lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-4922/14

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 21.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-4922/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1239
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

21.09.2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4922

Tsiviilasi

XXX vald, XXX linn, XXX korteriühistu avaldus I.N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Lõpplahend hagita asjas

Menetlustoiming Menetlusosalised

ja

nende Avaldaja: XXX vald, XXX linn, XXX korteriühistu,

esindajad

registrikood XXX Avaldaja seaduslik esindaja: L.M. Puudutatud isik: I.N, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada täies ulatuses.
2.Mõista I.N. välja XXX vald, XXX linn, XXX korteriühistu kasuks võlgnevus kokku 1405,64 eurot, sellest halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus 1192,40 eurot ning viivis 213,24 euro.
3.Menetluskulud jätta I.N. kanda.
4.Mõista I.N. välja XXX vald, XXX linn, XXX korteriühistu kasuks avaldaja menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot.
5.Määrus on viivitamata täidetav.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.XXX vald, XXX linn, XXX korteriühistu nõuab 29.03.2021 esitatud avalduses I.N. vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse 1192,40 eurot ning viivise 213,24 euro väljamõistmist, kokku nõue 1405,64 eurot. Nõue tuleneb halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevusest ajavahemiku 01.01.31.12.2020 eest. Puudutatud isik ei ole oma kohustusi avaldaja ees kohaselt täitnud ning arveid tasunud.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 15.06.2021 määrusega, andes puudutatud isikule aega 14 päeva kohtule kirjaliku seisukoha esitamiseks. Menetlusdokumendid on toimetatud I.N. kätte 03.09.2021. Seega oli avaldusele vastamise tähtaeg 17.09.2021. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.
4.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
5.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
6.KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

2(4)

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

8.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi 01.01.2020-31.12.2020 eest koos sissenõutavaks muutunud viivise nõudega.
9.Kohus loeb tõendatuks on, et puudutatud isik on korteriomandi nr 14 asukohaga XXX vald, XXX linn, XXX omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi.
10.Avaldaja on esitanud puudutatud isikule jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2020 (k.a) arved. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid kommunaal- ja majandamiskuludest.
11.Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid.
12.Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1192,40 eurot.
13.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist summas 213,24 eurot. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

3(4)

15.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Avaldaja on tasunud oma rahaliselt nõudelt riigilõivu 200 eurot. Muid menetluskulusid kohtule asjast ei nähtu. Seega määrab kohus avaldaja menetluskuludeks 200 eurot ning mõistab selle summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Puudutatud isik menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja