Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-9465/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.09.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1332

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus Andres Suik 20.09.2021, Tallinn 2-21-9465 AS Aktiva Portfolio hagi L. Š. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

9 197,61 eurot Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood: 16013522; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: L. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt L. Š. hageja AS Aktiva Portfolio kasuks kostja ja AS xxx vahel 30.10.2019 sõlmitud autolaenu lepingust nr XXXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus 7 365,31 eurot, intress 301,15 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 739,48 eurot.

3.Välja mõista kostjalt L. Š. hageja AS Aktiva Portfolio kasuks viivis põhinõudelt (7 365,31 eurot) lepingujärgses määras 9,90% aastas alates 12.06.2021 kuni põhinõude (7 365,31 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 6 625,83 euro ulatuses.

4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale L. Š. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.

2-21-9465 − Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 50 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja viidatud 31.07.2020 nõude loovutamise teade, mille eest hageja nõuab kostjalt 25 eurot, oli saadetud kostjale õiguseelneja AS xxx, mitte hageja poolt (dtl 17). Nimetatud teates ei ole peale nõude üleminekut mainitud võlgnevuse ulatust ja selle tasumise kohustust, mistõttu kohtu hinnangul ei saa sellist teadet käsitleda tasulise võla meeldetuletuskirjana VÕS § 1132 lg 2 p 3 tähenduses. Ka loovutamisteates endas on märgitud, et dokument on käsitletav loovutamisdokumendina võlaõigusseaduse § 168 lg 2 ja 172 mõttes. Hagiavaldusest ei nähtu, millisest hageja ja kostja sõlmitud lepingust tulenevalt tekkis kostjal sissenõudmiskulu kolmanda isiku poolt kostjale 21.08.2020 ja 25.01.2021 saadetud meeldetuletuskirjade eest. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. − Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 480 eurot, kokku 1030 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 550 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud (550+90) 640 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 633,60 eurot (s.o 640-st eurost 99%). − Kohus ei pea vajalikuks rahuldada hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Kohus ei pea põhjendatuks piirata kohtuotsuse täitmist