Võlaõigus › Kompromissilepingud

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid kompromissileping /võlatunnistus nr XXX, XXX.a.. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Laenuleping Nr. XXX, XXX, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3057,22 eurot ja viivised summas 1893,59 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping /Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 157,22 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega jakompromisssummas 4793,59 eurot (3057,22 eurot + 1736,37 eurot). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.01.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 4823,59 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 20.01.2020, 21.07.2020, 15.02.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust XXX, XXX.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 4823,59 eurot s.h põhinõue 3057,22 eurot, enne XXX sissenõutavaks muutunud viivised 1736,37 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 3057,22 eurot alates 11.01.2020 kuni 26.05.2021 summas 920,83 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3057,22 eurot alates 27.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, kuni summani 335,02 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskulud, tasutud riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja taotles TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja põhjendused Kostja on nõus põhinõudega. Soovib viiviste ja menetluskulude vähendamist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude XXX ning nõue tulenes kostja ja XXX vahel sõlmitud XXX laenulepingust nr XXX, mille alusel kostja ja PlusPlus Capital AS vahel sõlmiti XXX kompromissileping/võlatunnistus nr XXX (tl 4). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul võttis kostja endale XXX kokkuleppega kohustuse tasuda hagejale 4793,59 eurot. Kostja kohustusi ei täinud, mistõttu muutus kogu kostja võlgnetav summa kooskõlas lepingu p-dega 3.1 ja 3.3 koheselt sissenõutavaks pärast kahe osamakse kuupäeva möödumist, s.o XXX. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista XXX kokkuleppes nimetatud põhivõlgnevus 3057,22 eurot ja enne XXX sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 1736,37 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist XXX lepingu p-s 3.2 sätestatud määras 0,06% päevas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 11.01.202026.05.2021 viivist põhivõlgnevuselt 3057,22 eurot viivisemääraga 0,06% päevas, mis on kokku 920,83 eurot ( www.viivisekalkulaator.ee). TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 3057,22 eurot määraga 0,06% päevas alates XXX kuni kohtulahendi tegemiseni summas 1137,29 eurot (920,83+216,46). Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lg-s 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on nõue suurem kui 1000 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta, s.o kokku 35 eurot (tl 5-7). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 450 eurot ja kulutused õigusabile 420 eurot (tl 11-12). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu, õiguslikku keerukust ja asjas esitatud menetlusdokumente, on hageja poolt märgitud õigusabi ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 600 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 150 eurot). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.