mõttelise osa kaasomandi osast, so korter 7 omanik, vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele. Kahjujuhtumi põhjuseks oli puudutatud isikule kuuluv mõtteline osa, so korter
7.Puudutatud isik ei täitnud korteri/kaasomandi osa korrashoiu kohustust ning ei taganud selle korrasolekut. Avaldaja hinnangul on tõendatud ka puudutatud isiku poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Avaldaja nõuab puudutatud isikult lisaks võlgnevusele ka viivise tasumist ajavahemiku 01.12.2020 kuni 11.06.2021 eest summas 322,24 eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatult isikult edasiulatuva viivise tasumist alates 16.06.2021 seadusjärgses määras. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi
kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Viidatud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eeldusteks: 1) kehtiv võlasuhe, 2) kohustuse rikkumine võlgniku poolt, 3) rikkumise vabandatavuse puudumine, 4) kahju olemasolu ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel ning 5) täiendava tähtaja tulemusteta möödumine.
7.Kohtule nähtub avaldaja poolt esitatud kokkuleppe kaasomandis oleva kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise ja piiratud asjaõiguste järjekohtade muutmise kokkuleppe kolmandalt leheküljelt, et puudutatud isik on notariaalaktis märgitud kui omanik
12.Notariaalakti punkti 3.1. kohaselt omanikud on kokku leppinud Tallinnas xxx xx asuva kinnistu ning selle oluliseks osaks oleva 5-korruselise kortermaja valdamise ja kasutamise korras ning notariaalakti punkti 3.1.12 kohaselt jääb omaniku 12 ainukasutusse ja valdusesse V korrusel korter tähisega nr 7, ruumid nr 331-343, pindalaga kokku 115,74 m2, mis piiritletud ja tähistatud lepingu lisaks number 7 oleval joonisel (dtl 103, 108-109). Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter nr 7 aadressil xxx xx, xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
8.Kohtu hinnangul on täiendavalt tõendatud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arve kahju hüvitamiseks ning et puudutatud isikul on põhivõlgnevus summas 7663,63 eurot ning seisuga 11.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 322,24 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega suuruse osas. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7663,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 322,24 eurot ja alates 16.06.2021 viivis arvestatuna võlgnevuselt 7663,63 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
11.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 8600,64 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
13.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Avaldaja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 195 eurot kokku 1 tunni ja 47 minuti eest tunnihinnaga 110 eurot käibemaksuta. Õigusabikulude jaotusest nähtuvalt on osutatud õigusabi seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja õigusabi osutamise ajakulu ja esindaja tunnihind on mõistlikus suuruses ja seega põhjendatud ning kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
16.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot ning avaldaja lepingulise esindaja kulu 195 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.