lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-7081/7

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-7081/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 444 lg 1, 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 199 lg 1Menetlusosalise õigusedTsMS § 238 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-7081/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing MTT Baltic10682130(Kostja)OÜ H.S Investeeringute Grupp10817794(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7081

Tsiviilasi

OÜ H.S Investeeringute Grupp hagiavaldus Osaühingu MTT Baltic vastu ostuhinna ja viivise tasumise nõuetes

Hagihind

1790,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794, aadress Kaluri tee 4-3, 93813 Kuressaare) Lepinguline esindaja advokaat Siiri Pajupuu

Kostja

Osaühing MTT Baltic (registrikood 10682130, aadress Peterburi tee 38/7, 11415 Tallinn) Lepinguline esindaja Jaanus Silm

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Osaühingult MTT Baltic (registrikood 10682130) OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) kasuks 1389,59 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa koma viiskümmend üheksa) eurot.
3.Välja mõista Osaühingult MTT Baltic (registrikood 10682130) OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) kasuks viivis põhinõude 1209,58 (üks tuhat kakssada üheksa koma viiskümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.09.2021.a (kahekümne esimesest septembrist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 849,73 (kaheksasada nelikümmend üheksa koma seitsekümmend kolm) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 393 lg 2Menetlusosalistele hagist teatamine
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsÜS § 120 lg 2Esindusõiguse ulatus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 821 lg 1Nõuete aegumine
4.Jätta rahuldamata OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) hagiavaldus Osaühingu MTT Baltic (registrikood 10682130) vastu viivise 263,91 (kakssada kuuskümmend kolm koma üheksakümmend üks) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) kanda 16% (kuueteistkümne protsendi) ulatuses ja Osaühingu MTT Baltic (registrikood 10682130) kanda 84% (kaheksakümne nelja protsendi) ulatuses.
6.Kindlaks määrata OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) menetluskulud riigilõiv 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja lepingulise esindaja kulu 499,80 (nelisada üheksakümmend üheksa koma kaheksakümmend) eurot.
7.Jätta kindlaks määramata OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) lepingulise esindaja kulu 186,98 (ükssada kaheksakümmend kuus koma üheksakümmend kaheksa) eurot.
8.Kindlaks määrata Osaühingu MTT Baltic (registrikood 10682130) menetluskulud lepingulise esindaja kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot.
9.Tasaarvestada OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) menetluskulud 688,80 eurot ja Osaühingu MTT Baltic (registrikood 10682130) menetluskulud 52 eurot.
10.Välja mõista Osaühingult MTT Baltic (registrikood 10682130) OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) kasuks menetluskulud 636,80 (kuussada kolmkümmend kuus koma kaheksakümmend) eurot.
11.Välja mõista Osaühingult MTT Baltic (registrikood 10682130) OÜ H.S Investeeringute Grupp (registrikood 10817794) kasuks viivis menetluskulude 636,80 (kuussada kolmkümmend kuus koma kaheksakümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja sõlmisid 2019.a suvel müügilepingu, milles pooled leppisid kokku järgmises: hageja müüb kostjale looduslikku kruusa Saaremaal, Kugalepa külas, Laratsi maaüksusel (71401:001:1061) asuvale objektile. Kostjat esindajas tehingu tegemisel notariaalse volikirja alusel X. Hageja andis kostjale tellitud kauba üle ning väljastas ostuhinna 1209,58 eurot tasumiseks kostjale 10.09.2019 arve nr 1100919 tasumise tähtajaga kuni 17.09.2019. Arve edastati ostjale 10.09.2019 e-kirjaga. Arve tasumise meeldetuletused saadeti 25.09.2019, 23.10.2019 ja 09.12.2019 kirjadega. Kostja ei ole ostuhinda tasunud. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 1209,58 eurot tasumist ning ostuhinnalt viivise määraga 0,05% päevas tasumist. 2 (6)
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Kostja väljastas Xle volikirja selleks, et X saaks organiseerida Laratsi kinnistule ehitamise eelduseks oleva detailplaneeringu ja sellele järgnevas ehituslubade menetluses. Kostja ei ole volitanud Xi sõlmima enda nimel müügilepinguid ja võtma vastu kaupa. Xle oli volikiri antud asjaajamiseks ning kostja määratud volitus ei hõlmanud müügilepingute sõlmimist kostja nimel. Müügileping on sõlmitud esindusõigust ületades. Kostja ei kiida tehingut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 4 mõistes heaks. X soovis omandada kostjalt Laratsi kinnistu ja rajada sinna enda tarbeks elumaja. Hageja on ise käitunud hooletult, kui luges suuliselt esitatud tellimuse põhjal ostjaks kostjat. Hageja edastas arve esmalt Xi meiliaadressile, mitte kostja meiliaadressile. See näitab, et lepingu pooleks peeti algselt Xi. Tõendamata on kokkulepe väidetavalt müüdud kruusa hinnas ja kauba üleandmine ostjale. Ainuüksi arve väljastamine ei tõenda kauba müüki ega müügilepingu tingimusi. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping ning kostja on ostjana jätnud täitmata ostuhinna tasumise kohustuse. Kostja on vastu vaielnud sellele, et müügileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, sest ostjana lepingu sõlminud Xl puudus volitus müügilepingu sõlmimiseks kostja nimel. Tallinna notari Maarika Pihlaku 20.02.2019 tõestatud notariaalne volikiri sisaldab järgmises sõnastuses tahteavaldust: „Osaühing MTT Baltic volitab käesolevaga X'i, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx, xxx, xxx, xxx esindama volitajat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes seoses Laratsi, Kugalepa küla, Saaremaa vald, Saare maakond asuva kinnistu (registriosa nr 13961150) suhtes detailplaneeringu algatamisega, kinnistule hoonete püstitamisega ja puurkaevu rajamisega. Selleks volitatakse esindajat volitaja nimel nõudma, saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi ja taotlusi, sõlmima volitaja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud kokkuleppeid ja avaldusi ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga“ (dtl 5). Kohus leiab, et volikirja teksti kohaselt on Xl õigus teha tehinguid seoses Laratsi kinnistule hoonete püstitamisega ja puurkaevu rajamisega. Volikirjast ei nähtu, millist liiki lepingute sõlmimisele seoses Laratsi kinnistule hoonete püstitamisega ja puurkaevu rajamisega volitus ei ulatus. Volituse sõnastus ei välista müügilepingu sõlmimist asjade ostmiseks, kui see on vajalik Laratsi kinnistule hoonete püstitamiseks või puurkaevu rajamiseks. Eeltoodut arvestades on vajalik volituse tõlgendamine. TsÜS § 120 lg 2 ls 2 sätestab, et volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Volikiri anti Xle, mistõttu tuleb tõlgendada volitust selliselt, nagu X sellest aru sai. X on 25.03.2021 seletuskirjas avaldanud, et esindas kostjat volikirja alusel (notariaalne) (dtl 10). X avaldas, et palus arve saata oma isiklikule emailile ning saatis selle edasi kostja esindajale (dtl 10). Kohtu hinnangul nähtub dokumentaalsest tõendist, et X on pidanud ennast kostja esindajaks. Samuti on X käitunud kostja esindajana, paludes arve saata enda e-postiaadressile ning edastades selle kostja seaduslikule esindajale Yle. Kui X ei oleks ennast pidanud kostja esindajaks, ei oleks ta edastanud temale saadetud arvet kostja seaduslikule esindajale. Pooled ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, millest nähtuvalt sai X aru, et temale antud volitus ei hõlmanud müügilepingu sõlmimist. Eeltoodut arvestades tuleb volikirja tõlgendada selliselt, et volitus ulatus ka müügilepingu sõlmimist asjade ostmiseks, kui see on vajalik Laratsi kinnistule hoonete püstitamiseks või puurkaevu 3 (6)

rajamiseks. Seetõttu oli Xl olemas volitusega antud esindusõigus kostja esindamiseks hagejaga müügilepingu sõlmimisel. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 2019.a suvel müügilepingu, millega hageja kohustus kostjale müüma looduslikku kruusa Saaremaal, Kugalepa külas, Laratsi maaüksusel (71401:001:1061) asuvale objektile.

6.Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole lepingutingimusi ja kauba üleandmist tõendatud. X on 25.03.2021 seletuskirjas avaldanud, et hinnad lepiti telefoni teel kokku ning palus saata arve oma e-postiaadressile (dtl 10). Hageja on saatnud arve saatnud X e-postiaadressile 10.09.2019 ja 25.09.2019 (dtl 8). Veoteenuse osutajana on X nimetanud OÜ-d Raitra (dtl 10). OÜ Raitra esindaja on 02.08.2021 e-kirjas avaldanud, et materjal veeti Kugalepa külasse, Laratsi maaüksusele (71401:001:1061) (dtl 50). Kohtu hinnangul nähtub X 25.03.2021 seletuskirjast, mis on koostatud pärast telefoni teel kokkuleppe sõlmimist, kruusa üleandmist ja Xle arvete saatmist, et X kinnitab hinnakokkuleppe sõlmimist ning kauba kättesaamist. X seletuskirjast ei nähtu temale saadetud arves märgitud ostuhinna või üleantud kauba koguse mittevastavus suuliselt sõlmitud kokkuleppele. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt tuli üleantud kruusa eest tasuda kokku 1209,58 eurot. Kruusa üleandmine on tõendatud X seletuse (dtl 10) ja OÜ Raitra 02.08.2021 e-kirjaga (dtl 50).
7.Hageja ei ole tõendanud kokkulepet tasumise tähtaja kohta. Seetõttu kohaldub VÕS § 821 lg 1 p 1, mis sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Hageja saatis ostuhinna tasumiseks arve Xle kui kostja esindajale 10.09.2019 (dtl 8). Eeltoodust tulenevalt muutus ostuhinna 1209,58 eurot tasumise nõue sissenõutavaks 10.10.2019. Kuivõrd ostuhinna tasumise nõue on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt selle tasumist (VÕS § 108 lg 1). Kohus rahuldab hagiavalduse ostuhinna tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ostuhinna 1209,58 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209,58 eurot viivise määraga 0,05% päevas tasumist (dtld 9-10). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt puudub poolte kokkulepe hageja nõutavas viivise suuruses (dtl 31, p 2). Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätetatud määrast suuremas määras viivist. Sellise viivisenõude aluseks saab olla pooltevaheline leping. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub kokkulepe viivisemäära kohta. Arvel viivisemäära märkimine ei tõenda poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Seetõttu kohaldab kohus hageja viivisenõudele seadusjärgset viivisemäära. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209,58 eurot ajavahemikus 18.09.2019 kuni 04.05.2021 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,05% päevas tasumist, kokku 359,85 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et ostuhinna tasumise nõue muutus sissenõutavaks 10.10.2019. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud määras arvestatud viivise summa ajavahemiku 11.10.2019 kuni 04.05.2021 eest on 143,16 eurot. Kohus rahuldab viivise 359,85 eurot tasumise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 143,16 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise 216,69 eurot tasumiseks (359,85-143,16=216,69). Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209,58 eurot ajavahemikus 05.05.2021 kuni 20.09.2021 (otsuse tegemiseni) sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,05% päevas tasumist, kokku 84,07 eurot. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud määras arvestatud viivise summa nimetatud ajavahemiku eest on 36,85 eurot. Kohus rahuldab viivise 84,07 eurot tasumise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 36,85 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise 47,22 eurot tasumiseks (84,07-36,85=47,22). VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

4 (6)

Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 1209,58 eurot arvestatud viivise 0,05% päevas tasumist alates otsuse tegemisest kuni nõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 849,73 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt viivise tasumist määras 0,05% päevas. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt 1209,58 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1209,58 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 849,73 eurot.

9.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu põhivõla 1209,58 eurot, 04.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 359,85 eurot ja ajavahemiku 05.05.2021 kuni 20.09.2021 eest arvestatud viivise 84,07 eurot tasumise nõuded. Kokku nõudis hageja kostjalt 1653,50 euro tasumist. Kohus rahuldas hagiavalduse 1389,59 euro tasumise nõudes ja jättis rahuldamata 263,91 euro tasumise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise ulatus 84% (1389,59 1653,50-st on ≈ 84%). Kohus jätab seetõttu menetluskulud 16% ulatuses hageja kanda ja 84% ulatuses kostja kanda.
11.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 817,60 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 5,84 tundi tasumääraga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl-d 53-54). Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 225 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 225 eurot. Kostja on vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, mis tulenevad 06.04.2021, 14.04.2021 ja 28.04.2021 toimingutest (dtl 58). Seetõttu kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja 06.04.2021, 14.04.2021 ja 28.04.2021 toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud, kui need on kantud kohtuasjaga seonduvalt. Hageja poolt kostjale kohtuväliselt nõude esitamise kulud on VÕS § 128 lg-s 3 nimetatud kahjuks ning neid ei hüvitata menetluskuludena. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 06.04.2021, 14.04.2021 ja 28.04.2021 toimingud tehtud seoses kostjale nõudekirja esitamisega (dtl 53). Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt 06.04.2021, 14.04.2021 ja 28.04.2021 tehtud toimingutega seotud kulude hüvitamist menetluskuludena. 06.04.2021, 14.04.2021 ja 28.04.2021 toimingute ajakulu 1,59 tundi ei ole seetõttu käesolevas kohtuasjas põhjendatud ega vajalik ajakulu. Hageja ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja põhjendatud ning ajakulu 4,25 tundi vastab asja vähesele keerukusele ja väikesele mahule. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasumäär 140 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 595 eurot (põhjendatud ajakulu 4,25 tundi x tunnitasu 140 eurot = 595 eurot). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruse kindlaks menetluskulude jaotust arvestades. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu (riigilõiv) 189 eurot (84% 225-st on 189) ja lepingulise esindaja kulu 499,80 eurot (84% 595-st on 499,80). Hageja lepingulise esindaja kulude 817,60 eurot vajalikkuse ja põhjendatuse korral oleks kostjalt menetluskulude jaotust arvestades välja mõistetav lepingulise esindaja kulu suurus olnud 686,78 eurot (84% 817,60-st on 686,78). Kohus määras kindlaks lepingulise esindaja kulu 499,80 eurot. Eeltoodut arvestades jättis kohus kindlaks määramata lepingulise esindaja kulu 189,21 euro ulatuses (686,78-499,80=186,98). Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 186,98 eurot kindlaksmääramiseks.
12.Kostja on palunud kindlaks määrata lepingulise esindaja kulu 325 eurot. Kostja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 2,5 tundi tasumääraga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl 58). Kostja lepinguline esindaja tegi menetluskulude nimekirja kohaselt 5 (6)

järgmised toimingud: hagiga ja selle lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga ning kostja vastuse koostamine ajakuluga 2 tundi; hageja 23.08.2021 menetlusdokumendiga tutvumine ajakuluga 0,5 tundi. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Seejuures on hagile vastamine (TsMS § 393 lg 2 p 1) seaduses sätestatud menetlustoiming, mis on vältimatu maakohtus kostja menetlusõiguste teostamiseks ning tsiviilõiguste kaitseks. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja ajakulu 2,5 tundi vastab asja vähesele keerukusastmele ja mahule ning on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tasumäär 130 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruse kindlaks menetluskulude jaotust arvestades. Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 52 eurot (16% 325-st on 52).

13.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada (vt ka Riigikohtu 14.06.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06, p 14). Menetluskulude hüvitamise nõuded on tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab hageja menetluskulud 688,80 eurot (riigilõiv 189 eurot ja lepingulise esindaja kulu 499,80 eurot) ja kostja menetluskulud 52 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja menetluskulude hüvitamise nõue 52 eurot tervikuna. Hageja menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb 52 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 636,80 eurot (688,80-52=636,80).
14.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 636,80 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja